NordenBladet — Kahest hotelliketti Nordic Hotels & Resorts kuuluvast Helsingi hotellist lekkisid ligi 15 000 kliendi andmed. Need hotellid on Kämp ja F6. Kokku lekkisid 15 497 kliendi isikuandmed. Leke toimus ettevõtte andmetel broneerimissüsteemist, kuhu murti sisse, vahendab Yle.
Rünnak tabas ka mitmeid teisi Soome hotelle. Neid teisi hotelle pole veel avalikustatud. Rünnak toimus vahemikus 10-14. veebruarini käesoleval, 2022. aastal. Nordic Hotels & Resorts sai andmelekkest teada 9. aprillil.
Praeguseks on hotellide IT-süsteemis turvaauk parandatud.
NordenBladet – Tänavu toimus esmakordselt kirjastuse Hea lugu ajalooromaanide väistlus, mida hakkab kirjastus edaspidi korraldama üle kolme aasta. Sel korral pärjatud käsikirjad olid debüüdid, võitjaks osutus Raul Sinialliku “Salajane ristisõda”.
Tänavuse ajalooromaanide võistluse kaks parimat lugu käsitlesid 13. sajandit. Võitjaks osutus Raul Siniallik käsikirjaga “Salajane ristisõda”, mis räägib Jäälahingust. Tavaelus merendusega seotud Siniallik tunnistab, et Indrek Hargla ajaloolised romaanid on andnud talle eeskuju ja julgust.
“See on mõeldud klassikalise ajalooromaanina. Ma püüdsin võimalikult identseks jätta ajaloolised isikud, kes sel ajal tegutsesid, millised nad võisid tegelikult olla, mitte sellistena nagu neid on kujutatud senistes ideoloogilistes raamatutes ja filmides,” rääkis võistluse võitja Siniallik.
“Minu eesmärk ei ole olla ajalooprofessoriga ühel tasemel, vaid lihtsalt usin õpilane, kes on teinud ära oma kodutöö,” lisas ta.
Teise koha pälvis Sverre Lasn romaaniga “Risti vägi” ja kolmanda Lilli Luuk romaaniga “Minu venna keha”. Ära märgiti Ketlin Priilinna “Väike raamatupoodnik Alice”, Lille Roometsa “Mina ja August” ja Ilmar Vananurme “Petserimaa taevahelgid”.
Väga põhjaliku eeltöö teinud Raul Siniallik on erialaselt seotud hoopis merendusega ja juhib Eesti meremeeste sõltumatut ametiühingut.
NordenBladet — Tartu Ülikool ja Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) sõlmisid 19. aprillil vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on tihendada koostööd tulevikuringpõrguti (inglFutureCircularCollider, FCC) eksperimendis.
CERN-i katsetest on avalikkusele hästi teada suur hadronite põrguti (LHC) ehk osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril, millega avastati Higgsi boson, elementaarosakeste füüsika standardmudeli üks nurgakive. Kavandatav osakestekiirendi, tuleviku ringpõrguti on sellest neli korda suurem. See on CERN-i üks ambitsioonikamaid teaduseksperimente, mis võimaldaks uurida aineosakesi senisest palju täpsemalt.
Tuleviku ringpõrguti uuringu juhi Michael Benedikti sõnul pakub koostööprojekt suurepärast katsekeskkonda Tartu Ülikooli värsketele ideedele, mis on seotud põrguti seadmete kestliku arenduse ja käitamisega. „Tänu vastastikuse mõistmise memorandumile on võimalik kasutada ringpõrguti projektis ülikooli pikaajalist asjatundlikku tuge ja Eesti saab CERN-i assotsieerunud liikmena oma alusteadustesse tehtud investeeringutelt käegakatsutavat tulu,“ ütles Benedikt.
Tartu Ülikooli ning mitme teise Eesti teadusasutuse ja ettevõttega sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum hõlbustab siinsete teadusrühmade osalust CERN-i teadustöös. Koostöösidemete tihendamise eestvedaja, Tartu Ülikooli materjalitehnoloogia professori Veronika Zadini sõnul on see meie teadlastele ja tudengitele ühelt poolt hea võimalus rääkida kaasa rahvusvahelises tippteaduses, teisalt toetavad koostööst saadud teadmised ja oskused ka Eesti kohaliku kõrgtehnoloogilise tööstuse arengut.
Kuigi CERN-i peamine uurimissuund on eksperimentaalne osakestefüüsika, tehakse seal teadus- ja arendustööd ka paljudes teistes valdkondades, näiteks materjaliteaduse, infotehnoloogia ja hajusarvutussüsteemide arenduse, keskkonnauuringute ning tervisetehnoloogia alal.
CERN-il on koostöösidemed Tartu Ülikooli erinevate teadusrühmadega mitmes eksperimendis. Näiteks osaleb keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen pilvekambri eksperimendis CLOUD (Cosmics Leaving Outdoor Droplets), mille eesmärk on uurida kliimamuutusi mõjutavaid atmosfääriprotsesse molekulaarsel tasandil. Koostööd tehakse ka eksperimentaalfüüsika (Marco Kirm), teoreetilise füüsika (Stefan Groote) ja materjaliteaduste (Veronika Zadin) vallas.
„Senised kogemused on näidanud, et CERN-iga tehtava koostöö mõju võib avalduda ka füüsikakaugetes valdkondades, näiteks keeleõpperakendustes. Sai ju eestlaste loodud veebipõhine keeleõppeprogramm Lingvist tõuke just tuumafüüsik Mait Münteli doktoriõpingutest CERN-is,“ tõi Zadin näite.
CERN-iga liitumine on üks Eesti teadustaristu arendamise pikaajalise kava eesmärkidest. Eesti on CERN-i assotsieerunud liige 2021. aastast, täisliikme staatuseni on lootust jõuda mõne aasta jooksul. Vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastasid CERN-iga peale Tartu Ülikooli veel Tallinna Tehnikaülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium ning NPM Silmet OÜ, GScan OÜ ja OÜ Testonica Lab.
NordenBladet — Valitsus andis 19. aprilli kabinetinõupidamisel põhimõttelise heakskiidu toimetulekupiiri tõstmisele 150 eurolt 200 euroni. Lisaks hakatakse eluasemelaenu arvestama kuluna toimetulekutoetuse määramisel. Valitsus kinnitab lisaeelarve eelnõu ja saadab selle Riigikogule plaanide kohaselt tuleval nädalal.
Riigieelarve seaduse jõustumisel on üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kalendrikuus.
Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toimetulekupiir on edaspidi praeguse 120 euro asemel 160 eurot ning iga alaealise lapse toimetulekupiir 180 euro asemel 240 eurot.
Prognoosi järgi suureneb toimetulekupiiri suurenemisel toimetulekutoetust saavate leibkondade arv umbes 1300 võrra.
Toimetulekutoetuse määramisel hakatakse edaspidi eluasemekulu liigina arvesse võtma ka eluasemelaenu tagasimakset nagu seni on toetatud peresid, kes elavad üüripinnal. See aitab raskustesse sattunud peredel eluaset alles hoida.
„Riigi ülesanne on tagada inimeste majanduslik toimetulek ning mul on hea meel, et valitsus otsustas üksmeelselt toimetulekupiiri tõsta,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Kehtiv toimetulekupiirmäär on ajale jalgu jäänud, sest see ei aita inimestel enam majanduslikult oma toimetulekut tagada. Eriti haavatavad on lasterikkad pered, üksielavad pensionärid ja üksikvanemad.“
Sotsiaalkaitseministri sõnul on tarbijahinnaindeks halastamatult tõusnud, tõusvad energiahinnad tähendavad teenuste ja kaupade täiendavat hinnatõusu ning see paneb kõige haavatavamad inimesed majanduslikult veelgi keerulisemasse olukorda. „Sotsiaalministeerium taotles valitsuselt toimetulekutoetuse lisarahastust ning toimetulekupiiri tõstmist viimati 2021. aasta detsembris energia hinnatõusu meetme loomisel,“ lisas Riisalo. Toimetulekupiir on viimased kolm aastat püsinud muutumatuna.
Muudatused puudutavad väikese sissetulekuga leibkondi ehk toimetulekutoetuse saajaid, sealhulgas Eestisse saabunud põgenikke, kes võivad vajada abi majandusliku toimetuleku tagamisel. Eestis elab suhtelises vaesuses 20,7% elanikkonnast.
TAUST:
Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele, samuti muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 50-eurone tõus on sotsiaalministeeriumi hinnangul minimaalne vajalik, kuid jääb endiselt oluliselt alla näiteks suhtelise vaesuse piirile.
2021. aastal maksid kohalikud omavalitsused toimetulekutoetust 9 806le leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 16 508 inimest, mis moodustab 1,2% Eesti elanikest. Prognoosi järgi suureneb toimetulekupiiri suurenemisel toimetulekutoetust saavate leibkondade arv umbes 1300 võrra.
2021. aasta andmetest on näha, et suurim muutus on toimunud eluasemekuludes, mida enam mõjutas energiahinna tõus. Eesti Panga hinnangul avaldab ka 2022. aastal tarbimishindade suurenemisele kõige rohkem mõju energia hinnatõus, kuid sellele lisaks on tõusmas ka muude kulutuste hinnad. Eesti Panga majandusülevaate järgi on viimastel kuudel järsult tõusnud ka toiduainete ning tööstuskaupade hinnad, mis kallinesid vastavalt 8% ja 7%.
NordenBladet – Eelmine blogi ilmus pea kaks kuud tagasi, 22. veebruaril. Põhjus selleks see, et 23. veebruaril andsime kõik positiivse Covidi testi ning Vabariigi aastapäev, veebruari lõpp (kaasa arvatud laste koolivaheaeg) möödus mul voodis. Estella ja Ivanka põdesid väga kergelt (nende ainuke “haigusnäht” oligi positiivne test), minul oli palavik, nõrkus, tohutu uni, nohu ja köha. Magasin mitu päeva jutti ning nohust sain lahti alles hiljuti.
Märtsi märksõnadeks on sõda Ukrainas 🇺🇦 ning olukord börsidel. Jälgisin hommikust õhtuni erinevaid uudistekanaleid, et Ukrainas toimuvaga kursis olla. See, mis toimub on sügavalt kurb ja traagiline ning paneb veel rohkem rahu ja vabadust hindama. Tegin Punasele Ristile väikese annetuse ning viisin korralikke riideid, jalanõusid, voodilinu, mänguasju, mütse, salle, käekotte jne Eestisse tulnud Ukraina põgenikele humanitaarabiks.
Eesti 🇪🇪 on alates 27. veebruarist vastu võtnud 31 002 Ukraina sõjapõgenikku, mis on meie pisikest riiki ja väikest rahvaarvu arvestades tohutu number! Tuletan meelde, meid on vaid 1, 3 miljonit – 1. jaanuaril 2022 oli Statistikaameti andmetel Eesti rahvaarv 1 328 439, seega sõjapõgenikest ukrainlasi on Eestis juba üle 2.33 % rahvaarvust. Kõik aitavad nagu saavad.
Börsidel toimuv on samuti tähelepanu pinges hoidnud ja tegelikult väga põnev olnud. Mhm, kui nimetada muidugi põnevaks seda, et turud on tulipunased, et aktsiad aina kukuvad ja kukuvad ning võimenduslaenu kasutavad treiderid iga päev paar miniinfarkti üle elavad ning kohati mitte nii heldinult kasvavaid intressinumbreid vaatavad.. hahaa.. Vaatamata kõigele annab turu suur volatiilsus hetkel palju võimalusi hea tootluse saamiseks ning pikemat perspektiivi toites on hea soodsalt soetada ka mitmeid dividendiaktsiaid. Bollingeri koridoride (Bollinger Bands) lõputud laiused üllatavad tõenäoliselt John Bollingeri ennastki. Täitsa kindel turu põhi võib olla hoopis nö “kukkuva noa” kukkumise algus. Aga… vaatamata kõigele eelolevale oli märts väga hea tootlusega – 22%! Aga enne kui rõõmustada, tuleb ära oodata aprilli lõpp, sest see võib kuni pool märtsi tootlust “ära süüa”.
Naistepäevaks (8. märts) tegin tordi, salatit ning ahjukartulit. Allan tegi õues hooaja esimese grillimise ning tõi lilli. Saime Ivanka ja Estellaga kolm uhket kimpu imeilusaid tulpe ka Allani vennalt Ardolt. Mulle väga meeldib, kui tubades on lisaks lillepottidele vaasides ka värsked lõikelilled. Minu jaoks on see osake kodutundest. Ma arvan, et on kaks väga tähtsat asja, mida mehed võiksid jälgida, kui nad soovivad, et nende naine on õnnelik ja naiselik. Parim moodus naiselikku energiat tõsta on tähelepanu ja lillede kinkimine ning igaõhtune rindade hellitamine. Regulaarne õrn rinnamassaaž lähendab partnereid, on kasulik tervisele, ning maandab stressi. Piisavalt hellust ja tähelepanu saanud naine teeb aga kõik endast oleneva, et ta mees oleks tema kõrval õnnelik. 🙂
22. märtsil pidasime kahekümne teist korda Allani ja Helena-Reeda päeva. Meie tutvumisest on möödas 1 aasta ja 11 kuud! Südames on rahu ja armastus, tunnen end hoituna, see on imeline tunne! 💘 Nagu ikka on see meie jaoks igakuine pidupäev. Traditsioonilise lasanje asemel tegin lõunaks ühepaja toitu ning õhtuks koduse pizza ja vahukooretordi!
24. märtsil lahkus Allani isa Rein 🕯 (11.09.1954 – 24.03.2022). Ärasaatmine oli 30. märtsil Pärnamäe kalmistul. Olen nii õnnelik, et ka mina temaga tutvusin. Rein oli hea organisaator ja domineeriv, mistõttu selle vähem kui kahe aasta jooksul, kui mina teda tundsin, avanes võimalus olla paljudel toredatel ühistel üritustel. Ise tuleb üritused põnevaks ja toredaks teha, sest elamused on need, mida me mäletame.
Märts ja aprill on mõlemad olnud emotsiooniderohked. 1. aprillilpidasid mu vanemad kuldpulmi (50. pulma-aastapäeva). Milline õnn, kui armastus nii kaua kestab. Minu esimene (ligi 20 aastat koos oldud) suhe purunes, loodetavasti oskan teist suhet paremini hoida. Tagantjärgi tarkusena oskan öelda, et suhte nimel peavad mõlemad pooled igapäevaselt pingutama – kui tahate, et õnn ja armastus kestab, siis tuleb üksteist hoida ja austada. Armastust tuleb hoida, kasta ja väetada nagu lilli potis.
Kinkisin vanematele enda valmistatud maali “Syringa vulgaris” (loe maalist rohkem minu ElishevaShoshana.com kunstiblogist SIIT), mille maalisin 2019. aasta mais ning mis käis 2021. aastal Eesti Rahva Muuseumis (ERM) ka näitusel. See on minu elu esimene lillemaal (maalitud koduaia sirelite järgi). Maali üle andes soovisin: “Et igal kevadel tärkaks ja süttiks teie armastus uuele värskele lõkkele nagu kevadine loodus”.
Mis siis veel aprillist välja tuua? Kahel nädalalõpul käisime Pärnus Estonia Medical SPA´s. Esimene kord Allani ema ja venna perega ning teine kord mina, Allan ja lapsed. Pärnus käigul toimub alati ka üks korralik “pizza-orgia” Pärnu Steffani pizzas. Käisime ka Kreeka restoranis “Oregano”.
Estella Elisheval (15a) oli/on aprillis Georg Otsa Sümfooniaorkestriga (GOSO) kolm esinemist (13. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses, täna 18. aprillil Tartus (Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis) ning homme 19. aprillil Tallinnas Mustpeade maja Valges saalis. Estella soleerib viiulil H. Wieniawski looga Légende Op. 17. Esimene kord suure orkestri ees solistina!
Kuna kolmapäeval sõitis Estella Saaremaale ja Margus võttis neljapäeval Ivanka ka Saaremaale kaasa, siis jäime me Allaniga üle pika aja omaette. Assamait kui hea on üle pika aja vahepeal ka kahekesi olla 😀 😀 Käisime Allani ema juures munadepüha pidamas, tegutsesime aias (riisusin, planeerisime uusi peenraid, Allan ehitas kuuri riiuleid) käisime jalutamas ja chill´isime niisama.
Aitab kah selleks korraks… Viin kohe Estella bussile (Tartu esinema sõit), siis lähen massaazi ning seejärel sukeldun töösse. Kallistan!
