Urbanipäev oli lina- ja kaerakülvi algusaeg, üldiselt vähetuntud püha. Ühtlasi arvati, et öökülmade aeg on lõppenud ja võib alustada külmaõrnade taimede istutamist.Samuti Paavst Urbanus I surmapäevUrbanus I valitses 222-230, tema sünniaeg on teadmata, suri 23. mail 230. Päritolult roomlane,...
Setude, idavõrumaalaste (peamiselt õigeusu alade) püha. Tähistatakse püha Nikolause (Nigula, Migula) päeva. Praeguseks sisuliselt unustusse vajunud püha, millele nime andnud pühaku olulisuse märgiks on enam kui 300 Eesti kohanime. Pikemat aega säilis ristikäikude tava, samuti küünalde ja toitude kirikusse...
Volbripäev on 1. mai, eesti rahvakalendri tähtpäev, kui kõikide nõidade ja tarkade päev. Oma nime on ta saanud, katoliku kiriku, naispühaku Walpurga järgi. 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni, Läänemaale ja...
Künnipäev on 14. aprillil. Vanim püha, mil on peetud ohvripidustusi. Künnipäeva kombestik on aastatega kandunud üle Jüripäevale.
Künnipäev oli nagu karjalaskepäevgi, ennetava maagia päev, mil mitmesuguste maagiliste toimingutega püüti tagada head saaki. Üks niisugune töö oli sõnnikukoorma viimine põllule, põllutööriistade...
Esimest aprilli peetakse naljapäevaks. Levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill! Aprill! Aprill!', mida saadeti sõpradele ja sugulastele. 1950. aastatel ja hiljem...