NordenBladet — Valitsus kehtestas alates 28. detsembrist ulatuslikud COVID-19 piirangud Harjumaale ja pikendab juba kehtivaid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid Ida-Virumaal. Lisaks hakkas 24. detsembrist üle riigi kehtima 50 protsendi ruumitäituvuse nõue jumalateenistustele. Kompenseerimaks uutest piirangutest tekkivat majanduslikku kahju, leppisid valitsuse liikmed kokku ka toetustes kõige enam mõjutatud majandussektoritele.
28. detsembrist -17. jaanuarini kehtivad piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal
Külastajate jaoks peavad uksed sulgema kõik spordiobjektid, seal hulgas spordiklubi, saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Piiranguid ei kohaldata professionaalsetele sportlastele, sealhulgas meistriliiga võistkondadele, koondislastele ja koondise kandidaatidele. Samuti ei kehti piirang erivajadustega inimestele.
Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, seal hulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid siseruumides. Külastajate jaoks peavad olema suletud ka muuseumid ja näitusasutused. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta kuni 10 inimest.
Sisetingimustes on keelatud noorsootöö, huvitegevus ja –haridus, täienduskoolitus ja –õpe, samuti sportimine ja treenimine. Õues on kõik need tegevused lubatud kuni kümneliikmelisele rühmale ja treenerile.
Meelelahutusteenuste osutamine on keelatud igal pool, nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides. Majutusettevõtted tohivad jätkuvalt pakkuda majutusteenust.
Klientidele peavad olema suletud kõik toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalid. Toidu kaasamüük ning sellega seotud kullerteenus jääb lubatuks.
Lasteaiad ja lastehoiud jäävad avatuks, kuid järgida tuleb terviseameti ja kohaliku omavalituse poolt antavaid suuniseid viiruse leviku tõkestamiseks.
NordenBladet — 2021. aastal algab Euroopa Liidu ühe populaarsema ja edukama programmi Erasmus+ uus periood, mille pea kaks korda suurem eelarve toob varasemast oluliselt paremad võimalused nii erinevatele hariduse, noortevaldkonna ja spordiprojektidele kui ka avarduvad õpirände võimalused. Euroopa Solidaarsuskorpuse programm loob uuendusena vabatahtliku töö võimalusi humanitaarabi vallas.
„On rõõmustav, et Euroopa Liidu uus eelarve periood toob senisest uuenduslikumale ja digitaalsemale Erasmus+ programmile lisarahastust, mis loob veelgi laiemad võimalused eestimaalaste õpirändeks välismaal ja põnevateks koostööprojektideks,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Julgustan kõiki osalema Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmides, et avastada Euroopat õppides, töötades või vabatahtlikuna, saada rahvusvahelisi kogemusi või luua üheskoos midagi uut selleks, et nende kogemustega panustada Eesti tulevikku.“
Uus Erasmus+ programm on mahukam nii sisult kui ka vormilt ning lisaks on haridus- ja noorsootöötajatel ning üld-, kõrg-, kutse- või täiskasvanuhariduses õppijatel võimalik juba tuttavatele võimalustele osaleda ka spordiga seotud tegevustes. 83% eelarvest eraldatakse hariduse ja koolituse valdkonnale, 10,3% noortevaldkonnale ning 1,9% sporditegevustele. Kokku on eelarve enam kui 26 miljardit eurot ning osalejate arv kasvab eelduste kohaselt kolm korda.
Enam tähelepanu pööratakse mitmekesisemale õppijate rühmale (sh vähemate võimalustega õppurid ja kooliõpilased) ning lihtsustatakse väikeste ja rohujuuretasandi organisatsioonide osalemist. Samuti toetatakse õppekavade innovatsiooni, õppimis- ja õpetamismeetodite arendamist, digitaalsete oskuste ja pädevuste arendamist ning rohe-dimensiooni. Lisaks projektidele toetatakse programmi raames Euroopa ülikoolide võrgustiku, kutsehariduse tippkeskuste, DiscoverEU ja õpetajaakadeemiate algatusi. Uuel perioodil pannakse suuremat rõhku ka virtuaalsetele õpivõimalustele.
2018. aastal käivitunud Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi eelarve uuel perioodil on üle ühe miljardi euro, millest lõviosas rahastatakse erinevaid vabatahtlikke tegevusi. Varasema Euroopa Vabatahtliku teenistuse võimalusi koondav programm keskendub kogukondade aitamisele ja võimestamisele vabatahtlike abil.
Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmides osalemine on Eestis tõusuteel
Erasmus+ programmis on õpirändurite arv kasvanud igal aastal. Tänaseks on programmis osalenud iga neljas üldhariduskool, 85% kutsekoolidest ja kõik kõrgkoolid. Programmi hariduse valdkonnas oli õpirändes osalejaid Eestist perioodil 2014-2020 ligi 27 000 inimest. Samal perioodil on Eestisse tulnud enam kui 21 000 inimest. Haridusvaldkonna projektid on enim keskendunud uute õppemeetodite välja töötamisele, tehnoloogia kasutamisele, digioskuste arendamisele ning rahvusvahelise koostöö arendamisele. 30 aastat tagasi käivitatud programmi raames on välismaal õppinud, töötanud või vabatahtlikuna tegutsenud kokku 10 miljonit inimest. Noortevaldkonnas on perioodil 2014-2020 osalenud Eestist üle 32 000 noore pea 800 erinevas projektis. Kõige populaarsemad on olnud noortevahetused kokku enam kui 12 000 osalejaga.
Euroopa Solidaarsuskopruse programmi raames on alates 2018. a oktoobrist kokku toetatud 127 projekti, mis on peamiselt kohalikud solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse projektid ning milles osalejate arv on olnud vastavalt 446 ja 508. Näiteks on kohalike solidaarsusprojektide raames tegeletud noorte teadmiste tõstmisega vaimsest tervisest, toetatud NEET noorte tööalast konkurentsivõimet, sotsiaalseid oskusi ja ühiskondlikku aktiivsust ja toetatud puudega inimeste sotsiaalset kaasatust ja aktiivset elustiili.
Seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust ei osale ÜK Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmides, mis tähendab, et edaspidi ei ole võimalik osaleda Eesti kodanikel ÜK-s toimuvates projektides, õpirännetes või algatustes ning ÜK kodanikel ei ole võimalik osaleda Eestis toimuvates projektides, õpirännetes või algatustes. Samas jätkuvad kõik praegu toimivad projektid või õpiränded kuni nende lepingujärgse lõpuni.
NordenBladet — Riikliku haridusstipendiumi saavad õpetajad Klaarika Prii, Karin Tuvikene, Aili Tervonen ja Mairit Trei ning sotsiaalpedagoog Karin Kiilaspä. Stipendium annab võimaluse võtta igapäevatööst vaba semester iseenda ja oma valdkonna arendamiseks.
„On suurepärane, et saame seekord välja anda kõik viis stipendiumit. See annab tunnistust Eesti õpetajate ja tugispetsialistide pühendumusest ning hästi läbi mõeldud plaanidest valdkonna arendamisel,“ märkis haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Stipendium on samaaegselt tunnustus siiani tehtud sisuka töö eest ja tänuväärne võimalus keskenduda kuni pool aastat oma arendusteemaga tegelemisele. “
Selle aasta stipendiaadid keskenduvad ühel või teisel moel digilahendustega seotud teemadele, tähelepanu pööratakse ka kaasava hariduse ja üldpädevuste arendamisele, et iga õppija areng saaks kõikides oludes parimal viisil toetatud.
Matemaatikaõpetaja Klaarika Prii Pärnu Vanalinna põhikoolist saab stipendiumi suurusega 8 727 eurot põhikooliõpilase iseseisvat matemaatikaõpet toetava digiõppevara loomiseks.
Karin Tuvikene Rannu lasteaiast keskendub õppematerjalide väljatöötamisele teemal „Loovuse ja eneseregulatsioonioskuste õppimine ning selle soodustamine koolieelses eas erivajadustega lastega“, talle määrati stipendium 8 335 eurot.
Aili Tervonenil, Haapsalu kutsehariduskeskuse kokanduse eriala kutseõpetajal, on võimalik 3 790 euro suurust stipendiumit kasutada abikoka eriala lihtsustatud õppe jaoks keeleliselt, visuaalselt ja kultuuriliselt sobiliku kutsealase õppevara loomiseks e-keskkonda.
Mairit Treile, kes on mitme aine õpetaja Tartu Emajõe koolis, määrati 11 000 eurot metoodiliste digijuhendite loomiseks pimedatele ja vaegnägijatele.
Karin Kiilaspä Viljandi Paalalinna koolist saab 9 060 euro suuruse stipendiumi veebimaterjalide kogumi loomiseks, et lihtsustada sotsiaalpedagoogide tööd.
Igal aastal saab anda välja kuni viis stipendiumit. Stipendiumile saavad kandideerida õpetajad ja tugispetsialistid, kel on erialane kvalifikatsioon ning kes on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat.
Stipendiumi määramisel võetakse aluseks eelkõige haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis laiemalt. Haridusvaldkonna prioriteetsed teemad olid sel aastal õpikäsitus ja selle muutumise toetamine ning kaasava hariduse ja digipedagoogika rakendamine.
Esimesed riiklikud haridusstipendiumid anti välja 2018. aastal. Stipendiumite taotlemise konkurss kuulutatakse taas välja järgmisel aastal. 2018. ja 2019. aastal riikliku haridusstipendiumi saanud õpetajate ja tugispetsialistidega saab lähemalt tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.
NordenBladet —Kohtunikueksamil osalemiseks tuleb esitada:
kohtunikueksamile lubamise taotlus;
haridust tõendavate dokumentide (sh akadeemilise õiendi) koopiad;
koopia Eesti kodakondsust tõendavast dokumendist.
Dokumendid tuleb esitada kohtunikueksamikomisjonile elektroonselt aadressil info riigikohus [dot] ee või posti teel Riigikohtu aadressil Lossi 17, 50093 Tartu.
Komisjon vaatab kohtunikueksamile lubamise taotlused läbi ja teatab eksamile lubamisest või lubamata jätmisest kolme nädala jooksul taotluste esitamise tähtajast.
Kohtunikueksam korraldatakse eraldi kolmes õigusvaldkonnas: eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus, haldusõigus ja halduskohtumenetlus ning karistusõigus ja süüteomenetlus. Eksamile soovijal on õigus valida eksam ühes kuni kolmes õigusvaldkonnas enda äranägemise järgi – oma valik tuleb märkida eksamile lubamise taotluses.
NordenBladet — Valitsus otsustas vastavalt haridus- ja teadusminister Jaak Aabi ettepanekule lubada Harjumaal ja Ida-Virumaal 1. – 4., 9. ja 12. klass ning ülejäänud 13 maakonnas kõik haridusastmed ettevaatusabinõusid kasutades kontaktõppele alates 11. jaanuarist. Lisaks pikenevad üldhariduskoolide koolivaheaja lõpuni üle-eestilised piirangud huvitegevusele ja täienduskoolitusele.
„Piirangute kehtestamisel lähtume maakondade nakatumisnäitajatest ning Harjumaa ja Ida-Virumaa arvud on endiselt äärmiselt murettekitavad,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab „Selleks, et õppijad saaksid uuel aastal tõepoolest kooli minna, on oluline, et me kõik piiraksime oma kontaktide hulka, väldiksime rahvarohkeid paiku ka õues ning veedaksime aastavahetuse kitsas lähedaste ringis,“ lisas ta. Minister rõhutas, et kõik haridus- ja noortevaldkonna piirangud vaatab Vabariigi Valitsus uuesti üle mitte hiljem kui 7. jaanuaril.
Õppetöö korraldamise aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud stsenaariumid, et nii õppetöö kui huvitegevuse korraldamisel saaks olla paindlik ning lähtuda piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Kõigi stsenaariumite puhul jäävad avatuks lasteaiad ja –hoiud ning koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel. Samuti jäävad distantsõppe rakendumisel kehtima erandid hariduslike tugiteenuste, konsultatsioonide, praktilise õppe, eksamite, testide ja olümpiaadide läbi viimiseks.
Õpperuumides läbi viidavate tegevuste puhul peab toimuma tegevuse iseloomu arvesse võttev hajutamine ning järgida tuleb muid üldisi ennetusmeetmeid: hoiduda klasside või rühmade vahelistest kontaktidest, piirata ka haridusasutuse personali omavahelisi kontakte, järgida hügieenireegleid.
Harjumaa ja Ida-Virumaa piirangud
Alates 11. jaanuarist 2021. a kuni 17. jaanuarini 2021. a tohivad kontakttegevustes osaleda üldhariduskoolide 1.−4., 9. ja 12. klassi õpilased. Kõigis teistes klassides ja kutseõppeasutustes ning kõrgkoolides võib kontakttegevusi läbi viia, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid; õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks; sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste; osalevad olümpiaadidel. Piiranguid ei kohaldata koolidele, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel, koolieelsetele lasteasutustele ja puudega isikute tegevustele. Lasteaiad ja lastehoiud jäävad avatuks.
Kontakttegevuste puhul peab toimuma tegevuse iseloomu arvesse võttev hajutamine ning õpperuumi väliselt võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
Siseruumis kantakse maski. Kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.
Alates 28. detsembrist kuni 17. jaanuarini on Harjumaal ja Tallinnas keelatud sisetingimustes noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja – õpe. Tegevusi võib läbi viia üksnes distantsilt. Välitingimustes on need lubatud kuni 10-liikmelistele rühmadele ja juhendajale.
Üle-eestilised piirangud
Teistes maakondades on alates 11.01.2021 kõigis haridusastmetes kontaktõpe lubatud. Võimalike piirangute rakendamise otsustavad Terviseamet ning koolipidaja, võttes arvesse haridus- ja teadusministeeriumi riskistsenaariumeid ning terviseameti ja teadusnõukoja soovitusi Kontakttegevusi läbi viies tuleb järgida viiruse leviku pidurdamiseks vajalikke meetmeid: hajutamine, kontaktide vähendamine, hügieeninõuded, soovitame kanda maski.
Siseruumides toimuv noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus ja täiendusõpe on kuni 10. jaanuarini ehk üldhariduskoolide vaheaja lõpuni lubatud üksnes individuaalselt või kui õpe toimub distantsilt. Lubatud on näiteks individuaalne tund juhendaja ja juhendatava vahel, kelle tegevus peab olema eraldatud teisest individuaalõppe läbiviijatest. Välitingimustes tohib huvihariduses ja huvitegevuses osaleda kuni 10 inimest, kellele lisandub juhendaja või treener.
Individuaaltegevuses tuleb juhinduda nn 2+2 reeglist ehk koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Siseruumides tuleb kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Ühiskasutatavad esemed tuleb desinfitseerida pärast igakordset kasutamist. Tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
Piiranguid ei kohaldata puuetega inimeste tegevusele, kuna on vajalik, et puuetega inimestele on huvitegevuses, huvihariduses ning täiendusõppel ja täienduskoolitusel tagatud järjepidevus, piisav abi ja tugi.
Pikem plaan
Haridus- ja Teadusministeerium on välja töötanud ka pikemaajalise strateegilise tasandusplaani selleks, kuidas aidata koolidel, huvikoolidel ja noortekeskustel, mis on ebastabiilsetes oludes tegutsenud juba pikka aega, taastada COVIDI-eelset seisundit. Plaanis keskendutakse õpilünkade kiirele ja süsteemsele tuvastamisele ning õppijate edasijõudmise toetamisele individuaalsetest vajadustest ja hetketasemest lähtuvalt. Samuti on olulisel kohal vaimse tervise toetamine ning e-lahenduste väljatöötamine kriisi võimalike tagajärgedega tegelemiseks. Vabariigi Valitsus arutab plaani uuel aastal. Plaani elluviimine vajab lisaressursse.
Piirangute mõju leevendamiseks töötab valitsus koos Töötukassaga välja meetmed erahuvihariduse- ja tegevuse pakkujate toetamiseks.
