NordenBladet —Soome tähistab 100. aastapäeva kuuskede istutamisega üle kogu maailma. Kampaania nimi on Tulevaisuuden kuusi (Tuleviku kuusk) ehk Tuku 2017 ja selle patroon on president Sauli Niinistö. Projekti toetab teiste seas ettevõte Stora Enso Mets, mis varustab metsaomanikke kuuseistikutega.
Istikute pakette müüvad soome noored ja raha kasutatakse heategeval otstarbel. Tuku 2017 kuused on jõudnud otsaga lausa Indoneesiasse.
Soome Vabariigi 50. aastapäeval 1967. aastal istutati 30 000 kodukuuske majade, suvilate ja koolide hoovidesse. Käesoleval aastal korratakse seda üritust.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes saab üha rohkem inimesi masenduse tõttu töövõimetuse, mis läheb riigile maksma üle miljardi euro aastas. Varem vähenes igal aastal töövõimetuspensionäride hulk, aga viiastel aastatel on langus seisma jäänud. Ärevaks teeb see, et möödunud aastal kasvas vaimse tervise, peamiselt masendusega seotud töövõimetuste hulk, vahendab Iltalehti.
Möödunud 2016. aastal olid pooled töövõimetused Soomes seotud vaimse tervisega.
Praegu 48-aastane Ritva jäi masenduse tõttu ajutise töövõimetuspensioni peale 43-aastaselt. Ta ise ütleb, et parema raviga oleks saanud ta töövõimet parandada. Ta küll proovis mõnes kohas töötada, aga see ei õnnestunud. Nüüd määrati talle 48-aastaselt püsiv töövõimetus. Niipea, kui talle pension määrati, lõppes ka masenduse ravi.
Nüüd tegutseb Ritva vabatahtlikuna. Ent ta tunneb, et on ühiskonna jaoks lootusetu juhtum.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome sisseränne lõi möödunud 2016. aastal absoluutse rekordi, kui sisse rändas kokku 34 905 inimest. Möödunud aasta sisseränne oli 21% võrra suurem kui varasemal aastal, edastab Statistikaamet. Migrantide arv lõi 2013. aasta rekordi ligi 3000 võrra.
Soomest väljaränne on samuti suurenenud, aga mitte nii palju kui sisseränne. Soomest läks välismaale 18 082 inimest, 11% enam kui aasta varem.
Soome netomigratsioon oli 2016. aastal 16 823 inimest, 35% enam kui aasta varem.
Sisserändajatest 78% olid välisriigi kodanikud, väljarändajatest 59% olid Soome kodanikud.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – “Soome ja Eesti juudi kogukond on küll suures plaanis väga pisike, ent kasvab. Rõõm on tõdeda, et kultuuriüritusi väisab aina enam kohalikke juute,” räägib Põhjamaid ühendavate suurportaalide NordenBladet ja OHMYGOSSIP-lehtede asutaja ning Iisraeli meedia suursaadik Skandinaavias Pr. Helena-Reet Ennet.
“Olen üle kümne aasta olnud tunnistajaks, kuidas Eesti Juudi Kogukonna eesotsas tegutsev Eesti pearabi Hr. Šmuel Efraim Kot teeb oma tööd äärmise pühendumisega. Ta on filigraanselt ära õppinud nii vene kui eesti keele, ning tema juhendusel on kohalik juudi kogukond taas n-ö õitsele löönud. Rabi Kot on teinud ära väga suure töö. Kuigi Eesti juudi kogukond on peaasjalikult venekeelne, on ta suutnud ehitada silla, mis ühendab kõiki Eestis elavaid juute – nii eesti, vene, heebrea kui ka inglise keelt rääkivaid juudi kodanikke ning usklikke. Rõõm on tõdeda, et juudi tähtpäevi ning kultuuriüritusi väisab aina enam kohalikke juute.”
“Ka teiste Skandinaaviamaade juudi kogukondade tegevus on viimastel aastatel näidanud tõusutrende. Iisraeli suursaatnond Soomes korraldab regulaarselt informatiivseid vastuvõtte juute ning juudi kultuuri siduvatele ja toetavatele kõrgetele ametnikele ning juudi kogukonda ja kultuuri toetavatele ja arendavatele inimestele. Värske Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes, Hr. Dov Segev-Steinberg on lühikese ajaga suutnud kaasata pea terve Skandinaavia meedia ning osavalt läbi peenete ja väljapeetud meediaürituste juhtinud tähelepanu olulistele Põhjamaade juudi kogukonda puudutavatele teemadele. Aktiivselt osalevad Soome juudi kogukonna üritustel ka Aukonsul Hr. Fredrik Ekholm, Finland-Israel Trade Association´i direktor Hr. Esa Virtanen ja Hr. Deiv Salutskij ning hiljuti Soomest taas Iisraeli läinud dipomaatilise missiooni asejuht Pr. Arezoo Hersel. Samuti paistavad aktiivselt silma VOIS (Voice of Israel in Scandinavia) juhid Pr. Mila Kadosh ja Hr. Felix Noibar, kes pea üheltki juudi kogukonna ürituselt ei puudu. Aktivsete liikmete ning Iisraeli sõprade nimekiri on pikk!”
“Väga aktiivselt edendab ja toetab juudi kogukonna ning Iisraeli tegevust Skandinaavias ka Iisraeli Valitsuse Turismibüroo Rootsis, olles esindatud kõikidel suurematel Põhjamaade messidel ning pidades sidet nii peavoolumeedia kui Põhjamaade parimate blogijatega.”
Eesti pearabi Mr Šmuel Efraim Kot
Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes, Mr Dov Segev-Steinberg ja konsul Mrs Michal Cohen
Finland-Israel Trade Association (FITA) peadirektor Mr Esa Virtanen
VOIS (Voice of Israel in Scandinavia) juhid Mr Felix Noibar ja Mrs Mila Kadosh
Aukonsul Mr Fredrik Ekholm
Endine dipomaatilise missiooni asejuht Mrs Arezoo Hersel
NordenBladet & OHMYGOSSIP-lehtede juht Mrs Helena-Reet Ennet
Lag baOmer 5777. Eesti pearabi Mr Šmuel Efraim Kot
NordenBladet – Kruununhaka (rootsi keeles Kronohagen; soome kõnekeeles ka Krunikka ja Kruna) on linnaosa Helsingis Vironniemi piirkonnas Helsingi kesklinna moodustava poolsaare kirdeosas. Selle läänepiir on Unioninkatu ning lõunapiir on Pohjoisesplanadi lõik, mille vastas on Kauppatori. Ülejäänud osas piirneb see merega (Pohjoisranta idas ja Siltavuorenranta põhjas). Kallio linnaosaga ühendab Kruununhakat sild üle Siltavuorensalmi.
Linnaosa pindala on 0,57 km². Elanike arv on 7202 (1. jaanuar 2014). Soomlasi on elanike seas 83,5% ja rootslasi 10,9%.
Kruununhaka vanemas osas on ampiirstiilis ehitatud Senati väljaku ümbrus ning Pohjoisesplanadi ja Aleksanterinkatu vaheline ala. Linnaosale iseloomulikud on neist põhjas asuvad 20. sajandi alguses ehitatud juugendstiilis elamud Liisankatu ümbruses. Kruununhakas asuvad muu hulgas presidendiloss, Riiginõukogu hoone, Helsingi toomkirik, Bocki maja (vana raekoda), Burtzi maja, Helleniuse maja, Helsingi raekoda, Soome Pank, Säätytalo, Ritarihuone, Helsingi Ülikooli peahoone ja teisi ülikooli hooneid ning mitmed prestiižikad büroohooned. Liisankatul on Sibeliuse gümnaasium, üks Soome tuntumaid gümnaasiume. Üks vähestest algse puithoonestuse jäänustest on 1818 ehitatud kodanikumaja Ruiskumestarin talo, kus on muuseum. Idarannal on Pohjoisranta, selle lähistel on maismaaga tammi kaudu ühenduses olev väike saar Tervasaari, kus on park.
Kruununhaka alale toodi linn 1640. aastal. Algusest peale olid elanike seas linna- ja riigiametnikud. Linnaosa teenindab Helsingi Ülikooli metroojaam.
Linnaosa on nime (‘Kroonukoppel’) saanud praeguse Rauhankatu piirkonnas kunagi paiknenud kroonu suurtükiväe hobuste karjamaa järgi. Veel 18. sajandi alguses jäi see linnast väljapoole, tänapäeval aga kuulub peaaegu kogu tollane linna territoorium Kruununhaka linnaosa alla.
Kruununhaka tänapäevane tänavavõrk sündis Johan Albrecht Ehrenströmi generaalplaanis aastal 1812; ainult mõned linnaosa lõunapoolsemad tänavad olid olemas juba Rootsi võimu ajal. Ka tänavanimed on antud 1820. ja 1830. aastatel ning ainult mõned tänavad on hiljem uued nimed saanud. Suur osa tänavaid on nime saanud Romanovite keiserliku perekonna liikmete järgi. Kõige vanemat praeguseni säilinud tänavanimed on Unioninkatu ja Liisankatu, mis Venemaa keiser Aleksander I kinnitas visiidil Helsingisse aastal 1819.
Tänavate nimed on Aleksanterinkatu, Hallituskatu, Helenankatu, Katariinankatu, Kirjatyöntekijänkatu, Kirkkokatu, Kristianinkatu, Kruununhaankatu, Kulmakatu, Liisankatu, Maneesikatu, Mariankatu, Maurinkatu, Meritullinkatu, Oikokatu, Pohjoisranta, Rauhankatu, Ritarikatu, Siltavuorenpenger, Siltavuorenranta, Snellmaninkatu, Sofiankatu, Unioninkatu, Vironkatu ja Välikatu.
OHMYGOSSIP toob teieni kevadise galerii Kruununhaka idarannikust, Pohjoisranta ümbrusest:
