NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu. Eesti Reformierakonna fraktsiooni 5. aprillil algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE).

Eelnõuga luuakse võimalus direktorite töö- ja arengualaseks keskseks hindamiseks.

Seletuskirjas märgitakse, et kuna Riigikogu on seadusega määranud direktori ülesanded ja valdkonna eest vastutav minister kehtestanud kvalifikatsiooninõuded, siis tuleb mitte üksnes kooli pidajal, vaid ka valdkonna eest vastutaval ministril olla kindel, et ülesandeid täidetakse tulemuslikult ning ametikohal töötav direktor on ametikohal pädev. Hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad vähemalt koolijuhtide esindaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja ning kooli pidajate esindaja. Kõiki põhikooli ja gümnaasiumi direktoreid hinnatakse vähemalt ühel korral viie aasta jooksul. Hinnatakse direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele sh riigikeele oskuse nõude täitmist ja juhtimiskompetentse. Kompetentsi all peetakse käesolevas dokumendis silmas direktori tegevust oma organisatsiooni ja hariduspoliitika eesmärkide täitmisel. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu liikmete Igor Gräzini, Krista Aru, Toomas Kivimägi, Mart Helme ja Erki Savisaare 4. aprillil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (610 SE).

Eelnõu näeb ette  asendada seaduses läbivalt sõnad „Euroopa Liidu asjade komisjon“ sõnadega „Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi asjade komisjon“ vastavas käändes.

Eelnõuga soovitakse viia Riigikogu alatise komisjoni – ELAK-i nimi kooskõlla muutunud reaalsusega, muutmata sealjuures komisjoni seniseid ülesandeid ja pädevust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikaitsekomisjon toetas tänasel istungil konsensuslikult otsuse eelnõu, mis lubab saata Kaitseväe kuni 50 tegevväelast aasta lõpuni Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks Prantsusmaa sõjalisele operatsioonile Barkhane Malis.

Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul on tegemist erakordselt olulise julgeolekupoliitilise otsusega, sest Prantsusmaa on tihedalt seotud Eesti julgeolekuga. „Prantslased panustavad julgeoleku tagamisse Balti regioonis ja see oleks meie võimalus toetada omakorda prantslasi,“  ütles Hanso. „Mali operatsioonil osalemisega näitame, et Eesti ei ole mitte ainult julgeoleku tarbija, vaid panustab ka ise rahu tagamisse.“

Kui Riigikogu annab operatsioonile Barkhane mandaadi, panustaks Kaitsevägi operatsioonile Malis mehhaniseeritud jalaväerühma, rahvusliku toetuselemendi ja staabiohvitseridega.

Hanso sõnul saab sellest Kaitseväe hetkel suurim välismissioon, mille põhiline eesmärk on terrorismivastane tegevus. Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli regioonis, eesmärgiga stabiliseerida olukorda piirkonnas. Ühtlasi toetab operatsioon Barkhane ÜRO rahuvalve missiooni ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni stabiilsuse tagamisel Malis.

Hetkel on Eesti Malisse saatnud neli tegevväelast Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM ja kolm tegevväelast ÜRO rahuvalvemissioonile MINUSMA. Nimetatud operatsioonid on eraldiseisvad operatsioonist Barkhane, kuid täiendavad üksteist ja koordineerivad tegevusi.

Prantsusmaa esitas Eestile ametliku kutse osaleda Prantsusmaa operatsioonis Barkhane Mali Vabariigis jaanuaris. Riigikogul on kavas arutada Kaitseväele mandaadi andmist 11. aprillil.

Allikas: Eesti Riigikogu