NordenBladet — Rootsi lääneosas Göteborgis põles maha riigi suurim veepark Liseberg Oceana, mis oli äsja valminud ja mille maksumus oli 1,2 miljardit dollarit. Viga oli saanud 12 inimest. Veepark oli kavas avada enne suve.
Videos on näha plahvatused.
Siin on video asja kohta:
In Gothenburg, Sweden, I guess ‘someone’ didn’t like the new waterpark being built
And ‘someone’ just happened to be there filming it through a window~ pic.twitter.com/EtnH1jhx3T
— TruthInBytes (@bytesintruth) February 12, 2024
BREAKING: Large fire breaks out at Sweden’s biggest amusement park in Gothenburg. pic.twitter.com/meGmkVfizH
— The General (@GeneralMCNews) February 12, 2024
🇸🇪 SWEDEN ▪️ Fire and explosion at the under construction ‘Liseberg Oceana’ water park in Gothenburg. The park was scheduled to open this summer (2/12) pic.twitter.com/MO4fVG8d4i
— Breaking News 🗞️ (@AEagle98704) February 12, 2024
NordenBladet — Lennufirma SAS-i lennuk pidi tegema hädamaandumise eilse laupäeva, 30. detsembri õhtul pärast seda, kui lennuki personal ja reisijad tundsid end lennu ajal halvasti. Lennuk oli teel Malagast Stockholmi, kuid lend katkestati juba Kopenhaagenis, sest keegi lennukis viibijatest ei teadnud, mis iivelduse põhjustas, vahendab Aftonbladet.
Ettevaatusabinõuna otsustasid nad Kopenhaagenis maanduda, kuna ei tahtnud riskida, et lennukis on midagi, ütles SAS-i kommunikatsioonijuht Irena Busic.
Maandumine õnnestus probleemideta. Lennuki 140 reisijat on ühes Kopenhaageni hotellis. Nad jõuavad koju täna pühapäeval.
Lennukit vaadatakse üle.
Tehnikud uurivad, kas lennukis oli midagi, mis selle põhjustas või oli see lihtsalt kokkusattumus, lisas Busic.
NordenBladet — Rootsi kaitsejõudude staabiülem Michael Claesson peab võimalikuks, et Venemaa saadab järgmisena Kaliningradist migrante Rootsi.
Venemaa võiks tuua inimesi Kaliningradi ja saata nad paadiga Läänemerele, kommenteeris Claesson Rootsi avalik-õigusliku ringhäälingu SVT teatel.
Soome Välispoliitika instituudi Venemaa uurija Jussi Lassila peab Claessoni esitatud stsenaariumit ebatõenäoliseks „õudusstsenaariumiks”, vahendab Yle.
Tema sõnul eeldaks see Venemaalt täiesti uutmoodi tegevust, mida pole nähtud isegi idapiiril.
Venemaa peaks sisuliselt inimesi Kaliningradi lennutama. Märkamatult oleks selda väga raske teha. Venemaa paljastaks kohe, kui halastamatult ta inimesi relvana kasutab, ütleb Lassila.
Venemaa on seni eitanud Soome valitsuse väiteid, mille järgi oli Venemaa tegevus Soome piiril novembris organiseeritud.
Venemaa väidab, et tema piirivalvurid pole lubanud dokumentideta inimesi piiritsooni siseneda.
Lassila peab Venemaa väidet silmakirjalikuks, sest näiteks venelasi ei lasta piiritsooni ilma mõjuva põhjuseta.
Küll aga toob ekspert välja, et Venemaa piirivalvurid tegutsevad Soome piiril väga diskreetselt, kui lühikese aja jooksul jõudsid piiritsooni sajad piiriületajad.
Kaliningradis ei oleks selline peen operatsioon piirkonna geograafilise asukoha tõttu edukas.
Potentsiaalsete piiriületajate vedamine Kaliningradist Rootsi oleks Lassila arvates eriline, sest Kaliningradist on lihtne minna EL-i riikidesse Poolasse ja Leetu.
Lisaks peaks Venemaa organiseerima Läänemerele smugeldajaid ja paate, et Kaliningradist inimesi Rootsi toimetada.
Kui Venemaa hübriidoperatsiooni eesmärk on survestada EL-i riike, võidakse samahästi saata migrante Balti riikide piiridele või Norrasse.
Kaliningrad on Venemaale sõjaliselt oluline, seda enam, et NATO on sel sügisel oma kohalolekut Läänemerel suurendanud. Kaliningradi ligi 150 km pikkune rannik on peaaegu täielikult Vene sõjaväe kasutuses.
Miks siis Rootsi usub, et Venemaa kasutab Kaliningradi oma hübriidoperatsioonis?
Lassila hinnangul võib Rootsi karta oma lõppjärgus oleva NATO liikmelisuse pärast. Sõjaväelise alliansi reeglite järgi ei saa sõjas olev riik NATO-ga liituda.
Rootsis kardetakse võib-olla, et Venemaa võib tekitada julgeolekupoliitikas häireseisundi. Vähemalt oleks see Venemaa huvides, nendib Lassila.
Rootsi NATO liikmeks saamise ajakava on endiselt ebaselge.
Rootsi välisminister Tobias Billström ütles kolmapäeval, et Türgi eeldab, et Rootsi saab NATO liikmeks kahe nädala jooksul.
Kui Venemaa üritaks mõjutada Rootsi NATO protsessi, valiks ta ilmselt lihtsamad vahendid kui inimeste lennutamine Kaliningradi.
Lassila sõnul võib selline „lihtne vahend” olla Läänemerel provokatsiooni tekitamine.
Novembri alguses avaldas Rootsi kaitseministeerium raporti, milles loetles tõenäolised julgeolekuohud.
Aruandes mainitakse turvaohtudena küberrünnakuid, mõjutamiskampaaniaid ja veealuse infrastruktuuri saboteerimist.
Kaitseministeeriumi dokumendis on kirjas, et Rootsi NATO-ga liitumisel väheneb Rootsi-vastase sõjalise rünnaku oht, kuid sõjalise liiduga liitumine suurendab hübriidoperatsioonide riski Rootsis.
Rootsi relvajõud on valmistunud hübriidoperatsiooniks Läänemerel, ütles Claesson neljapäeval SVT teatel.
Lassila hinnangul on Rootsi relvajõud ilmselt teadlikud pikaajalise kaitsevõime nõrgenemise tagajärgedest riigi armeele.
Rootsi kaotas üldise ajateenistuse 2010. aastal, kuid taastas selle osaliselt seitse aastat hiljem. Alates 2017. aastast on Rootsis kasutusel valikajateenistus. 2022. aastal teatas toonane peaminister Magdalena Andersson, et Rootsi hakkab oma armeed tugevdama.
Kui Venemaa praegu ründaks, ei peaks Rootsi vastu üle nädala, märkis Andersson.
Kaitseväe esindaja sõnavõttudest võib tõlgendada, et kaitsevägi soovib õudusstsenaariumi abil tuletada meelde relvajõududele eraldatud ressursside olulisust, märgib Lassila. Ta peab tõenäoliseks, et Claessoni avalduse aeg oli kalkuleeritud. Claesson tõi Kaliningradi ohu välja pärast seda, kui Soome teatas oma piiride sulgemisest.
NordenBladet – Eestirootslaste kultuuriomavalitsus on saatnud kultuuriministeeriumile pöördumise, milles nad taotlevad rannarootsi kultuuriruumi toetusprogrammi loomist. Pöördumises rõhutatakse, et rannarootsi kultuuri edendamist takistab praegu eelkõige rahapuudus.
Sellel aastal sai Eestirootslaste kultuuriomavalitsus kultuuriministeeriumilt tegevustoetusena 57 500 eurot. Samuti mainitakse, et rannarootsi kultuuripärandi ja sellega seotud projektid said umbes 23 000 eurot Rahvakultuuri Keskuse programmist “Saarte pärimuskultuuri toetamine.”
Kultuuriomavalitsuse juhatuse liige Jana Stahl selgitab, et praeguste toetuste raames ei ole võimalik rahastada olulisi valdkondi, mis on seotud rannarootsi kultuuri arendamisega. Näiteks puudub toetus loomeettevõtlusele, kultuuriturismi arendamisele ja muudele sarnastele arendustegevustele.
Seetõttu tehakse ettepanek luua riigi poolt rannarootsi kultuuriruumi toetusprogramm, mis oleks sarnase eelarvega nagu teised kultuuriruumi toetusprogrammid. Võrdluseks tuuakse näited teistest piirkondadest, kus sarnased programmid on juba olemas, näiteks Kihnu kultuuriruumi programm 115 000 euroga, Setomaa programm 199 000 euroga ja Vana-Võromaa programm 110 000 euroga.
Jana Stahl rõhutab, et Eestirootslaste kultuuriomavalitsusel on lähiaastatel mitmeid suuremahulisi ettevõtmisi, kus lisatoetus oleks suureks abiks. Nende hulka kuuluvad eestirootslaste laulu- ja tantsupidu, 2025. aastal Eesti Rahva Muuseumis toimuv näitus rannarootslastest ning plaan arendada laulu- ja tantsupidu suvefestivaliks. Samuti on töös kultuurivärav eestirootslaste kultuuripärandi tutvustamiseks, mida tuntakse kui Visit Aiboland.
Foto: Rannarootsi Muuseum Haapalus Läänemaal (NordenBladet)
NordenBladet – Põhjamaade rände- ja justiitsministrid teatasid täna, pärast kahepäevast koosistumist Kopenhaagenis, kokkuleppest suurendada jõupingutusi sisserändajate kodumaale naasmiseks ning ebaseaduslikult riigis viibivate elanike kolmandatesse riikidesse saatmiseks.
Taani on juba karmistanud kodakondsuse saamiseks nõutavaid tingimusi ning on vedanud siiani kõige karmikäelisemat poliitikat sisserändajate suhtes Põhjamaades. Taani on loonud ka algatusi, mille eesmärk on rännet heidutada.
Taani rände- ja lõimumisminister Kaare Dybvad Bek ütles avalduses, et riikidel on ühine huvi tagada, et seadusliku elamisloata välismaalased saadetaks koju.
Taani sotsiaaldemokraadist peaminister Mette Frederiksen on toetanud pagulaste nulleesmärki oma riigis sestsaati, kui ta 2019. aastal võimule tuli.
Taani oli samuti esimene riik Euroopas, mis loobus elamisloa väljastamisest Süüria sõjapõgenikele Damaskuse piirkonnast 2020. aastal, tuues põhjuseks asjaolu, et olukord araabia riigi pealinna ümbruses on piisavalt turvaline.
Taani ministrite kõrval osalesid koosistumisel ka Rootsi, Soome, Norra ja Islandi ministrid.
Esimene kolmest kokkulepitud algatusest oli suurendada koostööd rändeatašeede vahel, kes vastutavad inimeste maalt väljasaatmise eest.
“Atašeed hakkavad kohtuma regulaarselt ja tugevdavad ühiselt koostööd kolmandate riikidega selleks, et paremini korraldada naasmist küsimuse all olevatesse riikidesse ning pakkuda taaslõimumisel tuge,” ütles Taani rändeminister oma avalduses.
Teine algatus näeb ette koostööd ühiste lendude puhuks mõnest “Põhjamaast kolmandasse riiki, selleks et inimesed ilma seadusliku elamisloata mitmes Põhjala riigis saaksid lahkuda neist ühest riigist ja siirduda kolmandasse riiki,” seisis avalduses.
Ministrid lisasid, et sellist koostööd tehakse Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalveagentuuriga Frontex.
Kolmandaks astutakse samme, millega suurendada tuge lõksu jäänud migrantidele Põhja-Aafrikas, sealhulgas pakutakse abi vabatahtlikuks tagasipöördumiseks nende oma kodumaale.
Põhjala riigid on üksmeelel, et sisserände küsimuses tuleb võtta märksa karmim seisukoht.
