Kolmapäev, detsember 17, 2025

Robotid hakkavad Soomes lastele matemaatikat õpetama

NordenBladet — Tampere linn võtab kasutusele robotid, et aidata eelkooliealisi ja 1-2. klasside lapsi matemaatika ja keelte õpingutes. Robotid ei väsi ja aitavad lastele asjad selgeks teha. Katseperioodil tuleb Tamperesse kokku neli robotit. Neist kolm on öökulli meenutavad metamaatikarobotid ja üks inimese moodi humanoidrobot, kes aitab keeleõpingutes, vahendab Aamulehti.

Matemaatikarobotid võetakse kasutusele Sorila, Vehmaineni ja Põhja-Hervanna koolides. Eliase-nimeline humanoidrobot läheb Tammela kooli. Elias räägib saksa, soome ja inglise keelt.

Smart Tampere Digiprogrammi projektijuht Marika Korpinurmi ütles, et tegemist on maailmas esimeste sellelaadsete robotitega ja näiteks soomekeelseid matemaatikaroboteid pole kusagil mujal kui Tamperes. Saadud kogemuste põhjal täiustatakse roboteid pidevalt jooksvalt.

Matemaatikarobotite aastapikkune katsetamine maksab ligi 15 000 eurot. Selles hinnas sisalduvad kolm matemaatikarobotit ja nende hooldus. Robot Elias ostetakse välja. Selle kere maksab 5000-7000 eurot ja tarkvara 2000 eurot või rohkem vastavalt sellele, kui palju keeli ta valdab.

Korpinurmi sõnul osaleb projektis Tampere tehnikaülikool. Lapsed saavad õppida matemaatikat ja keeli isegi siis, kui nad ei oska veel lugeda ega kirjutada. Robot oskab anda lastele ülesandeid ja saab aru õpilaste vastustest. Matemaatikarobotil on ekraan, kus ülesanded on näha.

Matemaatikarobotid on välja töötanud ja valmistanud Lohja firma AI Robots Oy. Elias on valmistatud Prantsusmaal ja keeleprogrammi on loonud Utelias Oy.

Euroopa Liit annab kümnetele tuhandetele noortele võimaluse tasuta reisida

NordenBladet — Euroopa Liit annab käesoleval, 2018. aastal kümnetele tuhandetele 18-aastastele noortele võimaluse tasuta rongiga reisida. Rahaeralduse ära otsustanud Euroopa Komisjon tahab selle sammuga tugevdada noorte euroopalikku identiteeti, tugevdada ühiseid väärtusi ja pakkuda võimalust avastada Euroopa eri paiku ja kultuuri.

Euroopa Komisjon on piletite jaoks eraldanud tänavuseks aastaks kokku 12 miljonit eurot. Selle summa eest saab reisida 20 000-30 000 noort. Praeguse seisuga saavad õiguse tasuta reisida 18-aastased noored. Pileteid tahetakse jagada eriti sellistele noortele, kel muidu reisimise võimalus puudub.

Piletite täpsema jaotuskava ja reisi lubatud pikkuse kohta veel info puudub. Reisimine toimub põhiliselt rongiga, aga on ka muud võimalused. Euroopa Liidu interraili süsteemis pole ELi riikidest Eesti, Läti, Leedu, Malta ja Küpros – nende puhul võivad tulla kõne alla bussi- ja praamireisid. Interraili süsteemis on riike, mis ei kuulu Euroopa Liitu – nendegi osas pole veel selgust.

Piletikampaania sai alguse 2016. aastal Euroopa Parlamendis toimunud mõttevahetusest, kus pakuti, et igale 18-aastasele Euroopa Liidu kodanikule võiks anda tasuta interraili pileti. Siis tekitas küsimusi hind, mis võib ulatuda miljarditesse eurodesse aastas. Ühe lahendusena pakuti juba siis välja variant jagada välja ainult teatud hulk tasuta pileteid.

Idee autorid on aga mitte Europarlamendi liikimed, vaid sakslased Vincent-Immanuel Herr ja Martin Speer, kes peavad end aktivistideks, feministideks ja eurooplasteks.

Soome lasteaiakasvatajad kurdavad, et ei ela 2300-eurose palgaga ära

NordenBladet — Soomes on juba pikemat aega lasteaia õpetajate põud, sest kasvatajad kurdavad, et ei ela 2300-eurose palgaga ära. Õpetajatel on võimalik sellise palgaga tööd teha vaid siis, kui neil on rikas mees, kes peret üleval peab.

Õpetajad ootavad, et palk tõuseks, sest sarnaste kõrgharidusega spetsialistide sissetulekud on muudes valdkondades mitu korda kõrgemad.

Lasteaia õpetajaid teeb murelikuks ka asjaolu, et Soomes teenivad palju enam inimesed ametites, kus ei ole nõutud mingit haridust. Lasteaia õpetajad aga ei saa isegi mediaanpalka, mis Soomes ulatub 3000 euroni.

Õpetajad räägivad, et saavad seda ametit pidada ainult siis, kui neil on hea palgaga elukaaslane, kes peret üleval peab. Lasteaia õpetajatele saab see töö olla ainult väikse palgaga hobi.

Soomes on viimasel ajal räägitud sellest, et omavalitsused on sõlminud vaikiva kokkuleppe, et lasteaia õpetajate palka ei tõsteta. See on tekitanud õpetajates nördimust. Samal ajal on lasteaia õpetajate töö väga kurnav ja vastutusrikas.

Soome inimõiguste organisatsiooni soolist vägivalda puudutava osakonna juht Johanna Latvala: sundabielude ulatust on Soomes raske hinnata, neid on rohkem kui jõuab ametkondade vaatevälja

NordenBladet — Soomes sündinud 19-aastane Mia meelitati Iraani, et ta seal endast palju vanemale mehele panna. Sellised sundabielud on Soomes väga tavalised, aga ametivõimudeni info ei jõua. Mia meelitati Iraani seoses pere ühise „puhkusereisiga”, mille tegelik põhjus oli ta täiesti tundmatule mehele paari panna. Soome inimõigusorganisatsiooni andmetel jõuab ainult väike osa sellistest sundabieludest ametkondade vaatevälja, vahendab Iltalehti.

Mia pere jäi elama Iraani ja ta oli sunnitud abielluma. Mia andis lõpuks järele ja abiellus, küll mitte talle pakutud, vaid ühe teise mehega, kes osutus vägivaldseks. Pärast seda, kui mees teda esimest korda peksis, otsustas Mia koguda raha, müüa maha oma ehted ja osta lennupilet tagasi Soome.

Üllatavalt oli mees nõus sellega, et Mia sõidab Soome ülikooli lõpetama, tingimusel, et naine tagasi tuleb. Ta andis oma ehted mehele, kes need maha müüs ja lennupileti ostis. Mia polnud sel ajal jõudnud veel mehega kordagi magada, kuigi tema ema käis peale. Mees ütles, et kui Mia tagasi tuleb, siis on seksi aeg.

Mia aga tagasi ei tulnud. Abielusõrmuse viskas ta juba enne lendu lennujaamas prügikasti. Ta elab nüüd Soomes ja on õnnelikus abielus. Iraanis käigust on möödunud kuus aastat, Mia laskis end ristida ja elab koos unelmate soome mehega. Tema vanemad, kes tema järel Soome tulid, seda heaks ei kiida. Naist vanemate arvamus aga ei huvita, ta soovib elada oma elu nii nagu õigeks peab.

Mial oli vedanud, sest ta polnud ametlikult abielus, see tähendab, et abielu kohta polnud tõendit – abielu oli imaami juures kinnitamata.

Soome inimõiguste organisatsiooni soolist vägivalda puudutava osakonna juht Johanna Latvala räägib, et sundabielude ulatust on Soomes raske hinnata. Uuringutest on selgunud, et sundabielusid esineb ka Soomes ja neid on rohkem kui jõuab ametkondade vaatevälja. Tavaliselt käib asi nagu Miaga, et noor tüdruk meelitatatakse perega reisile ja selle käigus pannakse ta mehele. Hiljem on Soome väga raske tagasi pöörduda. Soomes elab palju ka selliseid naisi, kes olid sundabielus juba enne Soome tulekut.

Soome saabunud immigrantidest naiste õiguste eest seisjate info kohaselt on Soomes teada vähemalt paarkümmend sundabielu juhtumit igal aastal, aga see on vaid jäämäe veepealne osa. Sundabieludest ei anta teada, kuna ohvrid on hirmul ja pole teadlikud oma õigustest, samuti pole õiguskaitseorganitel kogemust, et sellisid asju märgata. Lisaks pole Soomes sundabielud kuritegu ja seetõttu selle teemaga põhjalikult ei tegeleta. Ainus võimalus sundabielust vabaneda on lahutus, aga see ei pruugi olla niisama lihtne.

Nüüd taotletakse Soomes sundabielude tunnistamist kuritoks.

 

NII SÄÄSTAD Soomes autot kindlustades sadu eurosid

NordenBladet — Suured kindlustusfirmad lubavad, et konkurents kindlustusturul on tarbijale kasulik. Kindlustustingimuste muutmine võib olla positiivne üllatus. Pakkumisi saab omavahel võrrelda hinnakalkulaatoriga. 2017. aastal kehtima hakanud uue kindlustusseadusega kadusid varasemad boonustariifid ja asemele tuli individuaalne varasematel kahjujuhtumitel põhinev süsteem.

Nüüd on nii, et mida vähem on olnud kahjusid, seda väiksem on kindlustusmakse. Avariide korral tuleb vigade eest maksta suuremat preemiat.

Soome suurima liikluskindlustusfirma LähiTapiola andmetel on nende 1,6 miljonist lepingust ligi 10 protsenti uuendatud. Suurem osa uuendajatest on eraisikud.

Kindlustusfirma OP andmetel on lepingute uuendamine toonud klientide jaoks kaasa maksete summa vähenemise. Mõnedel juhtudel jääb makse samaks või isegi tõuseb.

Klientide sääst lepingu uuendamisel jääb vahemikku 15-30 protsenti. Mõne kindlustuse puhul võib sääst olla isegi suurem.

Põhiline asi on aga selles, et kindlustusfirmad ei tule ise soodsamaid tingimusi pakkuma, neid tuleb igaühel endal taotleda. Kindlustusfirmad ootavad, et klient on ise aktiivne. Seadus sätestab, et kindlustusfirma ei tohigi iseseisvalt lepingutingimusi muuta.

Näiteks on võimalik lepingu muutumisega säästa maksete pealt mitusada eurot aastas. See tähendab, et makse suurus väheneb kolmandiku võrra.

Kindlustusfirmad tunnistavad, et praegu on konkurents suurem kui varem. See aitab klientidel säästa raha.