Teisipäev, august 19, 2025

LÄTI

Läti peaminister Krišjanis Karinš: Plaanime vähendada gaasi osatähtsust nii elektri tootmisel kui ka majanduses tervikuna

NordenBladet – Läti vähendab eelolevail aastail gaasi osatähtsust nii elektri tootmisel kui ka majanduses tervikuna, lubas peaminister Krišjanis Karinš. Meretuuleparkide osas eelistatakse Eesti ja Läti ühisprojekti ELWIND.

Liiga suur gaasivajadus ajab üles hinnad ja nõuab Venemaa-ostudele kas teisi allikaid või gaasitarbimise vähendamist.

“Elekter, mida needki valgustid kasutavad, saadakse 64 protsendi ulatuses taastuvaist allikaist. 36 protsendil kasutatakse elektri tootmiseks gaasi. Gaasi vajab viiendik kogu meie majandusest, naftasaaadusi veelgi rohkem,” rääkis Karinš.

Tuuleparkide suhtes on Läti eelistus koos Eesti ministeeriumiga arendatav ELWIND, valitsus loodab ka Latvenergo ja aktsiaseltsi Läti Riigimets koostööle. Eesti Energia ja Taani ettevõtte Orsted arendatava Liivi tuulepargi võimalikku asukohta ei kiideta heaks enne, kui ELWIND-i asukoht teada ja seejärel läbi viidud avalik konkurss.

“ELWIND on meil praegu eelistatud projekt. Valitsus pole veel heaks kiitnud selle tuulepargi jaoks vajalikku mereala. Kui see ala ei osutu samaks, mida soovivad endale ka taanlased, toimub konkurss ja igaüks võib seda endale taotleda. Lätis on tegu kaheetapilise protsessiga. Esmalt määratletakse mereala ja seejärel kuulutatakse välja konkurss, kus võib sellele kandideerida igaüks,” selgitas Läti majandusministeeriumi riigisekretäri asetäitja Edijs Šaicans.

Lätil on meres tuuleparkide jaoks pakkuda neli ala, ELWIND-i ning Eesti Energia-Olstedi asukohasoov võib kattuda.

“ELWIND-i projekt on 1000 megavatti. Lisaks arendatakse meil maal asuvaid tuuleparke. Need rajatakse Läti riigimetsa maale ja nende võimsus saab olema 800-900 megavatti. Nii et tekib küsimus, palju neid tuuleturbiine on üldse tarvis ehitada,” ütles Šaicans.

Majandusministeeriumid ajavad oma rida, Eesti Energia koos taanlastega teist rida ja sealt need segadused tekivad. Samas on tuuleenergiat vaja, et elektri hinda allpoole saada.

“Oleme valitsuses heaks kiitnud Latvenergo suuremahulise tuuleparkide rajamise kava. Need saavad olema elamispiirkondadest eemal asuvail metsaalade,” ütles Karinš.

Läti valitsus julgustab nii eratarbijaid kui ka ettevõtteid oma energiaallikaid välja vahetama ja annab kodudele selleks ka toetust.

Eesti-Läti piiril kehtestati ajutine piirikontroll

NordenBladet – Valitsuse määrusega kehtib neljapäeva pärastlõunast ajutine kontroll Eesti-Läti piiril, mille eesmärk on valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel sujuvamalt korraldada Ukrainast sõja eest põgenevate inimeste riiki sisenemist ning esmast kontakti riigiga.

Siseminister Kristian Jaani sõnul saab riik tänu piirikontrollile saabujatest parema ülevaate ja pakkuda neile juba piiril vajalikku teavet ning suunata neid esmaste teenuste juurde.

Siseminister lisas, et valitsuse määrus käib ühtviisi nii Ukraina kodanike kui ka nende pereliikmete kohta. “Siin on oluline rõhutada, et pereliikmeteks loeme seadusest tulenevalt abikaasasid ning ülenejaid ja alanejaid sugulasi – vanemaid ja lapsi – olenemata nende kodakondsusest,” ütles ta.

Ajutine kontrollpunkt taastatakse Eesti ja Läti vahel neljas ajutises kontrollpunktis, millest kolm on Valgas ja üks Iklas, esialgu kümneks päevaks. Kontrollpunktis tuleb ka Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel valmis olla, et neilt küsitakse isikut tõendavat dokumenti. Eesti ja Läti vahel on piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ajal lubatud piiripunktide vahelisel alal riigipiiri ületamine tavapärasel viisil.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher märkis, et viimase nelja päeva jooksul on politseinikud Lõuna-Eestis sisepiiri läheduses suhelnud enam kui tuhande ukrainlasega. Nende hulgas oli nii riiki läbivaid ukrainlasi, siinseid elanikke kui ka Eestisse sõja eest tulevaid ukrainlasi.

Läti: Läti ametiühingute liit (LBAS) nõub koroonassist loobumist

NordenBladet – Läti ametiühingute liit (LBAS) kutsus esmaspäeval valitsust ja parlamenti üles tühistama reeglid, mis takistavad inimestel käia tööl, kui neil pole koroonapassi.

Vaktsineeritud inimeste osakaal töötajate hulgas on majandusministeeriumi andmetel umbes 100 protsenti. LBAS leiab, et sellisel juhul pole mõtet töötajatelt enam koroonapassi nõuda. LBAS kutsub seetõttu parlamenti ja valitsust üles, et alates 1. märtsist see nõudmine kaoks, vahendas LSM.

“LBAS võitleb õiguse eest teha tööd, see on inimeste põhiõigus,” ütles LBAS-i juht Egils Baldzens.

Baldzens ütles, et rangete epidemioloogiliste reeglite järgimist tuleb jätkata. Nende hulka kuuluvad distantsi hoidmine ja FPP2 maskide kandmine.

Piirangute kaotamist toetab ka tervishoiuministeerium. Tervishoiuminister Daniels Pavluts pakkus eelmisel nädalal välja, et piirangud leeveneksid järk-järgult kolmes etapis kuni 1. aprillini. Pavlutsi plaani kohaselt kaoks koroonapassi nõue töökohtadel 1. aprillil.

“Igal nädalal haiguste ennetamise keskuse (SPKC) koostatud andmeid valitsusele edastades näeme, et vaktsineeritud inimesed on omikroni laine ajal viiruse vastu paremini kaitstud. Tõenäoliselt lõpetame koroonapassi süsteemi aprillis, kui olukord on soodne ja omikroni laine läbi,” ütles Pavluts.

Läti: Avalik-õiguslik televisioon ja raadio said uued juhid

NordenBladet – Läti avaliku ringhäälingunõukogu (SEPLP) valis esmaspäeval ametisse uued Läti Raadio ja Läti Televisiooni peatoimetajad.

Läti Raadio uueks peatoimetajaks sai Anita Brauna. Televisiooni peatoimetajaks sai Sigita Roke. Nende ametiaeg kestab viis aastat.

“See on ajalooline hetk, need on uued ametid mõlemas organisatsioonis. See tähendab mõlema asutuse tegevuses olulist muutust,” ütles SEPLP juht Janis Siksnis.

Seadus näeb ette, et Läti Televisiooni ja Läti Raadio peatoimetajad vastutavad avalik-õigusliku meedia toimetuslike otsuste eest, vahendas LSM.

SEPLP on hiljuti asutatud organisatsioon, mis jälgib Läti avaliku meedia väljundit. Nende hulka kuulub ka LSM-i veebiportaal.

Läti: Tarbijahinnad tõusid aastaga 7,9 protsendi võrra

NordenBladet – Läti tarbijahinnad tõusid 2021. aasta detsembris aastases võrdluses 7,9 protsenti, teatas teisipäeval statistikaamet.

Võrreldes 2021. aasta novembriga tõusid tarbijahinnad detsembris 0,4 protsendi võrra. Hinnatõusu vedasid majapidamiste ja transpordikulud.

Tarbijahinnad olid 2021. aasta detsembris 16,8 protsendi võrra kõrgemad kui 2015. aastal samal perioodil. Kaupade hinnad tõusid 15,8 protsendi võrra, teenuste hinnad aga 18,8 protsendi võrra, vahendas LSM.

Euroala inflatsioon kiirenes 2021. aasta detsembris viie protsendini, novembris oli see 4,9 protsenti. Seejuures vedas inflatsiooni Baltikum.

Madalaim inflatsioon oli Maltal, kus see oli 2,6 protsenti, Portugalis 2,8 ja Soomes 3,2 protsenti. Euroala inflatsioonist moodustab suurima osa energiahindade tõus.