OHMYGOSSIP — Kõigile Euroopa Liidu arstitudengitele avaneb võimalus teha praktikat Soomes, kuna valitsus tahab selliselt muuta kehtivat seadust. Eesmärk on, et Euroopa Liidu riigis arstiteadust õppinud tudengid saaksid Soomes teha ära oma praktika, mida neilt koolis nõutakse.
Muudatuse üheks põhjuseks on asjaolu, et paljud soomlased on asunud arstiks õppima välismaal. Kela õppetoetuste registri andmetel oli selliseid Soome üliõpilasi möödunud 2015-2016 õppeaastal kokku 250. Koolis nõutavat arstipraktikat saab praegu teha Rootsis, Taanis, Iirimaal, Itaalias, Leedus, Poolas ja Suurbritannias, edastas sotsiaal- ja terviseministeerium.
Praegu kehtiva seaduse järgi saavad välismaal õppivad tudengid Soomes oma praktikat teha piiratud kujul ja ajutiselt, kui nende õpingud algasid 2012. aasta jaanuaris või varem. Soomes praktika läbinud arstidel on võimalik Soomes arstina tööle asuda.
Seadusemuudatus kaotab Soomes arstipraktika tegemiseks kõik piirangud. Muudatuse eesmärk on tagada, et välismaale arstiks õppima läinud inimesed saaksid võimalikult ruttu Soome arstina tööle hakata.
OHMYGOSSIP — Tehnoloogiaettevõte Nokia koondab enne aastavahetust Soomes 200 töötajat. Enamus töökohti kaob Espoos, aga ka Oulus ja Tamperes koondatakse töötajaid. Töötajaid koondatakse online-äri valdkonnas ja tugistruktuurides, vahendab Yle.
Ettevõte on varem teatanud, et eesmärk on üle maailma kokku hoida kulusid 1,2 miljardi euro ulatuses. Nokial on Soomes ligi 6100 töötajat. Möödunud aastal koondas Nokia ligi 960 töötajat. Aastatel 2014-2015 Nokia töötajaid ei koondanud. Nokia müüs mobiiltelefonide tootmise üksuse 2014. aasta kevadel.
OHMYGOSSIP — Soomes algas täna kaubanduse juhtivtöötajate streik, mis kliente ei mõjuta. Streik puudutab kaubanduse juhtivaid töötajaid, kelle ametiühing YTN pole suutnud kaubandusettevõtete liiduga kokkuleppele jõuda kollektiivlepingu vajalikkuses, vahendab Yle.
Streik algas keskööl ja kestab 12 tundi. See puudutab suuremaid kaubandusfirmasid nagu Kesko, SOK, Stockmann, Oriola, Instru Optika ja Inex Partners.
Järgmine streik on reedel keskpäevast kuni keskööni.
Kaupluste kliente streik ei mõjuta. Streigivad kaubandusettevõtete peakontorite ja tugiteenuste töötajad.
Kaubanduse juhtivate töötajate ametiühing YTN soovib töötajatele kollektiivlepingut, kuna sellist veel ei eksisteeri. Tööandjaid esindav kaubandusettevõtete liit ei pea sellist lepingut vajalikuks.
OHMYGOSSIP — Soomes tuleb suur nimeuuendus, milega läheb praegune nimeseadus täielikult muutmisele. Vabaabielus paar võib võtta ühise perenime, samuti võib lapsele anda kaksiknime. Justiitsministeeriumi töörühma ettepanekute kohaselt võib lapsele panna tulevikus kolme asemel neli eesnime, vahendab Helsingin Sanomat. Uue seaduse järgi võib inimesel olla mitu perenime. Näiteks võib laps kanda nii isa kui ema perenime, kui mõlemad vanemad on jätnud oma perenime. Samuti võivad mõlemad vanemad valida kaksiknime, nii et nad ei pea loobuma oma perenimest.
Töörühma arvamuse kohaselt lisavad muudatused võrdsust ja ühtsust abieludesse ja peresuhetesse. Abielupaarid võivad jätkuvalt valida ühise perenime ja anda selle oma lastele. Vabaabielus paarid võivad valida ühise nime, kui nad on koos elanud vähemalt viis aastat või on neil ühine laps. Samadel alustel saavad valida ühise perenime samasoolised paarid. Seda on saanud nad nüüdki, aga eraldi tasu eest.
Eesnimede sidumisest sugupoolega ei kavatseta loobuda. Ent nimesid, mis pole seotud ühe või teise sugupoolega võidakse kasutada nii poistel kui tüdrukutel. Eesnimede puhul ei nõuta enam soomepärast kirjapilti, vaid nime võib valida kõigi Soomes kasutusel olevate nimede hulgast.
Perenimede kaitset kavatsetakse jätkata, kuigi sellest oli varem plaanis loobuda. Praegu on kõik perenimed kaitstud, mis tähendab, et inimene ei saa võtta omale perenime, millist tema suguvõsas ei esine. Töörühm soovib vähendada ka nimepanekuga seotud bürokraatiat, kus nimepaneku aega lühendatakse ning nime saab muuta veebi kaudu.
OHMYGOSSIP — Helsingi Kätilöopisto sünnitushaiglas on tõsised siseõhuprobleemid, mistõttu on kümned haigla töötajad haigestunud. Paljud töötajad on haiguspuhkusel, teised tarvitavad tööl käimiseks kangeid ravimeid, vahendab Helsingin Sanomat. Helsingi piirkonna haigla HUS on tellinud asja uurimiseks ekspertiisi firmalt Sweco oy.
Haigla ei anna asja kohta kommentaare enne kui kolmapäeval valmib ekspertiis. HUS on kinnitanud, et siseõhuprobleemid ei puuduta sünnitajaid ja muid haigla patsiente. Osa töötajate arvates reageeris haigla liiga hilja. Kõige hullemini haigestunud kaaluvad juba eriala vahetamist. Probleeme on esinenud praegu teadaolevalt 80 töötajal. Üks haigestunutest, ämmaemand Marja Lundahl ütles, et nõnda on oht kaotada terve põlvkond ämmaemandaid.
Ämmaemand Tanja Paavola ütles, et terviseprobleemid algasid hiilivalt. Algul oli ta arvamisel, et sai gripi seoses töötamisega naistehaigla poolel. Ent aastatega probleemid süvenesid. Naisel diagnoositi astma. Olid migreenihood, lööve üle terve keha, näolihaste tuimus, suu ja huulte paistetus, halb enesetunne ja silmade paistetus. Olukord läks paremaks, kui ta ei viibinud töö juures.
Veebruari algul tuvastati, et tervis läks kehvemaks tööl olles. Märtsikuus viidi töötajad üle naistekliinikusse. See polnud seotud tervisehäirete, vaid teise sünnitushaigla remondi lõppemisega. Asi lõppes sellega, et Paavola ei saanud enam üldse tööl olla ning on nüüd haiguspuhkusel. Ta ise tunnistab, et temal oli kergem, sest vaevused olid rasked. Aga mõnel teisel on vaevused raskemini tuvastatavad.
Haigushoogudega on maadelnud ka Annika Rönneberg, kes algul töötas Kätilöopisto naistepolikliinikus, siis sünnitusosakonnas ja lõpuks lasteosakonnas. Vaevused algasid silmade kipitamise, kurgu kiheluse, köha ja nohuga. 2015. aasta jaanuaris läks tervis järsku halvemaks. Lihased olid nii nõrgad, et ta jäi nädalaks haiglasse. Tema vaevusi peeti algul multiskleroosiks.
Haiguspuhkusel läks tervis paremaks, tööl olles jälle kehvemaks. Kuivõrd ta oli tööl tähtajalise lepinguga, ei julgenud ta oma probleemidest rääkida. Lõpuks tekkisid juba närviprobleemid, lihased hakkasid tõmblema.
Kui pole astmat, on vaevusi raskem tuvastada. Rönnebergi väitel on paljudel samad vaevused mis temal. Ta ise jäi möödunud suvel pikale haiguspuhkusele, kuna jalad jäid nii nõrgaks, et enam ei kandnud. Pika haiguspuhkuse ajal tema tööleping lõppes. Kui ta soovis seda jätkata, siis öeldi talle, et HUS-is vaevalt üldse tema jaoks piisavalt tervislikku haiglat leiabki.
Ämmaemand Marja Lundahl tajus vaevusi juba haiglas õppimise ajal. Siis ei saanud ta aru, milles probleem. Noor sportlik naine ei teinud silmade kipitusest välja. Hiljem tööle hakates aga vaevused süvenesid. Oli allergiat, lööbeid kehal, hingamisraskusi. Ta sai astmadiagnoosi, aga seda ei tuvastatud kui kutsehaigust. Haiglast leiti küll mürgiseid baktereid, aga ebapiisavalt. Naine võttis algul kangeid allergiaravimeid, aga lõpuks ei piisanud enam neistki. Pärast tööd oli ta täiesti ära kurnatud. Lõpuks tekkisid vaevused juba tavalistest pesuainetest ja isegi hallituselõhnalistest riietest. Vasakust käest kadus vahepeal jõud, mis tegi vasakukäelise ämmaemanda jaoks töötamise väga raskeks.
Pööre saabus aastavahetusel, kui ta oli olnud paar nädalat haiguspuhkusel, tervis paranes, aga kui ta saabus tööle, siis pidas vastu ainult neli tundi. Edasi enam ei suutnud, sest hakkas hingeldama. Mis oli tema kui sportliku inimese jaoks suur šokk. Kahe kuu pikkuse haiguspuhkuse ajal jälle vaevused kadusid. Nüüd on ta tagasi tööl naistekliinikus, aga tal on hirm tuleviku ees.
Praegu võetakse Kätilöopisto haiglas jätkuvalt vastu sünnitusi, kuigi tulevikus tahetakse need üle viia Espoo Jorvi haiglasse ja naistekliinikusse. Töötajatele teadaolevalt on sünnitushaiglas olnud veeavariid, mistõttu on sealt leitud hallitust ja seent. Siseõhuprobleeme on Helsingi piirkonnas tuvastatud veel silmakliinikus, lastehaiglas ning Peijase ja Töölö haiglates. Kätilöopisto haigla kuulub Helsingi linnale, haigla on seal rentnik.
