Laupäev, juuli 26, 2025

1. märtsil algas Tallinnas elukohajärgse kooli taotluste vastuvõtt. Esimeste klasside õpilastele elukohajärgse kooli määramise taotlusi saab Tallinna Haridusametile esitada 1.-15. märtsini.

NordenBladet – Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev kinnitab, et kõikidele Tallinna lastele on kindlustatud õppekoht ühes elukohajärgses munitsipaalkoolis. „Märtsis saavad vanemad esitada Tallinna Haridusametile taotluse esimesse klassi astuvale lapsele elukohajärgse kooli määramiseks,“ selgitas Belobrovtsev. „Taotlust saab mugavalt esitada eKoolis, aga ka haridusametis koha peal. Soovitan seda kindlasti teha, sest nii saab vanem anda teada pere koolieelistusest, soovitud õppekeelest, ning õdede-vendade õppimisest samas koolis. Seda infot ei ole mujalt võimalik saada“.

Taotlusi saavad 1.–15. märtsini esitada Eesti Rahvastikuregistri (RR) andmetel Tallinnas elavad isikud. Pabertaotlusi võetakse vastu Tallinna Haridusametis (Estonia pst 5a, 3. korrus). Taotluste vormid on nii eKoolis kui ka haridusameti kodulehel avatud 1. märtsist.

Koolide määramisel arvestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Tallinna linnas kehtiva korra alusel eelkõige elukoha lähedust koolile ja õdede-vendade õppimist samas koolis, võimalusel ka vanemate soove. Kui lapsevanemad ei ole taotlust esitanud, määratakse elukohajärgne kool RR andmete alusel. Tänavu on kooliikka jõudnud 4800 Tallinna last (aluseks RR).

Kandideerimine ülelinnalise vastuvõtuga koolidesse toimus veebruaris, kus esimesed klassid on valdavalt juba komplekteeritud kooli vastuvõtukorra alusel. Nendeks koolideks on Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Juudi Kool, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Reaalkool, Tallinna Tõnismäe Reaalkool ja Vanalinna Hariduskolleegium (VHK). Üks ülelinnalise vastuvõtuga klass komplekteeritakse ka Tallinna 21. Koolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis, Kadrioru Saksa Gümnaasiumis ja Tallinna Pae Gümnaasiumis.

Neil lastevanematel, kelle lapsed on 1. märtsiks saanud koolikoha ülelinnalise vastuvõtuga koolis, ei ole vaja enam taotlust esitada.

Erivajadustega laste koolides – Lasnamäe Põhikoolis, Ristiku Põhikoolis, Tallinna Heleni Koolis, Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis, Tallinna Tondi Põhikoolis ja Õismäe Koolis – saab õppima asuda Innove Rajaleidja Tallinna ja Harjumaa nõustamiskomisjoni otsuse alusel.

Kogu esimesse klassi astumisega seotud info leiab Tallinna Haridusameti kodulehelt www.tallinn.ee/haridus rubriigist „Leia kiiresti“ > „Esimesse klassi 2018“. Kõikide Tallinna koolide kontaktid leiate rubriigist „Kontaktid“. Lapsevanemate küsimustele vastavad vajadusel Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna spetsialistid.

Tallinna Haridusamet (Estonia pst 5a, 10143 Tallinn) on avatud: E 08.15-18.00; T, K, N 08.15-17.00 ja R 08.15-16.00.

Jaan Krossile püstitatakse mälestusmärk

NordenBladet – Tallinna linnavalitsus otsustas toetada linnavolikogu otsuse eelnõu, mis näeb ette kirjanik Jaan Krossile mälestusmärgi püstitamise.

Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt peab linnavalitsus püstitama aukodanikule Jaan Krossile mälestusmärgi 2020. aastal, rahvakirjaniku 100. sünniaastapäevaks. Vastavasisulise linnavolikogu otsuse eelnõu esitasid linnavolikogu liikmed Mihhail Kõlvart, Jaak Juske, Õnne Pillak, Urmas Reitelmann ja Riina Solman.

Jaan Kross on aastast 1998 Tallinna vapimärgi kavaler. 19. veebruaril 2020. aastal möödub mitmekordse Nobeli kirjandusauhinna kandidaadi sünnist sada aastat. Arvestades Jaan Krossi kohta Eesti ja Tallinna kultuuriloos peab Tallinna linn oluliseks püstitada talle mälestusmärk. Põlise tallinlase Jaan Krossi panus Eesti kirjandusloos on hindamatu. Ta on mitmes oma romaanis („Kolme katku vahel“, „Wikmani poisid“ jt) kajastanud erinevaid Tallinna ajalooperioode.

Allikas: Tallinn.ee

Tallinna Keskraamatukogus algab uus ürituste sari

NordenBladet – Neljapäeval, 8. märtsil kell 17.30 algab Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) Euroopa muinasjututraditsiooni ajaloolist tausta tutvustav ürituste sari „Muinasjutt algab“. Tuttavad lood avanevad uues valguses, pakkudes nii äratundmisrõõmu kui ka värskete vaatenurkade avastamist. Euroopa kultuuripärandiaastale pühendatud sarja raames toimub 2018. aastal kokku seitse üritust, nendest neli üritust on kord kuus märtsist juunini.

Naistepäeval toimuval avaüritusel räägitakse muinasjuttudest, kus peategelaseks on naised – tragi talutüdruk, vaesusest pääsenud tütarlaps, vangistatud printsess, heasüdamlik kuninganna ja kuri võõrasema (Tuhkatriinu, Rapuntsel, Okasroosike, Nutikas möldrineiu).

2. aprillil, rahvusvahelisel lasteraamatupäeva ja Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva puhul uuritakse klassikalisi motiive muinaslugudes – lihtrahva seas üleskasvanud prints; hällis vahetatud kuningapoeg; noorim vend saab kuningaks (Metsluiged, Kolm venda õnne otsimas).

Euroopa päeval, 9. mail meenutatakse Euroopaga seotud lugusid – Euroopa nimi; õilis valitseja toob maale rahu; koletisetapjast kangelane (Europe röövimine, Kuningas Arthur ja ümarlaua rüütlid, Püha Jüri ja draakon).

Eesti lipu päevaks, 4. juuniks on muinasjutud valitud lipuvärvide järgi: Sinihabe, Väike söepõletaja, Lumivalguke ja seitse pöialpoissi.

Kõik sarja kohtumised viib läbi ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir, kes on avaldanud artikleid, kirjutanud üldhariduskoolidele ajalooõpikuid, töötanud õppejõuna, kaitsnud ajaloo populariseerimise alase doktoritöö, kommenteerinud Austria päevapoliitikat ning teinud kaastööd raadiojaamadele jm meediale. 2017. aastal ilmus Milvi Martina Piiril raamat „Uppunud mets. Austria muinasjutud“.

Milvi Martina Piiri sõnul osutavad muinasjutu klassikalised avasõnad „Elas kord …” vägevatele kuningatele, vaestele talutüdrukutele, kurjadele nõidadele, nutikatele noormeestele, ilusatele printsessidele. „Populaarsed muinasjututegelased on kindlates rollides tüpaažid, kes elavad ja tegutsevad „ammusel ajal” ja „kaugel maal”. Siiski pole muinasjutud ainuüksi fantaasia vili. Ammused traagilised, humoorikad ja õpetlikud sündmused on ergutanud rahva kujutlusvõimet ja omandanud muinasloo vormi, kuid paljude tuumaks on ajaloos tegelikult elanud inimesed ja nendega reaalselt aset leidnud sündmused. Sageli on võimalik see seos taastada. Näiteks võib muinasjuttu Sinihabemest alata sõnadega: „Elas kord viieteistkümnenda sajandi Prantsusmaal aadlimees nimega Gilles de Rais …”,“ rääkis Piir.

Üritusest osavõtt on tasuta.

Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. Eesti ja Euroopa ajalugu on rikkalik, inspireeriv ja kaasahaarav alus meie tänastele tegevustele igas valdkonnas. Euroopa kultuuripärandiaasta kavaga saab tutvuda www.parandiaasta.ee.

Allikas: Tallinn.ee

Mustamäele (Kultuurikeskuse Kaja asemele) kerkib uus moodne kultuurikeskus

NordenBladet – Algasid Mustamäe Kultuurikeskuse Kaja asemele nüüdisaegse hoonestuse rajamist ette valmistavad tööd. „Ehitushankel parima pakkumise teinud Nordlin Ehitus OÜ alustas praeguse hoone lammutamist ning rajab järgmiseks kevadeks selle asemele uue moodsa hoone, kuhu lisaks kultuurikeskuse ruumidele on kavandatud ka linnaosa valitsuse uued administratiivruumid,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Nurgakivi pannakse uuele hoonele mais.“

Kultuurikeskuse Kaja inventar ja huviringide tegevused koliti ajutistele pindadele. Ürituste läbiviimisel tehakse koostööd Nõmme Kultuurikeskusega ning Glehni lossiga. „Vahepealne aeg valmistab küll üksjagu ebamugavust, ent juba aasta pärast on meil kauaoodatud nüüdisaegsete võimalustega uus kultuurikeskus, kus huvitegevustega palju jõudsamalt ja tõhusamalt jätkata,“ ütles Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

„Praegune hoone on ju ehitatud hoopis kinoks ning hiljem kultuurikeskuseks kohandatud,“ ütles Võrk. „Paratamatult ei vasta selline kohandatud hoone kaugeltki mitte kõigile kultuurikeskuse funktsioonidest tulenevatele vajadustele.“

Mustamäe kultuurikeskuse uues, 2-4-korruselises hoones saab olema ruumi kokku 4000 m2. Uude hoonesse on kavandatud läbi kolme korruse ulatuv suur 300-kohaline saal, kus on võimalik korraldada ka teatrietendusi ja suuremaid kontserte, lisaks huviringide ruumid ja bändide harjutusruum, riietus-, abi- ja tehnilised ruumid ning dekoratsioonide ladu.

Mustamäe linnaosa valitsuse asumine kultuurikeskusega ühes majas annab omakorda võimaluse saalide ristkasutuseks. Linnaosa ametnikud saavad uues keskuses kõigile tänapäeva nõuetele vastavad kontoriruumid. Projektis on arvestatud keskust külastavate lastega ning neile on hoones eraldi mängunurk.

Uue hoonekompleksi projekteerisid vastavalt arhitektuurikonkursi võistlusülesandele Infragate Eesti AS ja arhitektuuribüroo BOA OÜ, ideekavandi autorid on arhitektid Jürgen Lepper, Anto Savi ja Margus Soonets.

Tallinna linn tegeleb aktiivselt BIM tehnoloogia rakendamisega linna uute hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel. Koostöös Riigi Kinnisvara AS spetsialistidega valminud Mustamäe Kultuurikeskus KAJA testprojekt oli BIM tehnoloogia rakendamisel Tallinna esimene mudelprojekt.

Allikas: Tallinn.ee

Eesti rahvastikuregister: Tallinnas elab 449 604 inimest

NordenBladet – Rahvastikuregistri andmeil elas 1. märtsi seisuga pealinnas 449 604 inimest, veebruaris kasvas pealinna elanike arv 444 inimese võrra. Eelmise aasta jooksul kasvas pealinna elanike arv 5141 inimese võrra – 2017. aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest, uue aasta 1. jaanuari seisuga aga 448 764 inimest.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 33 460 inimese ehk 8% võrra. Seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest. 2013. aasta jooksul kasvas aga pealinna elanikkond lausa 10 069 inimese võrra.

Tallinnas elavate inimeste arv on 15 aastaga kasvanud rohkem kui 70 000 inimese võrra. Seisuga 1. jaanuar 2003 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 377 890 inimest.

400 000 piiri ületas tallinlaste arv 1. septembriks 2004, kusjuures 2003. aasta jooksul kasvas ametlik Tallinna elanikkond rekordiliselt lausa 14 416 inimese võrra.

Täpsemat infot Tallinna linnaosade kohta vaata Tallinn.ee lehelt SIIT