OHMYGOSSIP — Euroopas on tänavu oodata samasugust leetrite epideemiat nagu oli 2010-2011. aastal. Soomes pole veel leetreid tuvastatud, aga hullemaks ollakse valmis. Soomes on nüüd vastu võetud seadus, mille alusel võib arst nakatunud isiku teistest isoleerida isegi vastu tahtmist.
Käesoleval aastal oodatakse samasugust leetrite epideemiat nagu oli 2010-2011. aastal, mil haigestus kümneid tuhandeid inimesi, vahendab Helsingin Sanomat. Asja kohta edastas teate Euroopa haiguste ennetus- ja järelvalvekeskus ECDC. Haigestumise põhjuseks on asjaolu, et inimesi pole enam aktiivselt vaktsineeritud. Näiteks Soomes on vaktsineerimine väiksem rootsikeelsetes piirkondades Pohjanmaal. Seal võib juhtuda, et haigestutakse massiliselt.
ECDC andmetel on tänavu jaanuaris ja veebruaris Euroopas registreeritud juba 1524 leetrite juhtumit, kui terve möödunud aasta jooksul oli 3767 juhtumit. Haigus tuvastati 14 riigis.
Kõige rohkem on leetrid viimase aasta jooksul rünnanud Rumeeniat, kus registreeriti möödunud aastal ligi 2000 juhtumit. Uusi juhtumeid on seal tuvastanud käesoleva aasta algul. Lisaks on Itaalias suurenenud haigestunute arv, näiteks aprillis oli juba ligi 1500 juhtumit. Saksamaal oli aasta algul ligi 200 ja Belgias üle saja juhtumi.
Soomes on tänavu olnud vaid üksikud leetrite juhtumid. Soomlased on saanud nakkuse valdavalt välismaalt. Ent kui peaks puhkema epideemia, on arstidel märtsikuu algul jõustunud seaduse alusel õigus haiged isoleerida isegi vastu nende tahtmist. Varem oli selleks vaja arstliku nõukogu otsust.
Migrandid Soomes haigusi ei tohiks levitada, kuna neid vaktsineeritakse pärast Soome saabumist haiguste vastu. Küll aga peavad olema tähelepanelikud need, kes on vaktsineerimata ja Soomest välismaale reisivad. Soomes antakse lastele esimene vaktsiin leetrite vastu üheaastaselt. Kui on kavas välismaale reisida, võib seda teha 9-kuuselt.
Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO hoiatas leetrite ohu eest Euroopas märtsikuu lõpus.
NordenBladet — Soomes loobutakse seoses koolireformiga järk-järgult rootsi keele õppimise kohustusest. Esialgu õpivad 2200 õpilast katseliselt mõnda muud võõrkeelt ja võivad rootsi keelest lobuda ka gümnaasiumis või kutsekoolis.
Asja kohta tegi Soome valitsus täna otsuse, mida peetakse soome keelepoliitikas kõige olulisemaks otsuseks viimase paarikümne aasta jooksul. Otsusest andis Twitteri vahendusel teada Soome haridus- ja kultuuriminister Sani Grahn-Laasonen.
OHMYGOSSIP — Soome mees ehitas omale mobiilse elamu kõigest 5000 euroga. Kõige kallim asi ehitises on tapeet, vahendab Aamulehti. Materjale käis 27-aastane Turu Ülikooli filosoofiamagister Henri Lokki oma 15-ruutmeetrise kodu jaoks kogumas Ford Transitiga, mis kasutab kütuseks taimeõli. Voodi kohal on katuseaken, kust pääseb katusele. Maja on ehitatud auto järelkäru peale ja see on kõlbulik liiklemiseks.
Algul oli noormehel plaanis maja vedada sõiduautoga, aga bürokraatia tuli vastu. Nüüd liigutab ta maja traktori abil. Traktoriga võib seda vedada kuhu iganes, kui vaid punane kolmnurk taha panna.
Majas on sees rõdu, kus on voodi ja kust pääseb läbi katuseakna katusele. Majas on biokäimla. Maja on ehitatud selline, et seal oleks hea tegeleda mõtlemise ja mediteerimisega. Et mõte lendaks, on majal suured aknad. Majas on oma kööginurk ja väike töötuba. Maja köetakse väikse kamina abil. Soojustuseks on kasutatud lambavilla, mida saadi tuttavate käest. Suurem osa majast on tehtud taaskasutatud materjalist. Näiteks köögi töötasapind on vanast lauast.
Oluline on maja puhul tervislikkus – näiteks pole kasutatud mürgiseid materjale, plastikut ega kemikaale. Ainus asi, mis puudu, on elekter. Seda saab noormees praegu tuttavate käest, kelle maal tema maja asub. Aga tulevikus on elektri jaoks kavas paigaldada päiksepaneelid.
Maja maksis kokku ligi 5000 eurot. Materjalid koguti kokku üle Soome ja need toodi ära taimeõliga sõitva Ford Transitiga. Maja kõige kallim materjal on hobukastani piltidega tapeet, mis maksis 160 eurot rull.
Odava maja suurim eelis on, et selle ehituseks pole vaja võtta laenu ja kasutuskulud on madalad. Sellises majas elades ei pea käima tootval tööl, mis omakorda jätab rohkem energiat mõtlemise jaoks. Idee sellise maja ehituseks sai ta 2013. aastal Portugalist, kus elas ühes tsirkusevagunis. Seal ta kiindus sellisesse väiksesse elamisse – see kattis kõik vajadused ning seal elades sai ta palju häid ideid.
Portugalist tulles veetis Lokki aega oma pensionile jäänud isa seltsis ja ehitas ka maja isa juures elades. Maja on üldse esimene asi, mille noormees on oma elus ehitanud. Ehitama õppis ta töö käigus. Esialgu kulus palju aega projekti väljamõtlemise peale. Asi sai valmis kuue kuuga, selleks polnud rohkem vaja kui ruudulist paberit ja pliiatsit.
Lokkil on nüüd unistus, et selliseid kodusid võiksidki omale noored pered ehitada ja mitme peale saaks veel teha sauna, pesuruumid ja käimla. Ta on valmis huvilisi sellise maja tegemisel juhendama. Ta tahab ise suve jooksul veel kaks maja valmis saada ja siis korraldada kursusi.
Elatist teenib Lokki väikeettevõtjana, müües firmadele konsultatsiooniteenust. Hariduselt on ta filosoofia magister ja seda ta teebki – lahendab probleeme. Majaprojekt on üks näide probleemi lahendamisest. Väike maja on jõukohane igaühele ja seejärel saab inimene võimaluse mõelda, mida edasi teha.
Üks probleem, millega noormees veel tegeleda tahab, on tühjenev maakeskkond. Kuigi inimesed tahavad elada pigem maal, kolivad nad ometi linnadesse. Maale kolimiseks on ainus võimalus osta või ehitada maja, kuna üürimise võimalusi ei ole.
Keskkonnasõbralikkuse kohta on Lokkil samuti oma arusaam. Tema arvates viib ummikusse see, kui kogu aeg tarbimist vähendada, kolida suvilasse ja hakata ise porgandeid kasvatama. See on ennast hävitav märtri ideoloogia. Kui eesmärk on kogu aeg oma ökoloogilist jalajälge vähendada, siis sureb inimkond lõpuks välja. Lokki arvates tuleks selle asemel keskenduda ökoloogiliselt netopositiivsele tegevusele.
OHMYGOSSIP — Kuigi Eestis peetakse Soome palgataset heaks, siis jääb see muule Euroopale alla. Odav tööjõud on Helsingi eelis võrreldes teiste Euroopa pealinnadega. See asjaolu läheb vastuollu Soome tööandjate keskliidu juhi Veli-Matti Mattila väitega, et Soome palgad on 10-15 protsenti liiga kõrged, vahendab Eestinen.
Kõrgema haridusega spetsialistide koha pealt pole Mattilal õigus, vahendab Helsingin Sanomat. Mitmete naabermaadega võrreldes makstakse Soomes kõrgharidusega inimestele suhteliselt madalat palka.
Selles sektoris on soomlaste palgad väga konkurentsivõimelised, ütles välisinvestoreid Helsingisse meelitava Helsinki Business Hub’i juhataja Marja-Liisa Niinikoski. Tema väitel on töötasu hell teema ning keegi ei soovi, et insenerid hakkaks rohkem palka küsima. Ent näiteks Stockholmis makstakse võrreldes Soomega kohati kaks korda rohkem palka, lisab rahvusvahelise ärivõrgustiku Amcham Finland juhataja Kristiina Helenius. Rootsi kõrgemat palgataset põhjendab kiire kasv, samas kui Soomes on jätkuvalt suur tööpuudus. Töötasu sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast.
Soome kohta on jäänud püsima müüt, et see on kallis maa. Aga see pole enam tõsi. Ühelt poolt on küll nii, et Soome tööturg pole eriti paindlik ja töötajatest on raske lahti saada, aga palgad on väga konkurentsivõimelised, ütles Kristiina Helenius.
Neid väiteid kinnitab rahvusvahelise suurkorporatsiooni Bayer Põhja-Euroopa peakontori juhataja Oliver Rittgen. Bayeri Põhja-Euroopa esindus asub Espoos. Turus on ettevõttel ravimite tootmisüksus, kus valmistatakse ravimeid üle 100 riigi jaoks. Rittgeni väitel on Soomes väga hea tegutseda, kuna siit leiab haritud tööjõudu väga hea hinnaga. Mis puudutab näiteks teadlasi, siis Soomest on neid võimalik värvata odavamalt kui Saksamaalt.
Kõrgharidusega spetsialistide hinnaeelis tuleb hästi välja IT-sektoris. Financial Times’i FDI Benchmark arvestuse järgi on Soomes IT-sektori tööjõukulud madalamad kui Rootsis, Norras ja Taanis. Näiteks kesktasemel programmeerija tööjõukulu Soomes on 52 900 eurot aastas. Sellest on palk 42 500 eurot. Kõige suuremad on tööjõukulud Norras, üle 65 300 euro. Palga osa sellest on üle 57 000 euro.
Helsingin Sanomat kirjutas aprilli algul, et Helsingi on jäänud võrreldes teiste Läänemere linnadega arengus maha. Näiteks on jäädud selgelt maha Oslost ja Stockholmist. IT-spetsialistide palk on oluline selle pärast, et Stockholmis loodud viie start-up ettevõtte väärtus on üle miljardi euro. Selliste ettevõtete edu tugineb aga just IT-spetsialistidele. Rootsi on edukam, sest seal makstakse IT-spetsialistidele Soomest rohkem.
Veebikaubamaja Zalando Helsingi esinduse juht Tuomas Kytömaa ütles, et Soome palgad on väga konkurentsivõimelised ja Soomes on võimalik saada kogemustega spetsialiste odavamalt kui mujalt Euroopast. Zalando tegutseb moesektoris, aga Soomest värvatakse põhiliselt programmeerijaid. Kytömaa lisas, et palgatase on küll hea, aga olukord muutub kogu aeg. Lisaks palgale on Soome eelis veel Peterburi lähedus.
Helsingi piirkonna ettevõtted on nüüd alustanud projektiga, millega tahetakse Helsingisse meelitada rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid. Üheks präänikuks on just Helsingi suhteliselt madal palgatase.
Projekt on väga ambitsioonikas. Helsingi piirkonnas soovitakse ühe aasta jooksul rahvusvaheliste ettevõtete arvu kahekordistada. Rahvusvahelisi ettevõtteid soovitakse tuua Soome, sest nad loovad töökohti ja maksavad makse. Esinduste tulek Soome on teatud määral ka brändi küsimus. Kui Soomes pole suuremaid esindusi, siis tähendab, et midagi on viga. Soome eduloo toetamiseks on esinduste tulek hädavajalik.
Välismaistelt tulijatelt oodatakse ka otseinvesteeringuid. Seni on Soome olnud kehv välismaalt investeeringute kaasaja. Näiteks Soome osakaal väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud investeeringute osas on kõigest o,3%, samas kui Rootsis 4% ja Taanis 2,2%. Soome osakaal peaks olema palju suurem. Investeeringud võiks tulla näiteks teadus-arendustegevusse, mis aitaks tuua Soome rohkem innovatsiooni.
Igaüks saab aru, et oleme nagu Põhja-Korea, kui meil pole investeeringuid, märkis Kristiina Helenius. Välismaised investeeringud ühendavad Soomet paremini muu maailmaga ja on tähtis edukuse mõõdupuu.
Seni on kõik suuremad välisfirmade esindused Põhjamaades endale saanud Rootsi ja Stockholm, kus oli 2015. aasta lõpus 125 suurfirmade piirkondlikku esindust. Kopenhaagenis oli selliseid esindusi 41 ja Helsingis 19.
Tähelepanuväärne on see, et enamik Rootsi loodud esindustest on tulnud väljastpoolt. Rootsi asutasid oma piirkondlikud esindused näiteks tehnoloogiaettevõte Facebook, spordirõivaste tootja Adidas, karastusjookide tootja Coca-Cola, elektroonikafirma Samsung ja kindlustusgigant Allianz. Helsingisse on loodud väljastpoolt vaid 7 piirkondlikku esindust: Saksa ravimitootja Bayer, Šveitsi telekomiettevõte Swisscom, Jaapani autokontsern Toyota, Vene nafta- ja gaasifirma Ojsc Inter, Hollandi ehitusettevõte Koninklijke Boskalis, Hollandi elektroonikafirma Gemalto ja Jaapani tööriistatootja Makita. Lisaks omab Espoos piirkondlikku esindust Jaapani autotootja Nissan.
OHMYGOSSIP — Ajal, kui Eesti ja muu Euroopa vahele kavandatakse aeglast raudtee-ühendust, plaanitakse Soome ja Rootsi vahele ülikiiret, üle 1000 km/h kiirust võimaldavat hyperloop-ühendust.
Esimene testlõik on kavas rajada Salo ja Turu linnade vahele ning selleks telliti analüüs rahvusvaheliselt konsultatsioonifirmalt Ramboll, vahendab Yle. Hyperloop One kiiret vaakumil põhinevat transpordivahendit on katsetatud USAs Nevada osariigis.
Salo linnaarhitekt Jarmo Heimo ütles, et mingeid takistusi hyperloopi ehituseks ei tohiks olla. Üldine arvamus on see, et projekt õnnestub. Selleks oleks vaja eraldi testimis- ja põhirada.
Turu ja Helsingi linnade vahele kavandatava põhiraja maksumus on ligi 6 miljardit eurot. Sama hinnang anti möödunud aastal valminud eeluuringu käigus. Ligi 15 km pikkune testlõik kulgeks Salo linnast Turu poole.
Analüüs ei anna vastust, kas rada oleks mõistlikum rajada maa alla või peale. Tähtsaim tähelepanek on see, et olemasolevat raudteed ega maanteed selleks kasutada ei saa. Hyperloopi rada tuleks ehitada täiesti eraldi. Analüüs esitatakse Salo linnavalitsusele 8. mail ning selle kohta tuleb eraldi teade. Ligi 200 000 eurot maksvat analüüsi rahastavad Tekes ja Salo linnavalitsus kahe peale.
