Teisipäev, juuli 1, 2025

Monthly Archives: august 2021

Islandil jätkub maailma suurim koroonaplahvatus, kõik festivalid jäeti ära

NordenBladet — Kuigi Islandil on vaktsineeritud rekordiliselt inimesi, kahe doosiga 70 protsenti elanikkonnast, on seal käimas maailma suurim koroonaplahvatus, kus nakatumiste arv on kerkinud paari nädalaga üle 20 korra.

Islandil on praegu aasta kõige soojem aeg, mil tavaliselt toimuvad festivalid, aga sel aastal tuli kõik ära jätta. Pandeemia aja kõige hullema koroona olukorra tõttu on Islandil kehtestatud kogunemiste piirang 200 inimese peale.

Islandi peaepidemioloog dr Kamilla Sigríður Jósefsdóttir ütles, et olukord on väga murettekitav. Koroonaga nakatumisi on väga raske jälitada. Erinevalt varasematest koroona lainetest pole praeguse plahvatuse ajal enamus nakatunutest olnud isolatsioonis, mis tähendab, et nad on jõudnud viirust palju edasi levitada, vahendab Iceland Monitor.

Islandil soovitatakse praegu puhata väiksemates gruppides ja vältida suuri rahvamasse.

Islandil on Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel kasvanud koroonaga nakatumine viimase 14 päeva jooksul 2094 protsenti, mis on suurim tõus maailmas. Islandil on New York Timesi ülevaate kohaselt kahe doosiga vaktsineeritud 70 protsenti elanikest, mis on üks kõrgemaid tasemeid maailmas. Võrdluseks, Soomes on vastav vaktsineerituse number 36 protsenti ja Eestis 37 protsenti.

Islandi nakatumiste tase on 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta 386 nakatumist. Võrdluseks, Soome vastav tase on 133 ja Eestis 142.

 

 

Eesti: August on ETV2s Põhjamaade filmikuu

NordenBladet — Viis kolmapäeva ja viis komöödiapärli – 4. augustil algav ETV2 põhjamaade filmikuu toob vaatajateni heatujufilmid Rootsist, Taanist, Soomest, Islandilt ja Norrast. Kõik filmid jõuavad tele-ekraanile esimest korda, paljusid pole Eesti publik siinmail näinud isegi kinodes.

Põhjamaade filmikuu aitavad ETV2 ekraanile tuua Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) esindus Eestis ja Norra, Soome, Taani ning Rootsi saatkonnad Eestis.

PMN-i kultuurinõuniku Andra Heinati sõnul on see jätk eelmise aasta edukale filmikuule: ”Tihti on nii, et kui mõtled Põhjamaade filmide, sarjade või raamatute peale, kerkib silme ette valdavalt nordic noir – sünged mõrvalood, tumedad teemad ja katkised inimesed. Põhjamaade filmikuuga soovime näidata Põhjamaise loomingu teist ja palju helgemat külge. Augustikuus linastuvad komöödiad on mõnus ja vaimukas vahepala, mis praegusel keerulisel ajal meile kõigile marjaks ära kulub.”

Filmikuu raames jõuab eetrisse viis filmi erinevatest Skandinaavia riikidest. Kõik filmid linastuvad ETV2 ekraanil kolmapäeviti kell 21.30 ja on hiljem järelvaadatavad veebikanalis jupiter.err.ee.

 

 

Eesti: Komisjonid arutavad tuumaenergeetika-alaseid pöördumisi

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon ja keskkonnakomisjon käsitlevad ühisel avalikul istungil kollektiivseid pöördumisi, millest üks teeb ettepaneku võtta fookusesse tuumaenergeetika arendamine ning teine ettepaneku lõpetada tuumaenergia-alase tegevuse rahastamine ja läbiviimine Eestis.

Kollektiivse pöördumise „Puhas elekter aastaks 2035“ esitajad märgivad, et kombinatsioonis meretuuleparkide, koostootmisjaamade ja lokaalsete päikeseühistutega on just tänapäevane väikereaktor sobivaim lahendus elektrienergia varustuskindluse tagamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks Eestis. „Niivõrd suuremahulise tööstusinvesteeringu otsuseni jõudmine võtab aastaid sihikindlat ja teadmistele tuginevat eeltööd. Eestile sobiva väikereaktori tehnoloogia valimise ja rajamise eeltöödega tuleb alustada juba täna,“ seisab pöördumises.

Kollektiivses pöördumises “Eesti ei ole tuumapolügoon” palutakse Riigikogul ja valitsusel anda selge signaal, et energia tootmisel Eestis on prioriteetideks päikese-, tuule- ja puhas vesinikuenergeetika ning taastuvenergia salvestustehnoloogiad. „Tuumajaama ehitus Eesti territooriumil on ohuks nii inimeludele kui ka riigi säilumisele,“ öeldakse seal.

Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal sõnas, et komisjonide ees on kaks teineteist välistavat pöördumist ja mõlemat valikut arutakse. „Kohalik energiatootmine on strateegiline küsimus jõukuse loomisest, valdkonna teadmisest, varustuskindlusest ühenduste valikul ja ekspordivõimest. Energeetika tulevikusuunad on üha kindlamalt suundumas planeeti säästlikumalt kasutavate valikute suunas. Lähiaastatel tuleb ka Eestil riigina koguda teadmised ning langetada otsused, kas meil on teadmisi ja valmisolek tuumaenergiat kasutada. Töö sellega on juba alanud, tänane arutelu on osa selle ettevalmistamiseks,“ rääkis Michal.

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ütles, et kahe haakuva teema käsitlemine ühisel istungil annab hea võimaluse diskussiooniks ja kindlasti on häid argumente mõlema pöördumise kasuks. „On aga üsna selge, et praegused lahendused elektri tootmiseks ei ole jätkusuutlikud ning peame kasutama teadlaste kompetentsi ja energeetika-alaseid teadmisi kliimaeesmärkide täitmiseks. Tegemist on kahe vastassuunalise pöördumisega, kuulame ära ja uurime, mis on erinevate hoiakute taga olevad mured. Keskkonnakomisjoni vaatest on prioriteediks heitmete vähendamine, jätkusuutlik ja taastuv energeetika,“ märkis ta.

Avalikule istungile on kutsutud Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kollektiivsete pöördumiste esindajad.

Majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine avalik istung algab kell 10 ning on virtuaalne ja jälgitav veebist.

 

02. Augustist lõppes vaba reisimine Soomest Eestisse

NordenBladet — Kui seni pääses Soomest Eestisse täiesti vabalt, siis esmaspäevast 2. augustist on Soome kantud Eestis kollasesse nimekirja. See tähendab, et Soomest Eestisse sõitjatelt nõutakse tõendit koroona vastu vaktsineerimise, koroonahaiguse läbipõdemise või negatiivse koroonatesti kohta.

Praegu on aga reisimine kahe riigi vahel nii vähene, et Tallink Silja ega Eckerö Line ei näe mingeid suuri muutusi, vahendab Yle.

Küll aga võib Tallinnas maaletuleku aeg pikeneda seoses uue korraga, kus kontrollitakse koroonatõendeid.

Soomest Eestisse tulijatel on võimalik teha laeva peal koroona kiirtest. Test on tasuline. Alla 12-aastased lapsed testi tegema ei pea.

Olukord muutub keeruliseks neil, kel Eestis tehtud test osutub positiiveks. Seetõttu soovitatakse inimestel end juba enne reisi testida.

Soomes on koroonaga nakatumine kasvanud, aga Eestis on kasv olnud veel kiirem ja Eesti on nakatumiste arvu poolest Soomest mööda läinud. Pühapäevase seisuga oli Soomes 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta 130 nakatumist, Eestis aga 138.

Kuigi koroonaga nakatumiste arv Soomes kiiresti kasvab, alustas Tallink pärast pooleteise aata pikkust pausi pühapäeval kruiise Helsingi ja Stockholmi vahel. Laev väljub ülepäeviti.

 

 

Eesti: Tallinnas alustas tööd vaktsiinikiirabi

NordenBladet — Alates tänasest on Tallinnas võimalik kutsuda COVID-19 vastu vaktsineerimise läbiviijad oma kodu lähedale, tööle või kasvõi laulukoori, kui koos on vähemalt 10 vaktsiini soovivat inimest.

Lääne-Tallinna Keskhaigla algatatud projekti eesmärk on viia vaktsineerimine inimestele lähemale ja kui algatus osutub edukaks, võib see laieneda ka teistesse Eesti piirkondadesse. Vaktsiinikiirabi saab Tallinna piires kohale kutsuda, saates e-kirja meiliaadressile ltkhvak@keskhaigla.ee. Ettetellimise aeg on vähemalt 48 tundi ning päringusse tuleb märkida aadress, kuhu kutsutakse, kuupäev, soovitav kellaaeg ja vaktsineerimissooviga inimeste arv. Seejärel võetakse tellijaga ühendust ning täpsustatakse, millal täpselt vaktsiinikiirabi saabub.

Kasutatakse peamiselt ühedoosilist vaktsiini Janssen ja seetõttu saab kiirabis vaktsineerida inimesi alates vanusest 18 eluaastat. Kindlasti peab neil, kes soovivad end vaktsineerida, olema kaasas isikut tõendav dokument.

Lääne-Tallinna Keskhaigla ravijuhi Imbi Moksi sõnul kasutatakse esialgu ühte Tallinna Kiirabi autot, kuid kui tellimusi tuleb palju, on võimalik kiirabiautosid kasutusele juurde võtta.

„Eestis ringi sõitvatest vaktsineerimisbussidest eristab meid see, et kui buss seisab näiteks pool päeva ühes kohas ja inimesed lähevad bussi juurde, siis meie sõidame inimeste juurde,“ ütles Moks. „Kindlasti on meie projekt abiks neile inimestele, kellel on keerulisem vaktsineerimispunkti ise kohale minna, kuid me ei lükka tagasi ka teisi.“

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer lisas, et iga lahendus, mis lisab vaktsineerimisele paindlikkust, on teretulnud. „Peame katsetama erinevaid variante, ainult nii näeme, mis töötab ja mis mitte.“

Jätkuvalt saab Eestis end COVID-19 vastu vaktsineerida ka eelregistreerimisega – selleks tuleb aeg broneerida telefonil 1247 või digiregistratuuris www.digilugu.ee. Ka on kõigis maakonnahaiglates on sellest nädalal avatud vaktsineerimiskabinetid, kuhu võib sisse astuda ilma aega kinni panemata. Nende ja teiste kiirvaktsineerimise võimaluste kohta leiab infot veebilehelt www.vaktsineeri.ee ja samuti annab teavet riigiinfo telefon 1247.

Lisaks Janssenile vaktsineeritakse Eestis kahedoosiliste vaktsiinidega Pfizer ja Moderna (Spikevax), mis sobivad alates 12. eluaastast. Et saada tõhus kaitse, tuleb Pfizeri puhul teine kaitsesüst teha 6 nädalat ja Moderna puhul 4 nädalat pärast esimest doosi.

Eestis keskmiselt on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 57,6% täiskasvanutest. Kokku on ühe kaitsesüsti saanud 641 109 inimest, vaktsiinikuur on lõpetatud 563 973 inimesel. Eelmisel nädalal tehti 19 613 esimest vaktsiinidoosi.