NordenBladet — Soome valitsus kiitis heaks määruse muudatuse, mis võimaldab Soome siseneda ilma nakkushaiguste seaduses sätestatud tervise- ja ohutusmeetmeteta. Muudatus jõustub 9. augustil 2021.
Isikutel, kes saabuvad Soome riigist või piirkonnast, kus koroonaviiruse esinemine või muteerunud viiruse levik ei kujuta endast erilist ohtu epideemia levikuks, ei pea omama tõendit koroonaviiruse vaktsineerimise või viimase 6 kuu jooksul läbi põetud koroonaviiruse haiguse või COVID-19 testi kohta.
Määrust on muudetud epideemia olukorra tõttu. Island, Iisrael, San Marino, Singapur ja Slovakkia, kus epideemia olukord on halvenenud, jäetakse määrusest välja. Samal ajal lisatakse määrusesse Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Rumeenia ja Ungari, kus epideemiline olukord on paranenud.
Valitsuse määrusega kooskõlas olevad riigid, millest tulekul ei nõuta testi ega tunnistust on Albaania, Austraalia, Bosnia ja Hertsegoviina, Hongkong, Hiina, Macao, Poola, Rumeenia, Taiwan, Ungari, Uus-Meremaa, Vatikan ja Norra Omasvuono, Kaivuono, Raisi, Koutokeino, Kaarasjoki, Teno, Uuniemi ja Lõuna-Varangi omavalitsused. Nendes riikides on kahe nädala jooksul 100 000 elaniku kohta COVID-19 juhtude esinemissagedus alla 10.
NordenBladet — Soome valitsus muutis määrust, mis piirab koroonaepideemia tõttu toitlustusettevõtete tegevust. Edela-Soome, Pirkanmaa ja Kymenlaakso maakonnad, samuti Helsingi piirkonna linnad on jõudnud koroona ulatusliku leviku faasi. Lõuna-Pohjanmaa, Lõuna-Karjala ja Pohjanmaa maakonnad on jõudnud koroonaga nakatumiste arvu kiire kasvu faasi.
Määrus jõustub pühapäeval, 8. augustil 2021. kell 00.
Toitlustusettevõtete piirangud Edela-Soome, Pirkanmaa ja Kymenlaakso maakondades, samuti Helsingi, Espoo, Vantaa ja Kauniaineni koroona ulatusliku leviku faasis piirkondades alates 8.8. kell 00:
Toitlustusasutustes on lubatud alkoholi müüa kella 07-22 ja toitlustusasutused võivad olla avatud kella 05-23.
Söögikohtades, kus alkoholi müük on põhitegevus, on lubatud kasutada vaid poolt kliendikohtadest siseruumides ja uue piiranguna ka õues. Teistes söögikohtades on lubatud kasutada 75 protsenti kliendikohtadest vastavalt siseruumides ja väljas.
Kõigil toitlustusasutuse klientidel peab olema oma istekoht lauas või samaväärse tasapinna ääres nii sees kui ka väljas.
Nendes piirkondades hakkab kehtima siseruumides tantsu ja karaoke keeld, st klientidele antakse korraldus istuda oma kohtadel.
Toitlustusettevõtete piirangud koroonaga nakatumiste arvu kiire kasvu faasis Satakunta, Kanta-Häme, Päijät-Häme, Lõuna-Karjala, Põhja-Savo, Põhja-Karjala, Kesk-Soome, Lõuna-Pohjanmaa, Pohjanmaa ja Kainuuu ning mujal Uusimaa maakonnas, välja arvatud Helsingi, Espoo, Vantaa alates 8.8. kell 00:
Toitlustusasutustes on lubatud alkoholi müük kella 07-24 ja toitlustusasutused võivad olla avatud kella 05-01.
Söögikohtades, kus alkoholi müük on põhitegevus, kasutatakse poolt kliendikohtadest siseruumides. Teistes söögikohtades on lubatud kasutada 75 protsenti istekohtadest siseruumides.
Igal kliendil peaks ikkagi olema oma istekoht siseruumides laua või muu tasapinna ääres. Väliterrassidel pole istekohtade arv piiratud.
Toitlustusettevõtete piirangud Ahvenamaa, Põhja-Pohjanmaa, Kesk-Pohjanmaa, Lõuna-Savo ja Lapimaa maakondades alates 8.8. kell 00:
Klientide arvule ega alkoholi mĂĽĂĽgi ja lahtioleku ajale ei ole eraldi piiranguid.
Seevastu Ahvenamaa maakonnas on toitlustusasutustes alkoholi müük lubatud ainult kella 07-24 ja toitlustusasutused võivad olla avatud kella 05-01.
Igal kliendil peaks ikkagi olema oma istekoht siseruumides laua või muul tasapinna ääres.
Üldised hügieeni- ja distantsi hoidmise kohustused kehtivad kõikides piirkondades.
Piirangute erandid jäävad samaks
Määruses sätestatud piirangud ei kehti asutuste sööklate ega klientide poolt kaasa ostetava toidu müügi kohta. Lahtiolekuaja piirangud ei kehti toitlustusasutustele, mis tegutsevad Soome ja välismaa vahel või välisriigis sõitvate veesõidukite või õhusõidukite pardal või tanklate juures.
NordenBladet — Soome valitsus arutab neljapäeval, 5. augustil veel koroonapassi teemat ja uut koroonastrateegiat, mis tahetakse vastu võtta järgmisel nädalal. Peaminister Sanna Marin ütles, et ühiskonda ei taheta sulgeda nagu juhtus kevadel, aga normaalne elu samuti veel ei taastu.
Koroonapassi kasutamist on ette valmistatud töö- ja majandusministeeriumis, valitsus peaks tegema täna vastava otsuse, vahendab MTV.
Peaminister Sanna Marin ütles, et praegu pole veel võimalik öelda, kas koroonapassi saab hakata kasutama näiteks oktoobrikuus. Marin ütles, et koroonapass pole lihtne asi otsustada.
Teadus- ja kultuuriminister Antti Kurvinen ütles, et koroonapassiga võiks tulevikus pääseda sisse näiteks festivalile, teatrisse ja jalgpallivõistlusele. Põhiteenuseid see pass ei puudutaks.
Peaminister Sanna Marin pidas tõenäoliseks, et tulevikus suurendatakse koroonatestide rolli. Uues koroonastrateegias on tähtis roll ka koroonavaktsiinidel. Ühiskonda ei taheta enam sulgeda nii, nagu see oli kevadel, ütles Marin, aga ta ei osanud öelda ka seda, millal taastub normaalne elu. See on ettearvamatu pandeemia, nagu elu on näidanud, ütles Marin.
NordenBladet — Lapimaal Rovaniemis paisub kiiresti marjakorjajatega seotud koroonakolle: tuvastatud on juba 61 nakatumist ja 273 isikut on viirusega kokku puutunud.
Kokku on testitud 273 koroonaga kokku puutunud marjakorjajat. Lapimaa ravipiirkonna nakkushaiguste peaarst Markku Broas ütles, et marjakorjajatega tegelevate ettevõtetega on räägitud koroonaohutuse teemal.
Ettevõtted on hoolitsenud selle eest, et tulijad saaks testitud Soome piiril ja kolm päeva peale saabumist. Mõned ettevõtted on viinud marjakorjajatele toitu, aga osa marjulisi on käinud ise autoga poes toitu ostmas, vahendab MTV.
Koroonakolde tekkele aitasid kaasa marjakorjajate kitsad elutingimused. Broas ütles, et ühes ruumis võib koos olla kümneid marjakorjajaid. Nad magavad ja söövad kõik samas ruumis.
Nakkusega kokku puutunute jälitamise eest vastutab Rovaniemi linn. Nii suure kolde puhul kulub väga palju linna tervishoiu ressurssi.
Nakkusega kokku puutunute tuvastamiseks tuleb välja selgitada kõik kohad, kus marjakorjajad on käinud, samuti tuleb nakatunud isoleerida ja mõelda, mida teha nakkusega kokku puutunutega.
Nii suure nakkuse kolde puhul võib juhtuda, et linnas tuleb piirata raviteenuste kättesaadavust, et tegeleda nakkuse jälitustööga.
NordenBladet —Iisaku kihelkonnas toimusid 25.-28.07 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi välitööd koostöös Iisaku Kihelkonna Muuseumiga. Pärimust koguti põhiliselt 1930.-1950. aastatel sündinud inimestelt. Kokku küsitleti umbes 35 inimest, intervjuusid kogunes pea 80 tundi, filmiti ja tehti fotosid.
Iisaku ja selle lähima ĂĽmbruse kĂĽlade kõrval käidi Tudulinna ning Peipsi põhjakalda kĂĽlades. Kogumisel keskenduti mängudele ja lapsepõlvemälestustele, aga ka toidutegemise traditsioonidele, rahvakalendrile ja muule pärimusele. Esmapilgul jäi silma näiteks kulli- ja peitusemängude nimetuste mitmekesisus: pitt, pĂĽtt, mats ning laapa on kirde-eestilised nähtused, viimasena nimetatud tagaajamismängu tuleb hääldada 3. vältes – mängisime laapad ning selle juures on nähtav vene algupära. Kireva ainestiku korrastamine seisab veel ees.
Intervjuudesse kogunes rohkelt lapsepõlve puudutavat eluloolist ainest. 1930.-1940. aastatel sündinud mäletavad põgusalt elu enne II maailmasõda, põhjalikumalt sõjaaegset ja –järgset elu-olu. Lapse vaatepunktist edasi antud pöördeliste aegade mälestused olid kohati küllalt karmid. Välitööde laiemaks tulemuseks võibki pidada kohaliku vanema elanikkonna pärimusteadmiste fikseerimist, kindlaks tegemist, kuidas ja mida oma lapsepõlvest jutustatakse.
Välitööde eestvedaja ja Eesti Rahvaluule Arhiivi teaduri Astrid Tuisu sõnul paistab Iisaku kihelkond silma püsiva ja omanäolise asustuse poolest ning seetõttu leiab hõlpsalt kohalikke elanikke. „Kuigi mitmed metsakülad nagu Taga-Roostoja ja Varesmetsa on pea tühjaks jäänud, on sealt inimesi kolinud Iisaku. Poluvernikute omapärast keelt ja kultuuri, kus põimuvad vene, vadja, isuri ja eesti jooned, ei õnnestunud enam jäädvustada. Alajõe, Katase ja Uuskülas intervjueeriti vene kohalikku kogukonda kuuluvaid inimesi, nende esivanemad asusid Peipsi rannaküladesse alates 16. sajandist ning külades kõneldi loode-vene murrakut. Kõrva jäi sujuv keelevahetus, kõnesse sulandusid eesti sõnad, näiteks „karjapoiss“, kuna intervjueeritavad käisid lapsena eestlaste taludes karjas. II maailmasõja ajal sattus Iisaku-kanti Narvatagustest eesti ja soome küladest pärit perekondi. Oma kodust pidid nad 1944. aastal Saksa okupatsioonivõimude käsul pea päevapealt lahkuma. Need, kes lapsena Eestisse tulid, meenutasid toonaseid sündmusi ning meie enda meeskonnaga proovisime jäädvustada ning salvestada nii palju materjali, kui oli võimalik. Täname Iisaku Muuseumi töötajaid, Anne Nurgamaad ja Ülo Kanni! Suur tänu kõikidele kohalikele elanikele, kes meiega juttu ajasid, küsitluskavadele vastasid ja oma teadmisi ning eluseiku jagasid,“ lisas Tuisk.
Välitöödel osales 14 inimest, nende seas nii rahvaluule arhiivi töötajaid kui üliõpilasi. Kõrvale ei jäänud ka Iisaku kihelkonnast pärit vanemteadur Mall Hiiemäe. Aines arhiveeritakse Eesti Rahvaluule Arhiivi, seda saab vastavalt intervjueeritavatega sõlmitud kokkulepetele kasutada nii kohapeal kui internetis üldandmebaasi Kivike kaudu.
Toetajad:
Kultuuriministeerium Virumaa kultuuriruumi toetusmeetme kaudu (projekt „Rahvaluule kogumine Virumaal 1930.-1940. aastatel sündinutelt ja kogutu vahendamine avalikkusele“).
Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).
