Neljapäev, juuli 3, 2025

Monthly Archives: aprill 2022

Eesti: Kumu kunstimuuseum avab Lembit Sarapuu isikunäituse “Tegelikkus ja tõelisus”

NordenBladet – Kumu kunstimuuseum avab neljapäeval, 28. aprillil Lembit Sarapuu isikunäituse “Tegelikkus ja tõelisus”, mis teeb sissevaate kunstniku loomingusse läbi kuue aastakĂĽmne. Kokku on näitusel ĂĽle 130 teose: vanim teos pärineb aastast 1961 ning uusim aastast 2021.

Näituse ajal 92-aastaseks saava Lembit Sarapuu (snd 1930) maalimislaadi on tema 60 aasta pikkuse kunstnikutee jooksul seostatud nii naivismi, transavangardi kui ka postmodernismiga. Sarapuu teosed kuuluvad paljudesse era- ja muuseumikollektsioonidesse ning teda on autasustatud mitmete riiklike preemiatega.

“Sarapuu loomingu ĂĽhes otsas on lihtsad maastikud, aktid ja portreed, teises otsas seksuaalsed, brutaalsed ja grotesksed mĂĽtoloogilised sĂĽĹľeed ning keskel igapäevaelu ja inimeksistentsi käsitlevad allegoorilised, iroonilised ja vaimukad kujutised,” kirjeldas näituse kuraator, kunstiteadlane Anders Härm.

“Oma loomingut on ta ise mõtestanud pendeldamisena elu tegelikkuse ja elu tõelisuse kujutamise vahel, millest on tuletatud ka näituse pealkiri,” lisas ta.

Sarapuu tuli Eesti kunstiellu 30-aastase mehena 1960. aastate esimeses pooles pärast lĂĽhikest sõjaväelase karjääri 1950. aastatel ja Eesti NSV riikliku kunstiinstituudi maali eriala lõpetamist 1961. aastal. Enn Põldroosi ja Olav Marani põlvkonnakaaslasena suhtles ta ka nooremate, rĂĽhmitusse ANK ’64 kuulunud kunstnikega, kuid leidis oma joone naivismi ja vararenessansliku kunsti kaudu.

“Sarapuu katsetas 60ndatel lĂĽhidalt nii nn karmi stiili kui pisut hiljem ka soosterliku sĂĽrrealismiga, kuid otsustas nõukogude kunsti ametlikust liinist hälbimiseks leida omaenda ja sealjuures ĂĽsna ĂĽksildase tee,” kirjeldas Härm.

Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid. Näitus jääb külastajatele avatuks 18. septembrini 2022.

Avafoto: Lembit Sarapuu “Läänemere sĂĽnd” (1993)

Leedu: Relvajõudude juhataja kindralleitnant Valdemaras Rupšys: Vene ohu saaks kõrvaldada vaid režiimimuutus

NordenBladet – Venemaal kulub Ukraina sõjast taastumiseks 5-10 aastat, pärast seda muutub ta praeguse reĹľiimi jätkudes oma naaberriikidele aga veel ohtlikumaks, ĂĽtles Leedu relvajõudude juhataja, kindralleitnant Valdemaras Rupšys Leedu rahvusringhäälingule LRT.

Kindralleitnant Rupšyse sõnul võiks Vene ohu kõrvaldada ainult režiimimuutus Venemaal. Seda aga praegu kusagilt paistmas ei ole.

Rupšyse sõnul on pannud Vene-Ukraina sõda ka Balti riike Vene ohtu veelgi tõsisemalt võtma. “Tõenäoliselt ei saanud kõik enne seda sõda Leedus võrdselt aru, et Venemaalt tulev oht on reaalne,” ĂĽtles Rupšys LRT-le. Kindralleitnandi sõnul on sõda Ukrainas näidanud, et NATO toimib ja suudab Venemaa sõjalist agressiooni heidutada ning kõiki oma liikmesriike, sealhulgas Leedut, kaitsta. “NATO peasekretäri avaldus, et ĂĽhtki sentimeetrit NATO territooriumit ei tohi kaotada, on väga selge,” ĂĽtles Rupšys LRT-le.

Rupšyse sõnul kaotab Venemaa Ukraina sõjaga kindlasti oma konventsionaalse jõu, sest Venemaa vaevleb juba praegu tõsiste majandusprobleemide küüsis. Sõjaväe taastamise tehnoloogia on aga ressursimahukas, mistõttu taastumine ei ole Rupšyse hinnangul kindlasti kiire.

Rupšyse sõnul peab NATO heidutustase küündima sinnamaale, et Venemaal ei tekkiks isegi kavatust organisatsiooni liikmesriike rünnata. Ka peaks Rupšyse sõnul Vene ohuga rohkem arvestama tsiviilühiskond. Näiteks peab kindralleitnant oluliseks, et Leedus edaspidi ehitatavatesse elumajadesse plaanitaks kindlapeale ka varjend.

Avafoto: Valdemaras Rupšys (NordenBladet)

KAS TEADSITE, et lastetoa värvid võivad mõjutada teie lapse tulevikku?

NordenBladet – Lastetoa värv võib otsustada, milliseks kujuneb teie lapse iseloom ja ka seda, millise ameti ta endale tulevikus valib. Lastetoa mööblit tootva ettevõtte moKee eksperdid väidavad, et lastetoa kujundamises on palju enamat, kui algul tundub:  valitud värvid võivad mängida rolli, milliseks inimeseks kujuneb teie laps. Tavapäraselt on eelistatud roosat ja sinist, kuid valikud on muutumas.

Valge
Valge on ilus neutraalne värv, mis sümboliseerib puhtust. Selleks et tuba ei oleks liiga valge, lisage teisi värve. Lapsed, kes on kasvanud valges keskkonnas, suudavad keerulistes olukordades jääda rahulikuks. Tulevikus võivad nad otsustada kohtuniku või advokaadi töö kasuks.

Must
Kuigi must võib tunduda kummalise valikuna, saab seda kasutada koos teiste õrnemate värvidega. Musta värvi tuleks kasutada mõõdukalt, et tume värv ei hakkaks liialt domineerima ega muudaks toa süngeks. Must on julge valik, kuna see on võimas värv. Arvatakse, et lapsed, kelle toas on kasutatud musta värvi, on tulevikus väga edukad ja liidrioskustega.

Sinine
Sinine on olnud tavapärane valik. Heledad ja soojad sinised toonid rahustavad ja mõjuvad lapsele hästi. Lastele, keda ümbritseb sinine värv, meeldib hoolitseda teiste eest, mistõttu võivad nad tulevikus valida arsti või õe elukutse.

Roosa
Sarnaselt sinisele on roosa rahustav värv, seega sobib roosa just neile lastele, kes on rahutud. Roosa tekitab mõnusat heaolutunnet. Kui soovite arendada lapse empaatiavõimet, on roosa ideaalne valik. Lapsed, kes on üles kasvanud roosade toonide keskel, võivad tulevikus otsustada heategevussektori kasuks.

Kollane
Kollane teeb lapse rõõmsaks, kuid liiga palju päikesekollast ei mõju hästi. Seevastu pehme kollane aitab lapsel keskenduda: pehmetes kollastes toonides mööbel on hea valik. Lapsest, keda ümbritsevad kollased toonid, võib tulevikus saada näiteks aednik või maastikuarhitekt.

Roheline
Roheline on pehme ja soe rahustav värv, mis aitab lõõgastuda. Roheline on hea õppimisele, kuna soodustab keskendumist. Kui teie lapse tuba on rohelistes toonides, võib ta tulevikus asuda tööle haridusvaldkonnas.

Lilla
Lilla on tasakaalukas värv, mis võimendab stiilitunnetust. Tumedamaid lillasid toone seostatakse tihti loomingulisusega, mistõttu võib teie laps tulevikus valida loomingulise eriala.

Punane
Punane on emotsionaalne ja kirglik värv, kuid seda tuleks kasutada mõõdukalt. Võite lastetoale lisada punaseid aksessuaare, mis lisab toale särtsakust. Kasutades punast värvi, võib teie lapsest sirguda inimene, kellele meeldib esineda: temast võib saada näiteks saatejuht või näitleja.

OranĹľ
Oranž on samuti üsna intensiivne värv, mistõttu on soovitatav seda kasutada lisavärvina. Oranž loob sooja ja õdusa atmosfääri ning arendab lastes sõbralikkust ja rahulikkust. Kui lastetoas on oranže värvitoone, võib teie laps tulevikus otsustada lastega töö kasuks või hakata tööle terapeudina.

Hall
Hall on hea neutraalne värv, mida kombineerida tugevamate värvidega. Hall värv arendab intuitsiooni ja eneseanalüüsi, mistõttu võib lastest saada kirjanik või luuletaja.

Nüüd saate vaadata lastetoale uue värske pilguga ja teha soovi korral muudatusi. Värvid mõjutavad meie lapsi nii praegu kui ka tulevikus.

Foto: Pexels
Allikad: mokee.eu, mirror.co.uk

 

 

 

 

Soome: Välisminister Pekka Haavisto: Macroni tagasivalimine on Soomele hea

NordenBladet – Soome välisministri Pekka Haavisto sõnul toob Emmanuel Macroni tagasivalimine Prantsusmaa presidendiks vajalikku stabiilsust Venemaa-Ukraina sõjast varjutatud Euroopa poliitikasse.

“Macroni jätkamine tähendab Prantsusmaa senise Euroopa- ja julgeolekupoliitika jätkumist,” ĂĽtles Haavisto Soome rahvusringhäälingule YLE. Välisministri sõnul tähendab Macroni võit ka, et Prantsusmaa toetab edaspidigi Soome NATO-pĂĽĂĽdlust.

Le Peni pääs presidenditoolile oleks Haavisto hinnangul toonud Euroopa poliitikasse juurde ennustamatust. Soome välisministrit tegi murelikuks ka Le Peni väga sõbralik suhtumine Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinisse.

Ka Euroopa parlamendi kahte suurimasse rĂĽhma kuuluvate Soome saadikute hinnangul on Macroni võit Soome seisukohalt väga hea. Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraatide rĂĽhma kuuluva Hanna Virkkuneni sõnul oleks Le Peni pääs presidenditoolile olnud Euroopa julgeolekule eriti halb. “Euroopa Liidus on palju olulisi välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid, mis nõuavad liikmesriikide ĂĽksmeelt ning neis on Prantsusmaa panus erakordselt tähtis,” selgitab Virkkunen.

Euroopa parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide rühma kuuluva Miapetra Kumpula-Natri sõnul on praegu eeskätt vaja Euroopa koostööd, millele Le Pen lubas vastu astuda. Kumpula-Natri sõnul põhjustasid suurt muret ka Le Peni mõistev suhtumine režiimijuht Putinisse ja avaldused Prantsusmaa eemaldumisest NATO-st. Kumpula-Natri sõnul on Macron hea poliitik selle poolest, et ajab julgelt Euroopa Liidu ühiseid asju nii rahvusvaheliselt kui ka Prantsusmaa sees.

Avafoto: Pekka Haavisto (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)

Soome: NATO-liikmena peaksime tõenäoliselt osalema Balti õhuturbes

NordenBladet – Kui Soome saab NATO liikmeks, peaks riik ilmselt saatma Balti riikidesse sõjaväelased ja osalema nende õhuturbes, ĂĽtles Soome kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna juht Janne Kuusela.

“Minu hinnangul on väga tõenäoline, et rahu ajal oodataks Soomelt mingil moel liitlaste eelpaigutatud lahingugrupis (EFP) ning Balti õhuturbes osalemist,” rääkis Kuusela Ylele.

NATO riigid valvavad roteeruvas korras Balti õhuruumi, kuna Eestil, Lätil ja Leedul pole enda hävituslennukeid.

Eesti kaitseminister Kalle Laanet sooviks näha Soome uusi hävitajaid Eesti õhuruumi valvamas.

“On väga tähtis, et Soome otsustas äsja soetada 64 uut F-35 hävitajat. Päris kindlasti oleks mõttekas, kui nad vajadusel Eesti õhuruumis lendaksid,” ĂĽtles Laanet Ylele.

NATO otsustas tugevdada oma sõjalist kohalolekut idatiival pärast seda, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi annekteeris ning Balti riikides on erinevate NATO liikmesriikide sõjaväelased.

Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles eelmisel nädalal Svenska Ylele, et Soome võiks olla toeks eelkõige merel ja õhus.

Kuusela sõnul selguks Soome täpne roll alles siis, kui riik NATO-ga liitub ning ühineb alliansi kaitseplaaniga.

Balti riikide kaitse on Soome jaoks tundlik teema. Kuusela hinnangul on väär arusaam, et Soome peaks NATO liikmena võtma Baltikumi kaitsmisel suure vastutuse.

“Ma ei usu, et sõja ajal pandaks Soomele eriline vastutus kaitsta mõnd teist riiki. Lähtekoht on see, et Soome peab iseenda kaitse eest hoolitsema ja osalema teiste riikide kaitsmises iseenda suutlikkuse raamistikus,” rääkis Kuusela.

Laaneti sõnul ei oota Eesti, et Soome võtaks naabri kaitsmise enda peale. “Minu teada ei ole Eestis erilisi ootusi, et Soome võtab Eesti kaitsmise ĂĽle. Veelgi olulisem on see, et me tegutseme ĂĽhes koostöövõrgustikus, meil on ĂĽhine planeerimine ja sõjalised õppused,” sõnas Laanet.

Laaneti sõnul toetaks Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga kogu Läänemere julgeolekut.

Soome ja Rootsi on hakanud viimasel ajal ĂĽha aktiivsemalt kaaluma NATO-ga liitumist. Selle ajendiks on Venemaa sissetung Ukrainasse.