Reede, aprill 26, 2024

ROOTSI UUDISED

Põhjamaad avaldavad solidaarsust Ukrainale

NordenBladet — Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island edastasid solidaarsusavalduse Ukrainale.

Järgneb avalduse tekst:

Täna möödub aasta sellest, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda. Juba 365 päeva on see ebaõiglane, meelevaldne ja ebaseaduslik agressioonisõda põhjustanud kujuteldamatuid kannatusi, surma ja hävingut sellises mahus, mida meie kontinendil pole nähtud pärast Teist maailmasõda. Miljonid inimesed on oma kodudest põgenenud, perekonnad on eraldatud ning kohutav rünnak tsiviilelanike ja elutähtsa infrastruktuuri vastu kahjustab jätkuvalt süütuid ja haavatavaid.

Meie, kõik Põhjamaad, tahame näidata üles oma vankumatut solidaarsust Ukrainaga. Toetame selle sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Seisame kindlalt Ukraina rahva toetusel ja austame nende tugevat kaitsetahet, visadust ja ohvreid. Jätkame vankumatult oma toetust, pakkudes poliitilist, sõjalist, humanitaar- ja majandusabi nii kaua kui vaja, ning toetame tugevalt Ukrainat tema Euro-Atlandi püüdlustes.

Mõistame Venemaa jõhkra rünnaku hukka kõige karmimal viisil. Venemaa sõda on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja räige rikkumine ning kujutab endast viimast aastakümnete suurimat ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule. Ukraina peaks saavutama kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Ainult Venemaa saab sõja lõpetada, lõpetades vaenutegevuse ja viies oma väed Ukraina territooriumilt välja. Kordame oma nõuet, et Vene Föderatsioon teeks seda viivitamatult.
Rahu peab põhinema õiglusel ja vastutusel. Teave, mida saame seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise kohta, on vaid üks näide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kohutavatest ja süstemaatilistest rikkumistest Venemaa vägede poolt. Ukrainast sunniviisiliselt välja viidud inimestel, sealhulgas lastel, tuleb lubada oma kodudesse naasta. Kõiki meie tähelepanu alla sattunud julmusi ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi tuleb põhjalikult uurida ning sõjakuriteod toime pannud isikud oma tegude eest vastutusele võtta. Kuriteod ei tohi jääda karistamata.

Venemaa sõjal Ukrainas on kaugeleulatuvad tagajärjed. Majanduslik stabiilsus ning energia- ja toiduga kindlustatus on tõsiselt ohus, millel on tõsised tagajärjed vähem arenenud riikidele. Veelgi olulisem on see, et tegemist on rünnakuga Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku aluspõhimõtete vastu. Rahvusvaheline õigus on meie kaitse esiliin. Kui seda rindejoont saab ühes kohas ületada, on julgeolek kõikjal ohus. Venemaa jätkuv rünnak ohustab demokraatiat, rikub inimõigusi ja seab väljakutse õigusriigi põhimõtetele. Neid põhiväärtusi tuleb kaitsta. Ukraina võitlus on meie võitlus. Ukraina peab võitma.

Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi peaministrid
24/02/2023

 

NATO on leppinud sellega, et Soome ja Rootsi liituvad eraldi

NordenBladet — NATO on leppinud sellega, et Soome ja Rootsi liituvad allinasiga eraldi, edastab Financial Times. Asjast rääkis NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Tema sõnul sõltub see Türgist, kas Soome ja Rootsi liituvad koos või eraldi. NATO jaoks pole see aga peamine probleem praegu, kas Soome ja Rootsi liituvad koos või eraldi.

Praegu pole veel kinnitanud Soome ja Rootsi liitumist Türgi ning Ungari.

Stoltenberg avaldas lootust, et tänavuse, 2023. aasta sügiseks liituvad nii Soome kui Rootsi.

Algselt loodeti Soome ja Rootsi liitumist juba eelmise, 2022. aasta suvel. NATO lubas Soomele ja Rootsile võimalust kiirkorras liituda. Nüüd on aga liitumine jäänud venima Ungari ja Türgi taha. Türgi on nõudnud Rootsilt seadusandluse muutmist ja Rootsis on vastavad protsessid käima lükatud. Seaduste muutmine võtab aga aega.

Nato suggests Finland and Sweden could join alliance separately https://t.co/hVvBO8wj20
— Sam Fleming (FT) (@Sam1Fleming) February 14, 2023

 

Rootsis teenib haiglaõde 6700 eurot kuus – sealsed õed on šokeeritud Soome madalatest palkadest

NordenBladet — Rootsis töötav soomlasest haiglaõde räägib avameelselt Soome ja Rootsi palgavahest, mida ta on kogenud. Saija töötas Turu ülikooli keskhaigla intensiivravi osakonnas ehk TYKS-is õena ja kiirabimeeskonna ühe peamise koolitajana. Tema intensiivraviõe tähtajalise töölepingu kuupalk oli 2500 eurot, vahendab MTV.

Õde soovis oma elus muutust teha ja kolis seitse aastat tagasi parema palga otsingul Rootsi. Puudulik palk viis selleni, et pidin hakkama otsima alternatiive, räägib naine.
Käesoleval nädalal asus naine uuele töökohale intensiivraviõena Rootsi riiklikus hingamisteede tugiüksuses, mille töötasu ta sotsiaalmeedias avaldas.

Eurodesse ümber arvestatuna on uus kuupalk ilma lisadeta 6700 eurot. Võrreldes Soomes saadava 2500 euroga kuus on vahe tohutu.

Tööleping on sõlmitud tunnitasu alusel, seega palka otseselt võrrelda ei saa.

Palga suurust mõjutab see, et see on erasektoris, lisaks sisaldab see puhkusetoetust (12 protsenti) ja see on eriõe palk, ütleb Saija.

Praeguse töötasuga on ta rahul, mis sobib hästi tema 15-aastase töökogemusega õena.

Rootsis on õdedel võimalus konkureerida oma palgaga ja see määratakse igale inimesele individuaalselt tema kogemuse põhjal.

Soome haiglaõdede ametiühingu TEHY asjatundja Juha Honkakoski sõnul on palgavõrdluses oluline meeles pidada, mida võrreldakse. Näiteks rendifirmade kaudu töötavate töötajate töötasu sees on palju asju.

Tavaliselt sisaldavad need puhkusetoetust ja haiguspuhkust ei pruugita maksta. Palka makstakse vaid tehtud töö eest, märgib Honkakoski.

Honkakoski sõnul on Rootsis õdede palgad statistika järgi umbes 20-25 protsenti kõrgemad kui Soomes.

 

Rootsi: Mereväe allveelaevad harjutavad Soome lahe sulgemist

NordenBladet — Rootsi mereväe allveelaevade eskadrilli ülem Fredrik Lindén rääkis Iltalehtile, et tema juhitav eskadrill on harjutanud ühiskaitset Soome mereväega Hanko lähistel.

Soomlased harjutasid ka Rootsi allveelaevade jälgimist. Eelmisel aastal harjutati Soome mereväega allveelaevajahti, ütles Lindén. See juhtus Soome lahes Hanko vetes.

Küsimuse peale meenub Lindénile näiteks Russarö saare nimi. Olime Soome korvettide sihtmärk, rõhutab Lindén koostöö taset.

Teave Rootsi allveelaevade õppuste kohta Soome rannavetes on märkimisväärne, sest Soomel puudub võimalus oma allveelaevadega Vene allveelaevu jälgida.

Hanko sadam on üks Soome varustuskanaleid sõja ajal. Ameeriklased on harjutanud ka soomukite transporti ja dessanti otse Hankoniemis.

Rootsi allveelaevad on Soome saarestiku marsruutide ja oludega rahuajal tuttavaks saanud, mis on ühises merekaitses suur eelis.

Lindén rõhutab, et Rootsi allveelaev suudab leida Vene allveelaeva oma asukohta avaldamata. Kui sihtmärgi peaks hävitama, ei lase Rootsi allveelaev tingimata torpeedot, vaid annab koordinaadid õhuväe helikopterile.

Nii varjatakse oma asukohta elektroonilise sõjapidamise ajastul.

Vaenlase allveelaeva hävitamiseks heidetakse õhust merre torpeedo. Kaitsev allveelaev kasutab oma elektroonilisi võimalusi torpeedo sihtmärgini suunamiseks.

Lindén rõhutab, et Rootsi allveelaevade eskadrilli ülesanne on kaitsta mereliiklust Läänemerel ja mere põhjas kulgevaid sidekaableid.

Kui Venemaa alustab sõda Läänemere demokraatiate vastu, kaitsevad Rootsi allveelaevad NATO abivägede transporti Baltikumi ja Soome.

Enne 1991. aastat põhinesid kõik ohustsenaariumid idast tuleva suure punase noole vastu võitlemisel. Rootsi ja Soome ei olnud NATOs, aga pidime üksi hakkama saama, räägib Lindén.

Ajad muutuvad. Läänemerest on saanud peaaegu NATO sisemeri.
Väljakutse saab olema võimekuse suurendamine Balti riikides. Selle asemel, et lihtsalt punast noolt peatada, peame suunama sinise noole sihtkohta. See on uus stsenaarium, märgib Lindén.

Lindéni sõnul on NATO vastasel ehk Venemaal kolm võimalust sinise noole hävitamiseks.
Kui allveelaevad on siin, osutab komandör kaardil Norrast lõuna pool asuvale Põhjamerele. Või miinidega Taani väinades, illustreerib ta.

Kolmas Venemaa rünnakuvõimalus NATO abivägede vastu on allveelaevade sõda Läänemerel.

Kolmas on liikumise takistamine Läänemerel. Peamiselt toimuks see allveelaevadega.

Lindén räägib ka, kuidas venelaste plaane ära hoitakse. Soome roll NATO ühise kaitse planeerimisel on ülioluline. Soome laht suletakse miinidega ja seejärel kontrollitakse Paldiski baasi, rõhutab Lindén.

Paldiski mereväebaas asub Eestis Tallinna lähedal. Kui Venemaa ründas Ukrainat, saatis NATO oma miinilaevad Paldiskisse. Porkkala neemelt liikusid ära ka Saksa miinilaevad.

 

 

Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen vabastati kõigist süüdistustest rahapesuskandaalis

NordenBladet – Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen mõisteti kõigis süüdistustes õigeks panga Baltikumi tegevust puudutanud rahapesuskandaalist tulenevas kohtuasjas. Stockholmi ringkonnakohus leidis, et ta ei ole süüdi pettuses, tõsises turuga manipuleerimises ja siseteabe ebaseaduslikus avaldamises. Süüdistused puudutasid 40 miljardi dollari suurust kahtlustatavat raha, mida pank aastatel 2007–2019 käitles, mis viis lõpuks Bonneseni ametist vallandamiseni.

Rootsi kohus vabastas Swedbanki endise tegevjuhi Birgitte Bonneseni kõigist süüdistustest seoses panga Baltikumi tegevust puudutava rahapesuskandaaliga. Stockholmi ringkonnakohus leidis, et ta ei ole süüdi pettuses, tõsises turuga manipuleerimises ja siseteabe ebaseaduslikus avaldamises.

Süüdistused puudutasid 40 miljardi dollari suurust kahtlustatavat raha, mida pank aastatel 2007–2019 käitles, mis viis lõpuks Bonneseni vallandamiseni tegevjuhi kohalt. Prokurör taotles Bonnesenile kaheaastase vanglakaristuse alammäära.

Bonneseni vastu algatatud süüasi sisaldas ka süüdistusi rahapesu kohta eksitava teabe avaldamises Swedbanki Eesti filiaalis. Prokuratuur väitis, et Bonnesen levitas ajavahemikul sügisest 2018 kuni veebruarini 2019 panga Eesti filiaalis eksitavat teavet Swedbanki rahapesuvastaste meetmete kohta. Seda pärast Danske Banki auditit, milles kahtlustati ulatuslikke rahapesu kahtlusi panga Eesti filiaalis.

Bonneseni kahtlustati ka kelmuses ja ebaseaduslikus väärtpaberitega kauplemises, kuid kohus mõistis ta kõigis süüdistustes õigeks. Bonnesen ei tunnistanud end kogu protsessi vältel süüdi. See oli esimene kord aastakümnete jooksul, kui Rootsi suurpanga endine tegevjuht sai süüdistuse.

Bonneseni õigeksmõistmine juhtumis on märkimisväärne edasiminek Swedbanki Baltikumi äritegevuses rahapesu ümber käimasolevas skandaalis.

Avafoto: Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com