LaupÀev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: detsember 2020

UUED PIIRANGUD: 28. detsembrist -17. jaanuarini kehtivad jÀrgmised piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal

NordenBladet — Valitsus kehtestas alates 28. detsembrist ulatuslikud COVID-19 piirangud Harjumaale ja pikendab juba kehtivaid koroonaviiruse leviku tĂ”kestamise abinĂ”usid Ida-Virumaal. Lisaks hakkas 24. detsembrist ĂŒle riigi kehtima 50 protsendi ruumitĂ€ituvuse nĂ”ue jumalateenistustele. Kompenseerimaks uutest piirangutest tekkivat majanduslikku kahju, leppisid valitsuse liikmed kokku ka toetustes kĂ”ige enam mĂ”jutatud majandussektoritele.

28. detsembrist -17. jaanuarini kehtivad piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal

KĂŒlastajate jaoks peavad uksed sulgema kĂ”ik spordiobjektid, seal hulgas spordiklubi, saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Piiranguid ei kohaldata professionaalsetele sportlastele, sealhulgas meistriliiga vĂ”istkondadele, koondislastele ja koondise kandidaatidele. Samuti ei kehti piirang erivajadustega inimestele.

Keelatud on avalikud koosolekud ja ĂŒritused, seal hulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid siseruumides. KĂŒlastajate jaoks peavad olema suletud ka muuseumid ja nĂ€itusasutused. Õues tohib avalikest ĂŒritustest ja koosolekutest osa vĂ”tta kuni 10 inimest.

Sisetingimustes on keelatud noorsootöö, huvitegevus ja –haridus, tĂ€ienduskoolitus ja –Ôpe, samuti sportimine ja treenimine. Õues on kĂ”ik need tegevused lubatud kuni kĂŒmneliikmelisele rĂŒhmale ja treenerile.

Meelelahutusteenuste osutamine on keelatud igal pool, nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, tÀiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides. MajutusettevÔtted tohivad jÀtkuvalt pakkuda majutusteenust.

Klientidele peavad olema suletud kĂ”ik toitlustusettevĂ”tete mĂŒĂŒgi- ja teenindussaalid. Toidu kaasamĂŒĂŒk ning sellega seotud kullerteenus jÀÀb lubatuks.

Lasteaiad ja lastehoiud jÀÀvad avatuks, kuid jÀrgida tuleb terviseameti ja kohaliku omavalituse poolt antavaid suuniseid viiruse leviku tÔkestamiseks.

KÔik juhendid tÀpsete nÔudmistega jÔuavad Kultuuriministeeriumi lehele siia.

 

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmid avavad uusi ÔpivÔimalusi

NordenBladet — 2021. aastal algab Euroopa Liidu ĂŒhe populaarsema ja edukama programmi Erasmus+ uus periood, mille pea kaks korda suurem eelarve toob varasemast oluliselt paremad vĂ”imalused nii erinevatele hariduse, noortevaldkonna ja spordiprojektidele kui ka avarduvad Ă”pirĂ€nde vĂ”imalused. Euroopa Solidaarsuskorpuse programm loob uuendusena vabatahtliku töö vĂ”imalusi humanitaarabi vallas.

„On rÔÔmustav, et Euroopa Liidu uus eelarve periood toob senisest uuenduslikumale ja digitaalsemale Erasmus+ programmile lisarahastust, mis loob veelgi laiemad vĂ”imalused eestimaalaste Ă”pirĂ€ndeks vĂ€lismaal ja pĂ”nevateks koostööprojektideks,“ sĂ”nas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Julgustan kĂ”iki osalema Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmides, et avastada Euroopat Ă”ppides, töötades vĂ”i vabatahtlikuna, saada rahvusvahelisi kogemusi vĂ”i luua ĂŒheskoos midagi uut selleks, et nende kogemustega panustada Eesti tulevikku.“

Uus Erasmus+ programm on mahukam nii sisult kui ka vormilt ning lisaks on haridus- ja noorsootöötajatel ning ĂŒld-, kĂ”rg-, kutse- vĂ”i tĂ€iskasvanuhariduses Ă”ppijatel vĂ”imalik juba tuttavatele vĂ”imalustele osaleda ka spordiga seotud tegevustes. 83% eelarvest eraldatakse hariduse ja koolituse valdkonnale, 10,3% noortevaldkonnale ning 1,9% sporditegevustele. Kokku on eelarve enam kui 26 miljardit eurot ning osalejate arv kasvab eelduste kohaselt kolm korda.

Enam tĂ€helepanu pööratakse mitmekesisemale Ă”ppijate rĂŒhmale (sh vĂ€hemate vĂ”imalustega Ă”ppurid ja kooliĂ”pilased) ning lihtsustatakse vĂ€ikeste ja rohujuuretasandi organisatsioonide osalemist. Samuti toetatakse Ă”ppekavade innovatsiooni, Ă”ppimis- ja Ă”petamismeetodite arendamist, digitaalsete oskuste ja pĂ€devuste arendamist ning rohe-dimensiooni. Lisaks projektidele toetatakse programmi raames Euroopa ĂŒlikoolide vĂ”rgustiku, kutsehariduse tippkeskuste, DiscoverEU ja Ă”petajaakadeemiate algatusi.  Uuel perioodil pannakse suuremat rĂ”hku ka virtuaalsetele Ă”pivĂ”imalustele.

2018. aastal kĂ€ivitunud Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi eelarve uuel perioodil on ĂŒle ĂŒhe miljardi euro, millest lĂ”viosas rahastatakse erinevaid vabatahtlikke tegevusi. Varasema Euroopa Vabatahtliku teenistuse vĂ”imalusi koondav programm keskendub kogukondade aitamisele ja vĂ”imestamisele vabatahtlike abil.

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmides osalemine on Eestis tÔusuteel

Erasmus+ programmis on Ă”pirĂ€ndurite arv kasvanud igal aastal. TĂ€naseks on programmis osalenud iga neljas ĂŒldhariduskool, 85% kutsekoolidest ja kĂ”ik kĂ”rgkoolid. Programmi hariduse valdkonnas oli Ă”pirĂ€ndes osalejaid Eestist perioodil 2014-2020 ligi 27 000 inimest. Samal perioodil on Eestisse tulnud enam kui 21 000 inimest. Haridusvaldkonna projektid on enim keskendunud uute Ă”ppemeetodite vĂ€lja töötamisele, tehnoloogia kasutamisele, digioskuste arendamisele ning rahvusvahelise koostöö arendamisele. 30 aastat tagasi kĂ€ivitatud programmi raames on vĂ€lismaal Ă”ppinud, töötanud vĂ”i vabatahtlikuna tegutsenud kokku 10 miljonit inimest. Noortevaldkonnas on perioodil 2014-2020 osalenud Eestist ĂŒle 32 000 noore pea 800 erinevas projektis. KĂ”ige populaarsemad on olnud noortevahetused kokku enam kui 12 000 osalejaga.

Euroopa Solidaarsuskopruse programmi raames on alates 2018. a oktoobrist kokku toetatud 127 projekti, mis on peamiselt kohalikud solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse projektid ning milles osalejate arv on olnud vastavalt 446 ja 508. NĂ€iteks on kohalike solidaarsusprojektide raames tegeletud noorte teadmiste tĂ”stmisega vaimsest tervisest, toetatud NEET noorte tööalast konkurentsivĂ”imet, sotsiaalseid oskusi ja ĂŒhiskondlikku aktiivsust ja toetatud puudega inimeste sotsiaalset kaasatust ja aktiivset elustiili.

Seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust ei osale ÜK Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmides, mis tĂ€hendab, et edaspidi ei ole vĂ”imalik osaleda Eesti kodanikel ÜK-s toimuvates projektides, Ă”pirĂ€nnetes vĂ”i algatustes ning ÜK kodanikel ei ole vĂ”imalik osaleda Eestis toimuvates projektides, Ă”pirĂ€nnetes vĂ”i algatustes. Samas jĂ€tkuvad kĂ”ik praegu toimivad projektid vĂ”i Ă”pirĂ€nded kuni nende lepingujĂ€rgse lĂ”puni.

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Riikliku haridusstipendiumi saavad neli Ă”petajat ja ĂŒks sotsiaalpedagoog

NordenBladet — Riikliku haridusstipendiumi saavad Ă”petajad Klaarika Prii, Karin Tuvikene, Aili Tervonen ja Mairit Trei ning sotsiaalpedagoog Karin KiilaspĂ€. Stipendium annab vĂ”imaluse vĂ”tta igapĂ€evatööst vaba semester iseenda ja oma valdkonna arendamiseks.

„On suurepĂ€rane, et saame seekord vĂ€lja anda kĂ”ik viis stipendiumit. See annab tunnistust Eesti Ă”petajate ja tugispetsialistide pĂŒhendumusest ning hĂ€sti lĂ€bi mĂ”eldud plaanidest valdkonna arendamisel,“ mĂ€rkis haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Stipendium on samaaegselt tunnustus siiani tehtud sisuka töö eest ja tĂ€nuvÀÀrne vĂ”imalus keskenduda kuni pool aastat oma arendusteemaga tegelemisele. “

Selle aasta stipendiaadid keskenduvad ĂŒhel vĂ”i teisel moel digilahendustega seotud teemadele, tĂ€helepanu pööratakse ka kaasava hariduse ja ĂŒldpĂ€devuste arendamisele, et iga Ă”ppija areng saaks kĂ”ikides oludes parimal viisil toetatud.

MatemaatikaÔpetaja Klaarika Prii PÀrnu Vanalinna pÔhikoolist saab stipendiumi suurusega 8 727 eurot pÔhikooliÔpilase iseseisvat matemaatikaÔpet toetava digiÔppevara loomiseks.

Karin Tuvikene Rannu lasteaiast keskendub Ă”ppematerjalide vĂ€ljatöötamisele teemal „Loovuse ja eneseregulatsioonioskuste Ă”ppimine ning selle soodustamine koolieelses eas erivajadustega lastega“, talle mÀÀrati stipendium 8 335 eurot.

Aili Tervonenil, Haapsalu kutsehariduskeskuse kokanduse eriala kutseÔpetajal, on vÔimalik 3 790 euro suurust stipendiumit kasutada abikoka eriala lihtsustatud Ôppe jaoks keeleliselt, visuaalselt ja kultuuriliselt sobiliku kutsealase Ôppevara loomiseks e-keskkonda.

Mairit Treile, kes on mitme aine Ôpetaja Tartu EmajÔe koolis, mÀÀrati 11 000 eurot metoodiliste digijuhendite loomiseks pimedatele ja vaegnÀgijatele.

Karin KiilaspÀ Viljandi Paalalinna koolist saab 9 060 euro suuruse stipendiumi veebimaterjalide kogumi loomiseks, et lihtsustada sotsiaalpedagoogide tööd.

Igal aastal saab anda vÀlja kuni viis stipendiumit. Stipendiumile saavad kandideerida Ôpetajad ja tugispetsialistid, kel on erialane kvalifikatsioon ning kes on töötanud oma ametikohal vÀhemalt viis aastat.

Stipendiumi mÀÀramisel vĂ”etakse aluseks eelkĂ”ige haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökĂ€ik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussĂŒsteemis laiemalt. Haridusvaldkonna prioriteetsed teemad olid sel aastal Ă”pikĂ€situs ja selle muutumise toetamine ning kaasava hariduse ja digipedagoogika rakendamine.

Esimesed riiklikud haridusstipendiumid anti vÀlja 2018. aastal. Stipendiumite taotlemise konkurss kuulutatakse taas vÀlja jÀrgmisel aastal. 2018. ja 2019. aastal riikliku haridusstipendiumi saanud Ôpetajate ja tugispetsialistidega saab lÀhemalt tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kĂ”iki NordenBladetÂŽi “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Kohtunikueksamile saab dokumente esitada 4. jaanuarini

NordenBladet — Kohtunikueksamil osalemiseks tuleb esitada:

  • kohtunikueksamile lubamise taotlus;
  • haridust tĂ”endavate dokumentide (sh akadeemilise Ă”iendi) koopiad;
  • koopia Eesti kodakondsust tĂ”endavast dokumendist.

Dokumendid tuleb esitada kohtunikueksamikomisjonile elektroonselt aadressil info riigikohus [dot] ee vÔi posti teel Riigikohtu aadressil Lossi 17, 50093 Tartu.

Komisjon vaatab kohtunikueksamile lubamise taotlused lÀbi ja teatab eksamile lubamisest vÔi lubamata jÀtmisest kolme nÀdala jooksul taotluste esitamise tÀhtajast.

Kohtunikueksam korraldatakse eraldi kolmes Ă”igusvaldkonnas: eraĂ”igus ja tsiviilkohtumenetlus, haldusĂ”igus ja halduskohtumenetlus ning karistusĂ”igus ja sĂŒĂŒteomenetlus. Eksamile soovijal on Ă”igus valida eksam ĂŒhes kuni kolmes Ă”igusvaldkonnas enda Ă€ranĂ€gemise jĂ€rgi – oma valik tuleb mĂ€rkida eksamile lubamise taotluses.

Kohtunikueksami kohta tÀpsemalt saate lugeda kohtunikueksami viite alt vÔi kohtunikueksamikomisjoni töökorrast.

Eesti: PÀrast koolivaheaega saab enamik Ôpilastest kooli minna

NordenBladet — Valitsus otsustas vastavalt haridus- ja teadusminister Jaak Aabi ettepanekule lubada Harjumaal ja Ida-Virumaal 1. – 4., 9. ja 12. klass ning ĂŒlejÀÀnud 13 maakonnas kĂ”ik haridusastmed ettevaatusabinĂ”usid kasutades kontaktĂ”ppele alates 11. jaanuarist. Lisaks pikenevad ĂŒldhariduskoolide koolivaheaja lĂ”puni ĂŒle-eestilised piirangud huvitegevusele ja tĂ€ienduskoolitusele.

„Piirangute kehtestamisel lĂ€htume maakondade nakatumisnĂ€itajatest ning Harjumaa ja Ida-Virumaa arvud on endiselt ÀÀrmiselt murettekitavad,“ sĂ”nas haridus- ja teadusminister Jaak Aab „Selleks, et Ă”ppijad saaksid uuel aastal tĂ”epoolest kooli minna, on oluline, et me kĂ”ik piiraksime oma kontaktide hulka, vĂ€ldiksime rahvarohkeid paiku ka Ă”ues ning veedaksime aastavahetuse kitsas lĂ€hedaste ringis,“ lisas ta. Minister rĂ”hutas, et kĂ”ik haridus- ja noortevaldkonna piirangud vaatab Vabariigi Valitsus uuesti ĂŒle mitte hiljem kui 7. jaanuaril.

Õppetöö korraldamise aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud stsenaariumid, et nii Ă”ppetöö kui huvitegevuse korraldamisel saaks olla paindlik ning lĂ€htuda piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. KĂ”igi stsenaariumite puhul jÀÀvad avatuks lasteaiad ja –hoiud ning koolid, kus enamus Ă”pilasi on tĂ”hustatud vĂ”i eritoel. Samuti jÀÀvad distantsĂ”ppe rakendumisel kehtima erandid hariduslike tugiteenuste, konsultatsioonide, praktilise Ă”ppe, eksamite, testide ja olĂŒmpiaadide lĂ€bi viimiseks.

Õpperuumides lĂ€bi viidavate tegevuste puhul peab toimuma tegevuse iseloomu arvesse vĂ”ttev hajutamine ning jĂ€rgida tuleb muid ĂŒldisi ennetusmeetmeid: hoiduda klasside vĂ”i rĂŒhmade vahelistest kontaktidest, piirata ka haridusasutuse personali omavahelisi kontakte, jĂ€rgida hĂŒgieenireegleid.

Harjumaa ja Ida-Virumaa piirangud

Alates 11. jaanuarist 2021. a kuni 17. jaanuarini 2021. a tohivad kontakttegevustes osaleda ĂŒldhariduskoolide 1.−4., 9. ja 12. klassi Ă”pilased. KĂ”igis teistes klassides ja kutseĂ”ppeasutustes ning kĂ”rgkoolides vĂ”ib kontakttegevusi lĂ€bi viia, kui Ă”ppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid; Ă”petaja hinnangul konsultatsioone Ă”pitulemuste saavutamiseks; sooritavad praktilist Ă”pet, eksameid vĂ”i teste; osalevad olĂŒmpiaadidel. Piiranguid ei kohaldata koolidele, kus enamik Ă”pilasi on tĂ”hustatud vĂ”i eritoel, koolieelsetele lasteasutustele ja puudega isikute tegevustele. Lasteaiad ja lastehoiud jÀÀvad avatuks.

Kontakttegevuste puhul peab toimuma tegevuse iseloomu arvesse vÔttev hajutamine ning Ôpperuumi vÀliselt vÔivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vÀhemalt kahemeetrist vahemaad, vÀlja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mÔistlikult vÔimalik tagada.

Siseruumis kantakse maski. Kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele vÔi juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel pÔhjustel vÔi tegevuse iseloomu tÔttu vÔi muid olulisi pÔhjuseid arvestades vÔimalik;

Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnÔuete tÀitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Alates 28. detsembrist kuni 17. jaanuarini on Harjumaal ja Tallinnas keelatud sisetingimustes noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, tĂ€ienduskoolitus ja – Ă”pe. Tegevusi vĂ”ib lĂ€bi viia ĂŒksnes distantsilt. VĂ€litingimustes on need lubatud kuni 10-liikmelistele rĂŒhmadele ja juhendajale.

Üle-eestilised piirangud

Teistes maakondades on alates 11.01.2021 kĂ”igis haridusastmetes kontaktĂ”pe lubatud. VĂ”imalike piirangute rakendamise otsustavad Terviseamet ning koolipidaja, vĂ”ttes arvesse haridus- ja teadusministeeriumi riskistsenaariumeid ning terviseameti ja teadusnĂ”ukoja soovitusi Kontakttegevusi lĂ€bi viies tuleb jĂ€rgida viiruse leviku pidurdamiseks vajalikke meetmeid: hajutamine, kontaktide vĂ€hendamine, hĂŒgieeninĂ”uded, soovitame kanda maski.

Siseruumides toimuv noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, tĂ€ienduskoolitus ja tĂ€iendusĂ”pe on kuni 10. jaanuarini ehk ĂŒldhariduskoolide vaheaja lĂ”puni lubatud ĂŒksnes individuaalselt vĂ”i kui Ă”pe toimub distantsilt. Lubatud on nĂ€iteks individuaalne tund juhendaja ja juhendatava vahel, kelle tegevus peab olema eraldatud teisest individuaalĂ”ppe lĂ€biviijatest. VĂ€litingimustes tohib huvihariduses ja huvitegevuses osaleda kuni 10 inimest, kellele lisandub juhendaja vĂ”i treener.

Individuaaltegevuses tuleb juhinduda nn 2+2 reeglist ehk koos viibida ja liikuda vĂ”ivad kuni kaks inimest, hoides teistega vĂ€hemalt kahemeetrist vahemaad. Siseruumides tuleb kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed vĂ”i inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel pĂ”hjustel, töö vĂ”i tegevuse iseloomu tĂ”ttu vĂ”i muid olulisi pĂ”hjuseid arvestades vĂ”imalik. Ühiskasutatavad esemed tuleb desinfitseerida pĂ€rast igakordset kasutamist. Tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnĂ”uete tĂ€itmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Piiranguid ei kohaldata puuetega inimeste tegevusele, kuna on vajalik, et puuetega inimestele on huvitegevuses, huvihariduses ning tÀiendusÔppel ja tÀienduskoolitusel tagatud jÀrjepidevus, piisav abi ja tugi.

Pikem plaan

Haridus- ja Teadusministeerium on vĂ€lja töötanud ka pikemaajalise strateegilise tasandusplaani selleks, kuidas aidata koolidel, huvikoolidel ja noortekeskustel, mis on ebastabiilsetes oludes tegutsenud juba pikka aega, taastada COVIDI-eelset seisundit. Plaanis keskendutakse Ă”pilĂŒnkade kiirele ja sĂŒsteemsele tuvastamisele ning Ă”ppijate edasijĂ”udmise toetamisele individuaalsetest vajadustest ja hetketasemest lĂ€htuvalt. Samuti on olulisel kohal vaimse tervise toetamine ning e-lahenduste vĂ€ljatöötamine kriisi vĂ”imalike tagajĂ€rgedega tegelemiseks. Vabariigi Valitsus arutab plaani uuel aastal. Plaani elluviimine vajab lisaressursse.

Piirangute mÔju leevendamiseks töötab valitsus koos Töötukassaga vÀlja meetmed erahuvihariduse- ja tegevuse pakkujate toetamiseks.

Avafoto: Pexels