NordenBladet – Eestirootslaste kultuuriomavalitsus on saatnud kultuuriministeeriumile pöördumise, milles nad taotlevad rannarootsi kultuuriruumi toetusprogrammi loomist. Pöördumises rõhutatakse, et rannarootsi kultuuri edendamist takistab praegu eelkõige rahapuudus.
Sellel aastal sai Eestirootslaste kultuuriomavalitsus kultuuriministeeriumilt tegevustoetusena 57 500 eurot. Samuti mainitakse, et rannarootsi kultuuripärandi ja sellega seotud projektid said umbes 23 000 eurot Rahvakultuuri Keskuse programmist “Saarte pärimuskultuuri toetamine.”
Kultuuriomavalitsuse juhatuse liige Jana Stahl selgitab, et praeguste toetuste raames ei ole võimalik rahastada olulisi valdkondi, mis on seotud rannarootsi kultuuri arendamisega. Näiteks puudub toetus loomeettevõtlusele, kultuuriturismi arendamisele ja muudele sarnastele arendustegevustele.
Seetõttu tehakse ettepanek luua riigi poolt rannarootsi kultuuriruumi toetusprogramm, mis oleks sarnase eelarvega nagu teised kultuuriruumi toetusprogrammid. Võrdluseks tuuakse näited teistest piirkondadest, kus sarnased programmid on juba olemas, näiteks Kihnu kultuuriruumi programm 115 000 euroga, Setomaa programm 199 000 euroga ja Vana-Võromaa programm 110 000 euroga.
Jana Stahl rõhutab, et Eestirootslaste kultuuriomavalitsusel on lähiaastatel mitmeid suuremahulisi ettevõtmisi, kus lisatoetus oleks suureks abiks. Nende hulka kuuluvad eestirootslaste laulu- ja tantsupidu, 2025. aastal Eesti Rahva Muuseumis toimuv näitus rannarootslastest ning plaan arendada laulu- ja tantsupidu suvefestivaliks. Samuti on töös kultuurivärav eestirootslaste kultuuripärandi tutvustamiseks, mida tuntakse kui Visit Aiboland.
Foto: Rannarootsi Muuseum Haapalus Läänemaal (NordenBladet)
NordenBladet – Põhjamaade rände- ja justiitsministrid teatasid täna, pärast kahepäevast koosistumist Kopenhaagenis, kokkuleppest suurendada jõupingutusi sisserändajate kodumaale naasmiseks ning ebaseaduslikult riigis viibivate elanike kolmandatesse riikidesse saatmiseks.
Taani on juba karmistanud kodakondsuse saamiseks nõutavaid tingimusi ning on vedanud siiani kõige karmikäelisemat poliitikat sisserändajate suhtes Põhjamaades. Taani on loonud ka algatusi, mille eesmärk on rännet heidutada.
Taani rände- ja lõimumisminister Kaare Dybvad Bek ütles avalduses, et riikidel on ühine huvi tagada, et seadusliku elamisloata välismaalased saadetaks koju.
Taani sotsiaaldemokraadist peaminister Mette Frederiksen on toetanud pagulaste nulleesmärki oma riigis sestsaati, kui ta 2019. aastal võimule tuli.
Taani oli samuti esimene riik Euroopas, mis loobus elamisloa väljastamisest Süüria sõjapõgenikele Damaskuse piirkonnast 2020. aastal, tuues põhjuseks asjaolu, et olukord araabia riigi pealinna ümbruses on piisavalt turvaline.
Taani ministrite kõrval osalesid koosistumisel ka Rootsi, Soome, Norra ja Islandi ministrid.
Esimene kolmest kokkulepitud algatusest oli suurendada koostööd rändeatašeede vahel, kes vastutavad inimeste maalt väljasaatmise eest.
“Atašeed hakkavad kohtuma regulaarselt ja tugevdavad ĂĽhiselt koostööd kolmandate riikidega selleks, et paremini korraldada naasmist kĂĽsimuse all olevatesse riikidesse ning pakkuda taaslõimumisel tuge,” ĂĽtles Taani rändeminister oma avalduses.
Teine algatus näeb ette koostööd ĂĽhiste lendude puhuks mõnest “Põhjamaast kolmandasse riiki, selleks et inimesed ilma seadusliku elamisloata mitmes Põhjala riigis saaksid lahkuda neist ĂĽhest riigist ja siirduda kolmandasse riiki,” seisis avalduses.
Ministrid lisasid, et sellist koostööd tehakse Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalveagentuuriga Frontex.
Kolmandaks astutakse samme, millega suurendada tuge lõksu jäänud migrantidele Põhja-Aafrikas, sealhulgas pakutakse abi vabatahtlikuks tagasipöördumiseks nende oma kodumaale.
Põhjala riigid on üksmeelel, et sisserände küsimuses tuleb võtta märksa karmim seisukoht.
NordenBladet — Reisijad peaksid arvestama, et kuigi Rootsi ja Eesti kuuluvad EL-i, ei saa neist riikidest ka Soome kõike ja ükskõik kui palju kaasa võtta. Näiteks metssealiha sissevedu on piiratud. Eelkõige peaksid lemmikloomadega reisijad piirangutega tutvuma enne reisi.
Rootsis on avastatud sigade Aafrika katk, mis toob sea- ja metssealiha impordile kaasa piirangud ja soovitused. Hetkel ei ole lubatud Soome tuua metssea liha Rootsist Fagersta tauditsoonist.
Eesti ja teised Balti riigid on sigade Aafrika katku nakatunud alad. Üldjuhul ei tohi eraisikud nendest riikidest sea- või metssealihatooteid oma tarbeks kaasa tuua, välja arvatud juhul, kui neil on EL-i ovaalne tunnusmärk.
Toiduameti soovitus on, et sea- või metssealiha sisaldavaid lihatooteid ei tohiks sigade Aafrika katku avastatud EL-i riikidest suupistetena ega toiduna üldse Soome tuua.
Enne reisile minekut tuleks tolli ja vajadusel teiste ametiasutuste kodulehel hoolikalt tutvuda impordipiirangutega. Nii saate kodumaale naastes vältida ebameeldivaid üllatusi, rõhutab tolli juhtivinspektor Tiia Sulander-Seppänen.
Koer kaasas – pidage meeles identifitseerimismärki, marutaudivastast vaktsineerimist ja ehhinokokivastast ravi.
Kõik reisivad lemmikloomad peavad omama kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist. Lemmikloomad tuleb enne marutaudivastast vaktsineerimist identifitseerida mikrokiibiga. Tunnusmärgina aktsepteeritakse ka selgelt loetavat tätoveeringut, kui see on tehtud enne 03.07.2011.
Rootsist ja Eestist Soome tulles vajavad koerad ehhinokokoosivastast ravi alati vähemalt 1 päev (24 h) ja maksimaalselt 5 päeva (120 h) enne Soome saabumist. Kui reisil viibitakse vähem kui 24 tundi, ei ole ühekordne ravim seetõttu võimalik. Lühikeste reiside või sagedaste reiside puhul tuleks veterinaararstiga rääkida nn 28 päeva reegli kasutamisest. Ehhinokoki ravimit manustab alati loomaarst, kes peab antud ravimi märkima lemmiklooma passi või tervisetõendisse.
Veterinaarravimeid võib Soome tuua, kui kaasas on lemmikloom. Veterinaarravimit ei tohi kaasa võtta, kui lemmiklooma kaasas ei ole.
Alkohol, tubakas, nuusktubakas ja ravimid
Rootsist alkoholi toomisel on oluline, kas see tuleb Soome Ahvenamaad läbiva Rootsi laevaga või muul viisil. Ahvenamaad läbivalt Rootsi laevalt saab maksuvabalt tuua sama palju alkoholi kui väljastpoolt EL-i. Nii võib näiteks maksuvabalt kaasa võtta 16 liitrit õlut ja 4 liitrit gaseerimata veini, millele lisandub 1 liiter kanget (üle 22%) või 2 liitrit muid alkohoolseid jooke (alla 22%).
Eestist laevaga Soome tulles on alkoholi suhtes samad reeglid, mis EL riikidest ĂĽldiselt.
Tubakaseadusest tulenevad tubakatoodete, nikotiinivedeliku, suitsetamiseks mõeldud taimsete toodete ja nuusktubaka reisijateveo piirangud on tooteti erinevad. Reisijate importi piiravad maksuregulatsioonid ka siis, kui tooteid imporditakse Ahvenamaalt või Ahvenamaad läbivalt Rootsi laevalt.
Rootsist ja Eestist Soome tulles saab kaasa võtta maksimaalselt aasta jagu ravimeid (retseptiravimeid ja käsimüügiravimeid). Saate kaasas kanda ainult oma retseptiravimeid, mis on teile välja kirjutatud.
NordenBladet — Esmaspäevaõhtune rünnak Rootsi jalgpallifännide vastu Brüsselis ei ole üksikjuhtum, hindab Soome džihadismiuurija Juha Saarinen.
See on seotud laiemate arengutega Euroopas, millest ĂĽks on erinevate dĹľihadistlike tegevuskeskkondade areng ja kasv Euroopas eelmisel kĂĽmnendil, ĂĽtleb ta.
Teine on Koraani rüvetamisest põhjustatud džihaadiliikumise teravik, märgib Saarinen.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson nimetas Brüsselis toimunud tulistamist „terroriaktiks Rootsi vastu”. Rünnakus hukkus kaks Rootsi jalgpallifänni ja kolmas sai haavata, vahendab Iltalehti.
Rootsil ja laiemalt Euroopal võib olla suurem probleem. Saarineni sõnul võib see areng jätkuda vähemalt järgmise aasta pooleni. Rünnak rootslaste vastu võib innustada teisi samalaadseteks tegudeks, nagu Euroopas on tavaliselt olnud.
Rahvusvahelises meedias on Brüsseli rünnaku toimepanijat kirjeldatud kui äärmusorganisatsiooni ISIS toetajat. See on aga Saarineni sõnul liiga leebe väljend, kui 40-aastane kahtlusalune rootslasi tahtlikult tulistas.
Ma ei tunneta, et see oleks enam nii-öelda toetamine. Siin on toimunud areng toetustegevuselt aktiivsele ja eriti vägivaldsele tegevusele ISISe nimel, ütleb ta.
Võime rääkida terroristist, kes on otsinud inspiratsiooni ISISe ideoloogiast ja otsustanud selle rühmituse nimel terrorirünnaku läbi viia.
Teisipäeva õhtul väitis ISIS end olevat rünnaku taga, kuid kindlust selles pole. Organisatsioon on varem võtnud vastutuse tegude eest, millega tal ei ole olnud tõendatavat seost.
Saarinen märgib, et Rootsi võimud on teadaolevalt hoidnud ära terrorirünnakute plaanid ning ka mujal Euroopas on võimudel õnnestunud sarnased plaanid peatada.
„Brüsseli juhtum on esimene realiseerunud terrorirünnak, mis on seotud Rootsi sündmustega,” ütleb Saarinen.
Rootsi kaitsepolitsei Säpo hindas juba juulis, et riigi julgeoleku olukord on halvenenud. Augustis teatas Säpo, et Rootsi tõstis terrorismiohu taset ning Säpo juht Charlotte von Essen tunnistas, et see olukord „kestab kaua”.
Saarineni sõnul on ohuhinnangu tõusu taga relvastatud rühmituste teravim reaktsioon sel aastal Rootsis nähtud Koraani rüvetamise seeriale.
„See on muu hulgas kajastunud viisis, kuidas al-Qaeda, ISIS ja nende erinevad kohalikud harud on Rootsile praktiliselt sõja kuulutanud ja kutsunud oma toetajaid nende tajutavate islami solvangute eest kätte maksma,” ütleb ta.
Saarinen näeb Rootsi praegust olukorda seotuna pikemaajaliste arengutega. Mõju on avaldanud muu hulgas džihaadivälja kasv ja Rootsile suunatud desinformatsioonikampaania.
Pärast ISIS-e tõusu on Rootsis mitmekordistunud inimeste arv, kes on seotud džihadismiga. Lisaks on Rootsis Säpo hinnangul vähemalt kakssada varem Süürias ja Iraagis käinud inimest, kes on liitunud ISIS-ega ja saanud mingisuguse lahinguväljaõppe.
Seega on probleem suur. Olukorda on raskendanud Rootsile suunatud desinformatsioonikampaania, kus näiteks väidetakse, et Rootsi sotsiaalvõimud röövivad riigis elavate moslemiperede lapsi.
Räägime tegevustest, mis on olnud üsna organiseeritud, kuid sellegipoolest hästi võrgustunud. Pole olemas ühtset keskset üksust. Seda on jätkunud nii vähemalt paar aastat, ütleb Saarinen.
Saarineni sõnul on desinformatsioonikampaania käimas erinevates digitaalsetes tegevuskeskkondades ja eriti sotsiaalmeedias, näiteks rakendustes nagu Telegram ja Tiktok.
Saarinenil on raske kampaania eesmärke hinnata, sest kaasatud on palju erinevaid tegijaid. Tema sõnul saavad selles osaleda ka inimesed, kes usuvad siiralt narratiivi rootslastest, kes röövivad moslemilapsi.
Siis on kindlasti ka tegijaid, kes omalt poolt püüavad õhutada negatiivset suhtumist Rootsi ühiskonda, ütleb ta.
Soome politsei teatas, et aasta alguses kavatseti NATO-ga liitumise vastase protesti raames põletada Helsingis koraani. Pärast politsei sekkumist jäi kavandatud tegu tegemata.
Rootsile suunatud desinformatsioonikampaaniaga sarnaseid tegevusi on olnud ka Soomes, kuid Saarineni sõnul väiksemas mahus.
„Soomes on olnud viiteid sellisele tegevusele, kuid korraldus või sisutootmise maht pole kaugeltki samal tasemel,” ütleb ta.
NordenBladet — Rootsi kaitseminister Pål Jonson ja tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin pidasid täna teisipäeval, 17. oktoobril Soome aja järgi kell 17 merealuse kriitilise infrastruktuuri teemalise pressikonverentsi.
Ministrid ĂĽtlesid pressikonverentsil, et vigastada on saanud Rootsi ja Eesti vahel kulgev merealune telekommunikatsioonikaabel. Kaabel sai kahjustada samaaegselt Soome ja Eesti vahelise Balticconnectori gaasitoruga, vahendab Iltalehti.
Balticconnector ühendab Soome maagaasivõrgu Balti riikide võrkudega ning selle kaudu on Soomel ühendus Läti maagaasihoidlaga. See on ainus torujuhe, mille kaudu maagaas Soome siseneb pärast seda, kui Venemaa lõpetas gaasiimpordi Soome.
Balticconnectori toru sai viga veidi üle nädala tagasi. Peaminister Petteri Orpo hoidus kahju võimalikku põhjust kommenteerimast, kuid üldiselt on juhtunus kahtlustatud Venemaad. Vene laev liikus samal ajal selles piirkonnas, kui toru sai vigastada.
Rootsi kaitseminister Pål Jonson ütles pressikonverentsil, et Rootsi ja Eesti vahelise kaabli kahjustamise põhjuste kohta pole veel teavet.
Pressikonverentsil osalesid lisaks ministritele ka Rootsi merepiirivalve juht Lena Lindgren Schelin ja Rootsi mereväe ülem Ewa Skoog Haslum.
