NordenBladet – Taani edelarannikul Fanø saare ümbruses avastati nädalavahetusel kokku kuus kaldale jäänud kašelotti, kes on nüüdseks kõik hukkunud. Esialgu leiti reedel Fanø ja Skallingeni poolsaare vaheliselt rannikulõigult neli looma ning laupäeval lisandus veel kaks. Teated kinnitavad, et tegemist oli noorte isasloomadega.
Laupäeval oli osa vaaladest veel elus, kuid Taani keskkonnaamet (Miljøstyrelsen) otsustas olukorras, kus päästmine oli ebatõenäoline, oodata loomade loomulikku surma. Rootsi meedia vahendas, et viimane ellujäänu – lõuna-Fanøle jäänud kašelott – oli umbes 13,6 meetrit pikk.
Miks kašelotid sinna satuvad?
Miljøstyrelsen selgitab, et sel ajal aastast rändavad isased kašelotid Arktika külmadest vetest lõuna poole, soojematesse piirkondadesse (sh Inglismaast lõuna poole), ning võivad navigatsioonis eksida. Põhjameri on võrreldes nende tavaliste süvaveeelupaikadega suhteliselt madal, lisaks raskendavad liikumist liivamadalikud, suured looded ja muutlikud hoovused – see kõik suurendab kaldale sattumise riski.
Mis edasi saab?
Taani ametkonnad rõhutavad, et uudishimulikud ei läheks randa vaalakorjuseid vaatama: surnud loomad võivad kanda haigustekitajaid ning lagunemisel kogunev gaas võib muuta korjused ohtlikuks.
Teadlaste jaoks on juhtum siiski oluline. Ametkondade teatel on kõigilt kuuelt loomalt eemaldatud alalõualuud, mis säilitatakse muuseumide ja uurimistöö tarbeks ning saadetakse muu hulgas Kopenhaageni ülikooli analüüsideks, et näiteks hinnata vaalade vanust ja koguda andmeid võimalike põhjuste kohta.
Kašelott (Physeter macrocephalus) on maailma suurim hammasvaal: täiskasvanud isased kasvavad tavaliselt kuni umbes 18 meetrini ning kaalud võivad ulatuda kuni ~57 tonnini.
