Reede, detsember 26, 2025

Monthly Archives: oktoober 2021

KAS SUURED tehnoloogiaettevõtted näevad jaekaubanduses tulevikku?

NordenBladet — Vaatamata sellele, et suured kaubamajad on üle maailma oma turuosa kaotamas ja mitmed ketid on kauplusi sulgenud, on nii tehnoloogiahiid Google kui e-kaubanduse lipulaev Amazon viimastel kuudel teatanud plaanist avada mitu tavalist poodi ja suuremat kaubamaja. Ajastul, kui kogu maailm tundub liikuvat internetti, on see kahtlemata üllatav.

Kodukontori populaarsuse kasv ja internetikaubanduse võidukäik on üle maailma mitmeid suuri kaubamajasid oma uksi sulgema sundinud. Kui paarkümmend aastat tagasi moodustas suurte kaubamajade käive üle 10 protsendi jaemüügist, siis tänaseks on see vaevalt üks protsent. Eksperdid usuvad siiski, et vaatama trendidele soovivad tarbijad ka edaspidi külastada tavalisi poode ja suuri kaubanduskeskusi.

Amazoni võidukäik
Amazon asutati Jeff Bezose poolt 1994. aastal ning tegutses esialgu garaažiboksi ehitatud laona ning e-poes müüdi esialgu ainult raamatuid. Kuid Jeff Bezosel oli tugev visioon ettevõtte plahvatuslikust kasvust ja e-kaubanduse võidukäigust. Amazoni algusaegadel helises kontoris kell iga kord, kui keegi midagi tellis ja kõik töötajad kogunesid vaatama, kas nad tunnevad tellimuse teinud klienti isiklikult. Peale esimesi nädalaid helises kell juba nii sageli, et see tuli välja lülitada. Esimeste kuudega oli e-poes tellimusi esitatud igast USA osariigist ja 45-st riigist üle maailma – sellist edu ei osatud oodata.

90ndate lõpus ja 2000ndate alguses läbis ettevõtte äärmuslikke kasvuvalusid – tööjõudu oli pidevalt puudu,  süsteemikatkestuste tõttu oli laod tundide kaupa halvatud ning hunnikutes tooteid vedeles vahekäikudes. 1998 a. jõulude ajal jäid tuhanded tellimused õigeaegselt täitmata ja ettevõte tõotas, ei lase iialgi sarnasel olukorral juhtuda. Seetõttu palkab Amazon pühade ajal suures mahus lisatööjõudu.

27 aastat ja kümneid miljardeid kasumeid hiljem võime tõdeda, et Bezos oli tõeline visionäär, kes oskas õigel ajal teha kadestamisväärselt õigeid otsuseid. Sellel aastal astus ta ettevõtte tegevjuhi kohalt tagasi, kuid saab auga kanda tiitlit kui maailma kõige rikkam inimene.

Amazon siseneb jaekaubandusse
Ettevõte on aina aktiivsemalt jaekaubanduse turule laienemas. 2017. aastal ostis Amazon toidupoodide keti Whole Foods Market. Tänaseks on mitmed samanimelised toidupoed avatud ja tegutsevad näiteks USA turul väga edukalt. Amazon ise on seda julget sammu kommenteerinud sooviga konkureerida lisaks  toidukaupade turul. Veebist toidukaupade ostmine ja kiire kohaletoimetamine ei ole paljudes riikides veel kaugeltki nii mugav kui Eestis.

Whole Foods keskendub peamiselt mahe- ja tervislikele toitudele ja on õigustatult pälvinud hüüdnime „Whole Paycheck” ehk “Kogu sinu palk”, kuna sealt ostmine on päris kallis. Ettevõte on kommenteerinud, et nende visiooniks on tervisliku toidulaua tarbijateni tagasitoomine. Samuti on poodides rakendatud uudseid tehnoloogiad ning automatiseeritud kassasüsteeme, mis tuvastavad ostjate ostukorvi sisu ja on teevad ostude eest tasumise äärmiselt lihtsaks.  Amazoni eesmärk on vähendada reaalsete inimeste ja tööjõu vajadust ning muuta kogu ostukogemus võimalikult iseseisvaks ja automaatseks.

Amazon on kommenteerinud, et tehnoloogiliste võimaluste integreerimine on ka peamine põhjus, miks nad eelistavad ehitada kõik oma kauplused alates vundamendist ise. See annab rohkem vabadust disainida poed just nende vajadustele vastavaks ja unikaalseks.

Google avas oma toodetega poe
Peale mitmeid aastaid erinevate pop-up poodidega katsetamist, avas Google lõpuks 2021 a. suvel oma esimese päris poe New Yorgis, Chelsea linnaosas. Tegemist on eriti ambitsioonika ettevõtmisega, arvestades et nende konkurent Microsoft sulges 2020. aastal kõik oma kauplused. Samas on ettevõtte keeldunud kommenteerimast, kas ju kui palju poode plaanitakse lähitulevikus veel avada. Seega ei saa seda hetkel kindlasti pidada suurejooneliseks jaeturule sisenemiseks, mille pärast näiteks Apple peaks oma turuosa kaotamise pärast muret tundma.

Google ütleb, et Google Store on pigem näidistesaal, kus kliendid saavad tutvuda ja osta suurt valikut Google’i tooteid, alates Pixeli telefonidest kuni Nesti toodeteni, Fitbiti seadmetest kuni Pixelbookideni ja mitmete muude tehnikavidinateni. Veebisaidilt GoogleStore.com tellimuse teinud kliendid saavad oma tellimusele näiteks ise poodi järele minna ja lasta seadme kohe kasutusvalmis installida. Poekülastus on üles ehitatud kaasahaaravaks elamuseks, kus saab näha ja kogeda, kuidas erinevad Google tooted ja teenused koos töötavad.

Pixabay
Kaupluse sisustamisel on palju tähelepanu pööratud keskkonnasäästlikule disainile. Mööbli kujundamisel tehti koostööd kohaliku kunstnikuga ning poele on väljastatud tunnustatud Leedsi keskkonnadisaini plaatinatase. Suur osa mööblist ja põrandakatetest on valmistatud näiteks taaskasutatud materjalidest.
Töötajateks on väljaõppinud eksperdid, kes aitavad külastajatel oma seadmest maksimumi võtta, näiteks teha probleemide tõrkeotsingut, parandada pragunenud Pixeli ekraani või installimisel abistamine.

Jaekaubanduse võidukäik jätkub
Ainuüksi USA turul plaanitakse sellel aastal avada 3199 uut rahvusvahelise kaubamärgi jaekauplust, samas on teatatud ka 2548 poe sulgemisest. Seoses tuhandete poodide turult lahkumisega on renditingimused soodsad ja palju ruume vabalt saadaval, seega laienemist otseselt miski ei takista.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi viimasel kümnendil on tarbimine ja teenused liikunud aina enam virtuaalsesse maailma, siis mitmed maailma suurimad ettevõtted näevad jaekaubanduses endiselt suurt tulevikku. Vaatamata sellele, et mitmed kaubamajad suleti 2020. aastal piirangute tõttu ning on jäänud tegutsema ainult e-kaubanduses, ei lööda jaekaubandusele veel hingekella.

Väga paljud kliendid soovivad poodlemiselamust nautida füüsilises poes ja mitte kodus arvutiekraani taga. Eriti soovitakse katsuda ja näha toitu, mida süüakse. Samas kasvavad kiiresti peale uute harjumustega generatsioonid, kellel puudub poes käimise kogemus ja harjumus.

Tänapäeval on võimalik peaaegu kõike teha ilma kodust lahkumata – meil on veebidoktorid, toidukullerid, võimalused uusi filme vaadata või mängida netikasiinos ilma registreerimiseta, osaleda virtuaalsetes treeninggruppides või kaugõppes. Seetõttu on huvitav jälgida, kuidas suured tehnoloogiahiiud liiguvad trendidega vastuvoolu ja kui edukaks nende poolt loodud kaubamajade tulevik kujuneb.

 

Avafoto: Pexels

 

Leedus on koroonaga nakatumine maailma tipus, kuigi vähemalt ühe doosiga on vaktsineeritud üle 60 protsenti inimestest – miks see nii on?

NordenBladet — Leedus oli 30. septembri seisuga kõrgeima koroonaga nakatumise tase Euroopas. Miks on Leedu taas nakatumiste arvult tipus, kuigi vähemalt ühe doosiga on vaktsineeritud üle 60 protsendi inimestest? Aasta tagasi, 2020. aasta septembris oli Leedus kõrgeim nakatumiste tase 138, nädala keskmine oli 80 ringis. Nüüd on vastavad numbrid 1962 ja 1000, vahendab lrt.lt.

Koroonasse suremus on Leedus samuti tipus, kuigi üle 62 protsendi Leedu elanikest on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. 2020. aasta septembris oli Leedus koroonasse suremus praktiliselt null, täna on see igapäevaselt keskmiselt 17.

Leedu nakkushaiguste keskuse endine juht Saulius Čeplinskas ütles, et olukorra halvenemisel on kolm põhjust. Esimene on see, et inimesed on piirangutest väsinud. Mõned inimesed on liialt usaldanud vaktsiinide antavat kaitset. Mõned inimesed arvasid, et kui nad on vaktsineeritud, siis ei pea enam üldse ohutusmeetmeid järgima. Kolmandaks on nakatumiste kasvu kaasa toonud koroona mutatsioonid. Delta variant levib kergemini ja on muutnud pandeemia olukorda.

Čeplinskas ütles, et kui algse koroonaga pidi karjaimmuunsuse saavutamiseks vaktsineerima 70 protsenti inimestest, siis Delta puhul on see 90 protsenti.

Čeplinskase sõnul ei aita uued piirangud olukorda parandada. Viiruse levikut on võimalik peatada ainult siis, kui piisav hulk inimesi on vaktsineeritud.

Võrdluseks, Soomes on ühe doosiga vaktsineeritud 75 protsenti inimestest, Eestis 57 protsenti.

 

 

Eesti: Haridus- ja Teadusministeerium ja Harno kutsuvad üles märkama ja tunnustama noortevaldkonna tegijaid

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium ning Harno kutsuvad üles esitama kandidaate iga-aastasele noortevaldkonna tunnustuskonkursile, et tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning mõjukaid algatusi nii kohalikul, üleriigilisel kui rahvusvahelisel tasandil.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et noortega töötavate inimeste panust viimase poolteise aasta pidevalt muutuvates oludes on raske üle hinnata. „Olen tänulik kõigile noortevaldkonna pühendunud ja suure südamega tegijatele,“ ütles Kersna. „Kutsun üles neid inimesi märkama ja tunnustama, sest suurepärane töö väärib esiletõstmist.“

Tunnustuskonkursile saavad kandidaate esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud kolmeteistkümnes kategoorias:

  • Aasta noorsootöötaja
  • Aasta tegija huvihariduses või -tegevuses
  • Pikaajaline panus noortevaldkonda
  • Aasta noore tegu
  • Aasta noortesõbralik kohalik omavalitsus
  • Aasta noortekeskus
  • Aasta huvihariduse või –tegevuse pakkuja
  • Aasta noorteühendus
  • Aasta noorte osaluskogu või õpilasesindus
  • Aasta noortemalev või –laager
  • Aasta noortesõbralik tegu
  • Aasta nutikas tegu
  • Aasta noortevaldkonna sõber

Kandidaatide esitamise vormid on kättesaadavad Harno Konkursiveebis, kuhu saab kandidaate esitada registreerudes ja sisse logides ID-kaardi, HarID või Mobiil-ID-ga. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. november 2021.

Lõpliku ettepaneku kandidaatide riiklikuks tunnustamiseks teeb haridus- ja teadusministrile Haridus- ja Noorteameti poolt moodustatud tunnustuskomisjon, kuhu kuuluvad nii noortevaldkonna esindajad kui ka noored.

Laureaadid kuulutatakse välja 2. veebruaril 2022 noortevaldkonna galal “Noorte Heaks Tänu”.

2021. aastal pälvisid aasta noorsootöötaja tiitli Krista Dreger ja Alexander Arabkin. Aasta huvikooliks valiti Shaté Tantsukool, mis toimib ka omanäolise noortekeskusena. Pikaajalise panuse kategoorias tunnustati valdkonna kolme staažikat eestvedajat – Haridus- ja Noorteameti ühe eelkäija, endise Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) pikaajalist juhti Edgar Schlümmerit ja asedirektorit Kaur Kötsit ning Haridus- ja Teadusministeeriumi endist noorteosakonna juhatajat Reelika Ojakivi.

Tunnustamise kord ja lisainfo: hm.ee/noortevaldkonnatunnustamine

Ministri videopöördumise leiab ministeeriumi YouTube’i kanalist.

 

 

Eesti: Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab tõhustusdoosi üle 65-aastastele ja hooldekodude elanikele

NordenBladet — 5. oktoobril kogunes riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et arutada COVID-19 vaktsiini tõhustusdooside pakkumisega seotud küsimusi. Ekspertide hinnangul tuleb raskete COVID-19 haigusjuhtude ja seeläbi tervishoiusüsteemi ülekoormuse ennetamiseks keskenduda jätkuvalt veel vaktsineerimata inimeste vaktsineerimisele. Tõhustusdoosi soovitavad eksperdid üle 65-aastastele ja kõigile üle 18-aastastele hooldekodude elanikele mitte varem kui kuus kuud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist.

Ülejäänud elanikkonnale alates 18. eluaastast võib komisjoni hinnangul pakkuda tõhustusdoosi mitte varem kui kaheksa kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest. Sõltumata sellest, millist vaktsiini on inimesele varem manustatud soovitab komisjon teha tõhustusdoosi Pfizer/BioNTech vaktsiiniga.

„Ekspertide hinnangul tuleks praegu jätkuvalt keskenduda ennekõike veel vaktsineerimata inimeste, nende hulgas eriti vanemaealiste vaktsineerimisele. Need on inimesed, kes kõige suurema tõenäosusega võivad nakatumisel haigestuda raskelt ja vajada haiglaravi,“ ütles immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp. „Tõhustusdoose soovitab komisjon üle 65-aastastele ja hooldekodude elanikele alates 18. eluaastast mitte varem kui kuue kuu möödumisel esmase kuuri läbimisest. Samadele sihtrühmadele pakub riik ka tasuta gripivastast vaktsineerimist ja ekspertide hinnangul võib need kaks vaktsiini teha ükskõik millise intervalliga, ka samal päeval.“

Üle 65-aastastele inimestele hakkavad COVID-19 vaktsiini tõhustusdoose pakkuma eeskätt perearstikeskused, hooldekodude elanikele ka õendusteenuse osutajad.

Nn kolmandate dooside puhul soovitab komisjon eristada lisadoose ja tõhustusdoose. Lisadoose vajavad vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks tõsise immuunpuudulikkusega inimesed, kellel ei teki kahe doosiga (Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga) vaktsineerimise järel piisavat kaitset, nt elundsiirdamisega haiged või pahaloomuliste kasvajatega inimesed, kes on immuunsupresseerival ravil. Tõhustusdoosi võivad vajada immuunsuse nõrgenemise tõttu teatud ajaperioodi möödudes kõik vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.

Esmaspäeval, 4. oktoobril kogunenud Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee hindas vaktsiinitootja Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini Comirnaty tõhustusdoosi müügiloataotlust. Komitee otsustas, et tõhustusdoosi manustamist võib kaaluda vähemalt kuus kuud pärast teist vaktsiinidoosi 18 aastastel ja vanematel inimestel.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad allergoloog-immunoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud. Infot vaktsineerimise võimaluste kohta saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee ja riigi infotelefonilt 1247.

 

Riigikohus: maksuvõlg tuleb tasuda enne dividendide väljamaksmist

NordenBladet — Samas haldusasjas puudutas Riigikohus ka küsimust, kas maksuhaldur peaks finantseerima äriühingu pankrotimenetlust selle raugemise vältimiseks. Kohus leidis, et see on eelkõige MTA kaalutlusotsus.

Riigikohtus arutusel olnud asjas käis vaidlus selle üle, kas juhatuse liige peab isiklikult vastutama pankrotistunud äriühingu maksuvõla eest. Seadus võimaldab Maksu- ja Tolliametil (MTA) pöörata maksuvõla juhatuse liikme vastu juhul, kui ta rikkus oma kohustusi, on võla tekkimises süüdi ja ettevõttel endal pole võla tasumiseks vara.

MTA tegi 2019. aastal OÜ FCC Betoonitööd endisele juhatuse liikmele vastutusotsuse, millega teda kohustati tasuma äriühingu maksuvõlga, mis ulatus koos viivisega ligi 130 000 euroni. Maksuhaldur selgitas, et FCC Betoonitööde pankrotimenetlus lõppes raugemisega, sest osaühingul puudus vara, mistõttu polnud võimalik võlga sisse nõuda äriühingu vara arvel.  Juhatuse liige oli aga esitanud MTA-le valeandmeid ja korrektsete deklaratsioonide esitamise hetkeks oli äriühing muudetud varatuks. Täpsemalt oli juhatuse liige võõrandanud enamuse äriühingu sõidukeid turuhinnast odavamalt oma lähikondsetele ning allesjäänud vara viidi osaühingust dividendidena välja. Viimane suurendas maksuvõlga veelgi.

Kohtuasja põhiline vaidlusküsimus oli selles, kas MTA saab panna juhatuse liikme vastutama äriühingu maksuvõla eest, kui ta täitis osanike korraldusi. Nimelt tegid dividendide maksmise otsused osanikud, mitte juhatuse liige. Osanikelt aga MTA seaduse järgi äriühingu maksuvõlga vastutusotsusega sisse nõuda ei saa.

Riigikohus: pankrotimenetluses osalemine on MTA otsustada

Riigikohtu halduskolleegium jättis täna FCC Betoonitööde endise juhatuse liikme kaebuse rahuldamata. Kolleegium rõhutas, et äriühingu juhatuse liige vastutab ettevõtte maksuvõla eest oma isikliku varaga, kui ta rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning maksuvõlg tekkis selle tagajärjel.

Juhatuse liige ei tohi astuda teadlikult samme äriühingu vara vähendamiseks, kui selle tulemusel jääb maksukohustus täitmata. Muu hulgas ei või juhatuse liige osanike otsuse alusel dividende välja maksta, kui äriühingul on ajatamata maksuvõlg, mille tasumiseks olemasolevast varast ei jätku.

Kohtuasja arutamisel tekkis ka küsimus, kui suuri pingutusi peab MTA tegema äriühingu pankrotimenetluses, et nõuda äriühingust välja viidud vara maksuvõla katteks tagasi äriühingult endalt. Näiteks kas ja kuivõrd peaks riik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetlusi finantseerima?

Riigikohus selgitas, et kehtiv õigus ei pane maksuhaldurile kohustust vältida pankrotimenetluse raugemist ja MTA peab ise hindama pankrotimenetluses deposiidi tasumise otstarbekust. Kohtul tuleb ainult kontrollida, et MTA ei toimiks ilmselgelt meelevaldselt, eelistades juhatuse liikmele vastutusotsuse koostamist pankrotimenetluses osalemisele. Selle asja materjalidest ei nähtu, et MTA oleks teinud ilmselge kaalutlusvea.

Otsusega saab tutvuda siin.