NordenBladet – Stockholm kehtestab uuest aastast kesklinnas „väheste heitgaasidega tsooni“, kuhu pääsevad vaid elektri- või hübriidautod, mis kvalifitseeruvad Euro 6 saastenormi standarditele.
Stockholmi abilinnapea Lars Strömgen, kes tegeleb linna transpordi ja linnakeskkonnaga teemadega teatas, et bensiini- ja diiselautodevaba tsoon võetakse uue aasta algusest kasutusele eesmärgiga eemaldada pealinna tänavatelt ohtlikud emissioonigaasid ja parandada seeläbi linna õhukvaliteeti.
Õhusaaste on Stockholmis probleemiks olnud kaua. Meditsiiniliste uuringute kohaselt on pealinna kehv õhukvaliteet kahjustanud nii imikute kopse kui olnud paljude vanurite enneaegse surma põhjustajaks.
Otsus jõustub 31. detsembrist 2024. aastal ning tsooni on heitgaasidega autodel sisenemise keeld 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas. Reegli eiramisel ootab autojuhti 85 eurone trahv.
NordenBladet — Rootsi laevafirma Stena Line lõpetab 20. oktoobril Rootsi ja Soome vahelise Nynäshamni–Hanko liini opereerimise. Otsuse taga on geopoliitilise olukorra arengust tingitud kaubaklientide nõudluse vähenemine, teatab laevafirma.
Stena Line avas liini 2022. aastal, et vastata suurele nõudlusele ja ettevõtte logistikaklientide soovidele, vahendab Iltalehti.
Nüüd on kaubaveoturg nõrgenenud ja kaubaveomahud vähenenud. Seetõttu ei ole nõudlus liini järele Stena Line’i klientide seas ootuspäraselt arenenud, seisab teates.
Tegevus sellel liinil jätkub kuni 20. oktoobrini, misjärel renditakse mõlemad laevad välja või kasutatakse Stena Line’i poolt.
Teate kohaselt moonutab lisaks geopoliitilisele olukorrale ärikeskkonda Soome valitsuse otsus teha alates 1. jaanuarist 2024 Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (ETS) erand Ahvenamaa kaudu sõitvatele laevadele, mis soodustab kaubandust läbi Ahvenamaa.
„See on olnud väga raske otsus, kuid pärast kõigi aspektide kaalumist oleme veendunud, et oleme teinud õige otsuse,” ütleb Stena Line’i Läänemere põhjaosa operatsioonide juht Johan Edelman pressiteates.
Stena Line teatab, et hoiab ametiühingute esindajaid ja liinil töötavad töötajad toimuvaga kursis.
Kõiki kaubakliente ja reisijaid teavitatakse liini lõpetamisest. Piletite tagastamist pakutakse juhul, kui piletid on broneeritud pärast 20. oktoobrit tehtud reisidele. Vajadusel aidatakse kliente teiste transpordi marsruutide leidmisel.
NordenBladet — Rootsis on Halmstadi spermaskandaal jätkuvalt paisunud, teatas riigi avalik-õiguslik ringhääling SVT. Laiemalt jõudis skandaal uudistesse märtsis avaldatud teabe tõttu, mille kohaselt on Halmstadi haiglas mitmelt mehelt varastatud spermat. Spermat on loata kasutatud viljatusravis.
Toona avaldatud raporti kohaselt kasutati nende teadmata viljatusravis vähemalt viie mehe spermat, mille tulemusena sündis laps.
Mind on röövitud. See on väga solvav, märkis märtsis SVT poolt intervjueeritud Bengt.
Bengt andis Halmstadi haiglas spermaproovi, kui tal ja ta naisel oli probleeme laste saamisega. Ta ütles, et oli šokeeritud, kui sai teada, et tema spermat on kasutatud teise pere lapse viljastamiseks.
Mis minu elus toimub? Olen lapse isa, kes sündis kaheksa kuud enne mu tütart, ütles ta märtsis SVT-le.
Nüüd teatas SVT, et edasiste uuringute käigus on leitud vähemalt üks uus mees, kes ei teadnud, et tema spermat on viljatusravis kasutatud.
SVT täna esmaspäeval, 2. oktoobril avaldatud uudises räägib 38-aastane Tobias Strandqvist oma tunnetest pärast seda, kui sai teada, et tema ja ta õde sündisid „spermavarguse” tagajärjel.
Strandqvisti bioloogiline isa on kuues mees, kes on saanud teada oma sperma kasutamisest viljatusravis. Varem polnud tal sellest aimugi.
See on nii haige, kommenteerib Strandqvist nüüd teavet, et ta sai alguse spermavargusest.
Mehed olid andnud spermaproove muuhulgas viljakustestideks, kuid nende spermat oli 1980. ja 1990. aastatel loata viljatusravis kasutatud.
Raporti kohaselt tegeles spermavargusega üks ja sama arst, kes on juba surnud. Näib, et ta on süstemaatiliselt varastanud mitmelt mehelt spermat.
Aastatel 1985–1996 sündis Halmstadi haiglas hinnanguliselt 35 last, kes pärinevad annetatud sugurakkudest. Varasemates ajaleheartiklites on kõnealune arst rääkinud 15 lapsest, kes sündisid viljastamise teel.
Seega on see arst kokku puutunud vähemalt 50 juhtumiga.
Võrreldes registreeritud doonoritega oli Halmstadi haiglas ebatavaliselt palju viljastamisi. See on tekitanud kahtlusi, et kõnealune arst on varastanud spermat isegi rohkemalt meestelt kui praegu teada.
See on põrgulik segadus. Kahju, et ta ei ole enam elus ega vastuta oma tegude eest, ütleb Rebecka Kristoffersson.
Kristofferssoni bioloogiline isa on varem mainitud Bengt. Ka Kristofferssoni kaks õde-venda pärinevad varastatud spermast.
Haigla sisejuurdluse hinnangul rikkusid viljastamisoperatsioonid seadust. Haigla juhtivarst Anders Åkvist ütleb, et tal on kahju, et šokeeriva info all kannatavad spermavargusest sündinud lapsed ja varguse ohvriks langenud mehed.
NordenBladet — Soome keskkriminaalpolitsei ja Helsingi politsei ulatuslikus narkokuritegude uurimises on selgunud, et Rootsis väga vägivaldse nimega tuntud tänavajõuk Dödspatrullen on levinud Soome.
Väljaande Helsingin Sanomat andmetel on alates kevadest uuritud ulatuslikku narkokuritegude kogumit. Uurimine on paljastanud seosed Dödspatrulleni ja Soomes tegutsevate tänavajõukude vahel. Soome toodud narkootikume on edasi antud muu hulgas Soome tänavajõukudele.
Helsingin Sanomate andmetel kahtlustatakse nelja Rootsi meest Helsingi piirkonnas narkoäris. Väljaande andmetel on peamisteks kahtlusalusteks 21-25-aastased rootsi mehed, kellest kolm istuvad vangis Soomes ja üks vangistati mullu kevadel tagaselja. Ajalehe andmetel on neljas kahtlusalune Rootsi võimude vahi all.
Dödspatrullen (tõlkes: Surmapatrull) on kurikuulus tänavajõuk Stockholmi Rinkeby eeslinnas. Varem on seda seostatud muu hulgas Rootsi räppari Einári mõrvaga.
NordenBladet — Rootsis on käimas järjekordne suur vägivallalaine, mille keskmes on seekord Uppsala. Viimased sündmused said alguse kaks nädalat tagasi Türgis – nende tagajärjel on Uppsalas ja Stockholmis hukkunud kokku seitse inimest.
Ohvrite hulgas on 60-aastane naine ja 13-aastane laps. Uppsalas on politseinike arvule kehtestatud eriolukord ehk nn „erisündmus”, mis võimaldab politseil kasutada näiteks ressursse mujalt riigist, vahendab Iltalehti.
Lisaks surmaga lõppenud tulistamistele on toimunud arvukalt plahvatusi ja inimohvriteta tulistamisi.
Veel augustis näitas Rootsi tulistamiste statistika, et aasta võib tulla rahulikum kui eelmine aasta. Vaatamata aasta alguse erakordselt ohvriterohkele vägivallalainele hukkus augusti lõpu seisuga tulistamistes vaid 30 inimest.
„Ainult”, sest eelmisel, 2022. aastal hukkus tulistamistes 62 inimest. Augusti lõpus oli sellest aastast jäänud vaid neli kuud.
Rohkem kui kaks nädalat hiljem on olukord hoopis teine. Kümne päeva jooksul on surnud seitse inimest.
Paljud sündmused on omavahel seotud ja neil on ühine nimetaja: nn Kurdirebane, suurekaliibriline kurjategija Rawa Majid. Rahvusvaheliselt tagaotsitav Majid on üks Rootsi suurimaid uimastite importijaid, vägivaldse jõugu juht – ja võimudele täiesti kättesaamatu.
Majidil on varemgi jõugutülisid olnud, näiteks eelmise talve suur vägivallalaine oli peamiselt seotud Majidi ja teise jõugu vahelise sõjaga.
Seekord on jutt Majidi enda jõugu Foxtrot sisemisest võimuvõitlusest. Foxtrotil on Rootsis tohutu positsioon, kuna nad on juhtinud suurt osa riigi narkoturust.
Nüüd on aga Majidi endine usaldusisik Ismail Abdo, keda kutsutakse hüüdnimedega nagu Maasikas (Jordgubben) ja doktor Phil, Majidiga suurde tülisse triivinud.
SVT andmetel on põhjuseks muu hulgas erinevad arvamused selle kohta, kas laste kasutamine tulistajatena või jõuguliikmete lähedaste ründamine on aktsepteeritav.
Arvatakse, et nii 37-aastane Majid kui ka 33-aastane Abdo elavad Türgis. Vähemalt Majidil, aga ilmselt ka Abdol on raha eest ostetud Türgi kodakondsus, mis teeb mehed nii-öelda puutumatuks. Mõlemad on rahvusvaheliselt tagaotsitavad ja neid on ootamas pikad kriminaalkaristused. Samuti on nad mõlemad Rootsis tagaselja vangis mõistetud.
Kuid Türgi ei anna oma riigi kodanikke välisriikidele välja.
Viimaste nädalate sündmused said alguse just Türgis. 6. septembril oli Istanbulis tulistamise juhtum, milles osales vähemalt viis rootslast, kes arvatakse olevat Majidi poolel. SVT andmetel oli tegemist kättemaksuga varasema rünnaku eest, mille sihtmärgiks oli Abdo rühmitus.
Istanbuli sündmused on osaliselt segased. On arusaadav, et mõlemal vaenlasel on tapmisnimekiri koostatud. Mõlemad on teineteise nimekirjades esikohal.
SVT ajakirjaniku ja jõugukuritegevuse eksperdi Diamant Salihu sõnul said Istanbuli sündmused alguse viimasest kättemaksutsüklist. Salihu on Rootsi jõugukurjategijate tegemisi jälginud juba aastaid ning tema on teadaolevalt ainuke, kes on Majidiga vahetult kokku puutunud.
Siis, vaid päev pärast Istanbuli tulistamist, lasti Uppsalas maha Abdo ema.
Salihu räägib SVT-le, et jõugukurjategija ema tapmine on erandlik. Ta ütleb, et gängikeskkonnas ei julgeta tavaliselt kellegi emale kallale minna.
Gängides peetakse emasid pühakuteks: neid ei puututa. Ema ründamine on halvim, mida nad teha saavad – ja sellel on tõesti tagajärjed. Gängikeskkonnas on see selge sõjakuulutus.
Pärast Abdo ema on surnud veel kuus inimest. Kõigi osalemises kõnealuses konfliktis pole kindlust. Foxtroti jõugu sisemine kättemaksutsükkel ei näita aga lõppemise märke.
Vähemalt praegu paistab olukord selline, et see ei lõpe enne, kui näiteks Rawa Majid ja teised tema poole juhtivad tegelased on surnud, hindab Salihu SVT-s.
Kuna Kurdirebane on rootslaste käeulatusest väljas, on valitsus mõelnud erinevatele lahendustele. Peaminister Ulf Kristersson tegi ettepaneku korraldada kohtuprotsess Türgis. Rootsi prokurörid ei pea seda realistlikuks.
Energeetika- ja majandusminister ning Rootsi peaministri asetäitja Ebba Busch seevastu ähvardas, et valitsus võib Türgile antava arengukoostöö raha ootele panna.
Eelmisel aastal anti Türgile 80 miljonit krooni ehk umbes 6,7 miljonit eurot.
Busch ütles, et abiraha ei saa minna riikidele, kes ei võta vastutust oma kodanike eest, kes panevad rootslased ohtu seoses terrorismiga ja viivad riigi ebaturvalisse seisu.
Busch võttis hiljem oma sõnad tagasi pärast seda, kui sai opositsioonilt kriitikat Rootsi NATO protsessi kahjustamise eest. Busch ütles, et toetuste äravõtmine pole aktuaalne ja ta ei kommenteerinud Türgit, vaid arengukoostöö rahasid laiemalt.
