NordenBladet — Soomes on tänavusel, 2021. aastal kurjategijatelt leitud 3D printerist välja prinditud tulirelvade detaile. Praegu on neid veel vähe, aga tulevikus ilmselt palju rohkem. Käesoleval aastal on Soomes leitud palju relvade osi, mis on 3D printeriga välja prinditud. Varasematel aastatel midagi sellist pole Soomes leitud, vahendab Helsingin Sanomat.
Sellist arengut peetakse väga murettekitavaks, kuna esiteks tekitavad muret registreerimata relvad. Teiseks võivad välja prinditud relvaosad põhjustada õnnetusi. Samas on välja prinditud detaile leitud väga vähe.
Olukord võib aga muutuda tulevaste aastate jooksul, kuna 3D printimise tehnoloogia areneb väga kiiresti.
Toll avastas juunikuus Tamperes ühe laoruumi, kus valmistati 3D printeriga relvade osi. Kaks printerit olid parasjagu töös, kui tolli töötajad sisse läksid.
Tolli andmetel oli kavas välja prinditud relvade osi edasi müüa. Laost leiti kaks automaatrelva, milles oli kasutatud välja prinditud detaile. Lisaks leiti palju muid välja prinditud relvade osi.
Ruumi oli ehitatud tiir relvade katsetamiseks.
Politsei teatas eelmisel nädalal, et Jyväskylä ligidalt leiti üks 3D printerist välja prinditud relv. Relv kuulus ühele United Brotherhoodi grupeeringu liikmele. Lisaks on leitud välja prinditud relvade osi ka mujalt Soomest.
Jyväskylä ligidalt leitud relva päritolu pole teada. Tegemist oli töökorras relvaga, aga selle kvaliteet oli kehv.
3D printerist ei prindita välja tervet relva, vaid selle osad. Põhjus on selles, et odavamate 3D printeritega ei saa päris kõike printida.
Odavamad 3D printerid maksavad 100 eurot. Relvaosade valmistamiseks mõeldud materjalid maksavad mõned kümned eurod. Relva valmistamine printeri abil pole siiski niisama lihtne, selleks on vaja teadmisi ja ka muid detaile. Alati on oht, et kehva kvaliteediga relv võib kasutaja käes plahvatada.
NordenBladet — Lätis kehtestatakse kolmeks kuuks eriolukord, mis algab esmaspäeval, 11. oktoobril. Otsuse tegid Läti valitsuse liikmed, kes kõik kandsid koosolekul näomaski. Eriolukorra väljakuulutamine võimaldab kiiremat otsustamist ja ressursside eraldamist selle kehtivuse ajal. See on kolmas kord, kui Lätis on seda meedet kasutatud pärast COVID-19 pandeemia algust, ning see on tingitud asjaolust, et Lätis on praegu kõrgeim haigestumuse tase ja voodikohad on täitumas, vahendab lsm.lv.
Meetmed hõlmavad järgmist:
Ainult need, kes ei saa kaugtööd teha, saavad töökohal töötada.
Kogu avalikus sektoris (nii riigi- kui munitsipaalasutustes) on kohustus end COVID-19 vastu vaktsineerida või nad vallandatakse.
COVID-19 vaktsineerimine on erasektoris kohustuslik teatud määratletud elukutsete jaoks.
Alates 15. novembrist peavad kõik, kelle puhul kehtib vaktsineerimise nõue, omama COVID-19 vaktsineerimis- või haiguse läbipõdemise tõendit (see tähendab, et nad peavad järgmise kümne päeva jooksul alustama kahe doosiga vaktsineerimist).
Sarnaselt eelmiste eriolukordasega ei avata nädalavahetustel kaubanduskeskustes väiksemaid kauplusi, näiteks rõivakauplusi.
Siseüritused võivad toimuda ainult kehtiva COVID-19 läbipõdemise- või vaktsineerimistõendi olemasolul ja kõik kohalviibijad peavad kandma näomaski. Tõendeid tuleb kontrollida.
Alates 18. oktoobrist ei saa koroonatõendita inimesed kohalike liinidel soodushinnaga sõita. Suure tõenäosusega tähendab see, et tõendit mitte omavatele inimestele ei ole enam saadaval soodushinnad. See ei kehti Riia ühistranspordi kohta, vähemalt kuni uue elektroonilise piletisüsteemi kasutuselevõtmiseni.
Paljud avalikud teenused ei ole inimestele kättesaadavad ilma koroonatõendita. Ilma vaktsineerimis- või haiguse läbipõdemise tõendita on saadaval ainult esmatarbekaubad, teenused ja ühistransport.
Kõik haridusasutuste õpilased ja õpetajad peavad kandma maske alates kuuendast eluaastast.
Töötajad, kes tuginevad oma staatuse tõendamiseks vaktsineerimistõendi asemel koroonatesti tõendile, peavad tulevikus testide eest ise tasuma.
Inimesed, kellel pole COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemise tõendit, saavad söögikohtadest toitu kaasa osta. Kuid nad ei saa einestada kohapeal, isegi mitte terrassil.
Rohelises režiimis (kõigil osalejatel on kontrollitud tõendid ja täidetud epidemioloogilised tingimused) üritusel osalejate maksimaalne arv on 1000 inimest, jagatuna sektoriteks 300 inimese kaupa. See võib tähendada spordiüritusi, kultuuriüritusi jne.
Enamik kauplusi saab töötada ainult „rohelises režiimis”, st neid saavad külastada ainult need, kellel on COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemise tõend.
Eriolukorra ajal saavad avalikud toitlustuse, meelelahutuse, kultuuriteenuste ja religioosse tegevuse kohad toimida ainult kella 06.00-21.00. Teatrid saavad olla avatud kuni etenduse lõpuni, näiteks kella 21.30-ni, kuid mitte hiljem kui kell 23.00.
Meelelahutuse ja siseatraktsioonidega seotud teenuseid ei saa üldse avada. See hõlmab veeparke, meelelahutus- ja lõbustuskeskusi ning batuudiparke.
Punase režiimi kauplused, mis teenindavad ka inimesi, kellel puudub koroonatõend, saavad töötada kohtades, kus külastaja kohta on vähemalt 25 ruutmeetrit, kuid see kehtib vaid toidupoodide, apteekide, optika, telekommunikatsiooniteenuste, raamatupoodide ja ajalehekioskite, bensiinijaamade, hügieenikaupade ja loomatoidu kaupluste kohta.
Õppekava-välised tegevused alla 12-aastaste lastega võivad õues toimida „punases režiimis” kuni 20 inimesele.
Õppekava-väline tegevus 12-aastaste ja vanemate lastega võib toimida siseruumides ja väljas rohelises režiimis kuni 20 inimesega. See kehtib sporditreeningute, koorilaulu, tantsurühmade jms kohta.
Mõned reeglid vajavad veel täpsustamist. Näiteks kui küsiti, kas kõik parlamendi liikmed peavad olema vaktsineeritud, kuna nad on riigi palgal, siis jäi see küsimus veel õhku.
NordenBladet — Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse jätkuvat kasvu. Viirust on enim Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis. Varasemate nädalatega võrreldes on reovee viirusesisaldus kasvanud ka Lääne-Eestis.
Möödunud nädalal täheldasid teadlased suurimat koroonaviiruse koguse kasvu Harjumaalt, Ida-Virumaalt ja Lõuna-Eestist kogutud proovides. Sel nädalal on seal olukord küll veidi paranenud, kuid Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis püsib viirusekogus Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes tublisti suurem. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul võib seal lähinädalail eeldada nakatunute arvu suurimat kasvu.
„Sel nädalal näeme, et koroonaviirust on üle Eesti valdavalt suurtes kogustes. Puutumata pole jäänud ka väiksemad asulad. Samuti on viirus nüüd jõudnud Hiiumaale, mis püsis seni pikalt puutumata,“ rääkis Tenson. „Seekordses koroonalaines oleme alates augusti keskpaigast näinud reovees pidevat viirusekoguse kasvu. Toimunud pole ühtki väga järsku hüpet, kuid olukord on hiilivalt jõudnud üsna lähedale veebruari tasemele, mil nii nakatunute arv kui ka viirusekogus liginesid oma senisele tipule,“ selgitas ta.
Kuidas ja kust proove kogutakse?
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Sel nädalal võeti proove üksnes suurematest asulatest, mille proovid kajastavad ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda ning annavad usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.
Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
NordenBladet —ERA-Net Neuron kuulutab välja konkursi parimale teadusartiklile, mis käsitleb biomarkereid neuroteadustes.
Taotleja peab olema ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 avaldatud publikatsiooni esimene autor ning teadustöö peab olema läbi viidud ERA-Net Neuronis osalevas riigis – Belgias, Eestis, Hispaanias, Horvaatias, Iirimaal, Iisraelis, Itaalias, Kanadas, Kreekas, Lätis, Norras, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Soomes, Türgis või Ühendkuningriigis. Edukale autorile on auhinnaks 3000 eurot ning kutse ettekandeks neuroteaduste rahvusvahelisele foorumile „FENS Forum 2022“, mis toimub 12. juulil 2022 Pariisis. Kutsutu reisikulud hüvitatakse.
Lähem teave ja taotlusvorm ERA-Net Neuroni veebilehel.
NordenBladet – Alles see oli, kui juulis nädal aega jutti oma koguperenäitust ülesse seadsmime. Möödunud nädalavahetusel käisime Tartus, et üle kolme kuu Eesti Rahva Muuseumis üleval olnud näitus taas kokku pakkida. Külastajate vahel, kes ERM´i osalussaalis meie E&S ravimtaime-mängust osa võtsid, loosisisime väja ka 5 eksklusiivset Elisheva & Shoshana kinkekomplekti!
Kui näituse ülespanek vajas palju eeltööd, planeermist, ehitamist ning aega (panime mitmekesi üle nädala näitust ülesse), siis asjade mahavõtmise ja kokkupakkimisega saime kiiremini hakkama. Kui näituse tarvis viisime Tallinnast viis korda Tartusse ERM´is eksponeeritavaid maale, savinõusid, ravimtaimi ja E&S tooteid, siis enamuse kunsti väljapanekust transportisime tagasi ühe korraga. Imestasin isegi, kui palju on võimalik ühte autosse asju paigutada! Hahaaa.
Hommikusöök restoranis Tikupoiss (Paiaristi, Imavere küla, 72401). Hetkel mu lemmikuim peatuspaik Tallinn-Tartu maanteel. Hinnad on küll sutsu kallid, aga toidud see-eest väga maitsvad. Ostsime Allaniga nende mõnusaid moonisaiu ka kaasa!
Eesti Rahva Muuseum oma mitmekülgsete ja imeliste väljapanekute ning hiiglaslike muuseumiruumidega on ühtviisi tuntud ja populaarne nii Eestis, Baltikumis kui Skandinaavia riikides. Oma kunsti esitlemine ERM ´is on iga kunstniku elu unistus! Olen üks vähestest õnnelikest, kes võib öelda, et see unistus on täitunud! Vähe sellest, olin nii õnnelik kui kuulsin, et huvi meie näituse vastu oli väga suur ning näituse külastatavus lõi rekordeid, vaatamata sellele, et oli nö koroonaaeg. Tore oli kuulda, et minu näitusesaal oli kogu aeg rahvast täis! See kajastus ka loosi osalussiltidel (neid oli nii palju!) ning tegelikult juba ka näituse avamisel, kuhu kogunes suur osa Eesti kultuuri koorekihist. Ning jah, pean mainima ja teatama suure uhkusega — MINU NÄITUST KÜLASTAS NING AVAMISEL VÕTTIS SÕNA KA EESTI UUEKS PRESIDENDIKS VALITUD HR. ALAR KARIS!!!How cool is that?! Jaaaah, näpistage mind! Niiiiii vinge! Nii tore!!!!! Super kompliment meile! AITÄH!!!! 🙂
ERM lõi suvel lained ka oma fantastilise muinasjutunäitusega, mis samaaegselt “Meie koduse nõiaköögi” näitusega maha läks ning ootab nüüd üles-seadmist uues riigis! ERM´i näituste juht Kristjan Raba paljastas, et hetkel soovib näitust omale eksponeerimiseks juba neli riiki! WOW!
Olen saanud teilt väga palju küsimusi stiilis: Tahan teha oma näitust, mida tegema peaksin?, Kuidas korraldada näitust?, Milliste asjadega peab arvestama näituse korraldamisel?, Kus saaks teha oma näitust? Kes saavad teha oma näitust? Kas näituse tegemise eest makstakse või tuleb ise maksta? Mis kulud on seotud näituse korraldamisega?, Kui palju maksab näituse korraldamine?, Millest peaks alustama, kui tahad teha oma näitust?, Kas mina saaksin ka Eesti Rahva Muuseumis oma näitust korralda?, Kuidas saaks oma kunstile kajastust? jne jne.. Selliseid küsimusi on tulnud väga väga palju. Lubasin Eesti Rahva Muuseumile, et avaldan nende kodulehel (erm.ee) ka näituse blogi — kindlasti see tuleb! Arvan, et kõige mõistlikum olekski see teha küsimus-vastus stiilis. Kui see teoks saab, siis annan teile lingi kindlasti ka siinses blogis, et saaksite seda lugema minna! 🙂
Allpool natuke pilte näitusest ja selle üles-seadmisest.. + meie lõunasöök ERM´i restoranis Pööripäev (Muuseumi tee 2, 61714 Tartu)… ning siis juba loosimise juurde!!!
Loosimine!!! Kõik, kes meie näitust külastasid, said osaleda ka ekskusiivses loosis. Selleks tegime sellise vahva mängu, kus tuli tabelist leida erinevad ravimtaimed – kummel, võilill, nurmenukk, angervaks, põdrakanep, aasristik, raudrohi, astelpaju ja palderjan. Kõigi vahel, kes mängisid seda mängu ning jätsid oma sedeli meie loosikasti, loosisime välja VIIS VÕITJAT!
Ronja Kask
Allan Padar
Rain Roball
Kätlin Väär
Lily Laanemäe
Aitäh kõigile osalejatele ning palju õnne võitjatele! Võtame teiega ühendust ning lepime kokku, kuhu teile kingipaki saadame!
Ja tänase blogi lõpetuseks..
Ma tahan südamest tänada Eesti Rahva Muuseumi. Oli väga väga meeldiv, inspireeriv ja tore teiega koostööd teha! Suur suur aitäh teile selle võimaluse eest! Tänutäheks kinkisin muuseumile ka ühe oma maali – “Hundinui, mida pole”. Maalist saate lähemalt lugeda SIIT ja SIIT. Allpool maali üle andmas ERMi näituste korraldamise direktorile Kristjan Rabale.
