NordenBbladet – Välisminister Espen Barth Eide reisib Genfi, et tutvustada Norra kandidatuuri ÜRO inimõiguste nõukogusse 24. veebruaril.
Nõukogus on igal ajahetkel 47 riiki ja liikmed valitakse kolmeks aastaks. Norra oli nõukogus viimati aastatel 2010–2012.
„Koht nõukogus annab Norrale platvormi inimõiguste tugevdamiseks kogu maailmas,“ ütleb Eide.
ÜRO Inimõiguste Nõukogu
ÜRO inimõiguste nõukogu (UN Human Rights Council, HRC) on ÜRO süsteemi valitsustevaheline organ, mille ülesanne on edendada ja kaitsta inimõigusi kogu maailmas. Nõukogu arutab inimõiguste olukorda riikides ja teemavaldkondades (nt sõnavabadus, diskrimineerimine, piinamise keeld), võtab vastu resolutsioone ja korraldab arutelusid, kus saavad sõna nii riigid kui ka kodanikuühiskond. Nõukogu tegutseb Genfis ja kohtub regulaarselt mitmel korral aastas nii korralistel istungitel kui ka vajadusel erakorralistel istungitel.
Nõukogus on 47 liikmesriiki, kes valitakse ÜRO Peaassamblee poolt kindlaks ajaks piirkondliku jaotuse alusel (et oleks esindatud erinevad maailma regioonid). Valik peaks põhimõtteliselt arvestama ka kandidaatide inimõiguste olukorda ja lubadusi, kuid praktikas kuuluvad nõukogusse väga erineva taustaga riigid. Nõukogu töö üks keskseid mehhanisme on universaalne perioodiline ülevaatus (UPR): iga ÜRO liikmesriigi inimõiguste olukorda hinnatakse kindla tsükli järel, teised riigid teevad soovitusi ning riik annab teada, mida ta on valmis ellu viima.
Lisaks kasutab nõukogu sõltumatuid eksperte ja raportööre (nn erimenetlused), kes uurivad kas konkreetseid riike või temaatilisi probleeme ning esitavad avalikke raporteid ja soovitusi. Nõukogu otsused ja resolutsioonid ei ole tavaliselt “kohtulahendid”, vaid poliitilise kaaluga seisukohavõtud ja soovitused — nende mõju sõltub palju riikide koostööst, avalikust tähelepanust ja sellest, kui järjekindlalt ÜRO ja teised partnerid survet avaldavad. Samas on HRC üks peamisi kohti, kus inimõiguste rikkumisi rahvusvaheliselt nähtavaks tehakse ja kus käivitatakse uurimisi või arutelusid, mis võivad hiljem mõjutada ka sanktsioone, abi- ja koostöötingimusi või muid ÜRO protsesse.
