Reede, november 15, 2024

LÄTI

Läti: NEED karmid koroonapiirangud hakkasid äsja Lätis kehtima

NordenBladet – Kolmapäeval kinnitas Läti valitsus otsuse, mille kohaselt hakkas neljapäeval riigis kehtima karantiin, mis esialgu kestab neli nädalat (15. novembrini 2021). Palju negatiivset vastukaja toonud piirangute hulka kuulub näiteks õhtune liikumiskeeld. Kehtestatud karmid reeglid kehtivad ühtmoodi nii vaktsineerimata inimestele kui ka vaktsineeritutele.

Loe, mis piirangud täpsemalt Lätis kehtima hakkasid:

Komandanditund
Lätis kehtib alates neljapäevast liikumispiirang ajavahemikus 20.00–05.00. Komandanditunni ajal peavad kõik kodanikud viibima kodus, kui neil pole mõjuvat põhjust väljas liikumiseks. Sellised erandid võivad olla seotud näiteks tööle minemise ja sealt naasmisega. Samuti on sel kellaajal loomulikult lubatud minna raviasutustesse või apteeki. Siiski peab kõigil inimestel olema kaasas isikut tõendav dokument ja vajadusel ka liikumispiirangu eiramise vajadust põhjendav blankett.

Kauplused
Avatud on vaid valitud esmatarbekauplused – toidu- ja lemmikloomapoed, apteegid, tanklad, optikakauplused, trükipoed, autoteenindused, raudtee- ja bussijaamad ja lillepoed. Ööpäevaringselt tohivad neist tegutseda vaid apteegid ja tanklad. Kõigil teistel eelmainitutel piiratakse külastusaega 06.00–19.00. Internetist ostmist ja sealse kauba kohaletoimetamist ei keelata.

Koolid ja lasteaiad
Õppeasutused teevad uksed lahti alles novembris, sest praegust koolivaheaega pikendatakse nädala võrra. Siiski saavad novembris füüsiliselt kooli naasta vaid 1.–3. klassi õpilased. Vanemate klasside õpilased peavad vähemalt kaks nädalat õppima koduses keskkonnas. Lasteaiad on avatud vaid eesrindetöötajate võsukestele.

Matused ja kirikuteenistused
Järgneva peaaegu kuu aja jooksul Lätis organiseeritud jumalateenistusi ei toimu. Pühakojad pole siiski täielikult suletud ja kõik usklikud võivad individuaalselt kirikus. Piiratakse ka matustel osalejate arvu. Lahkunu muldasängitamisest võib uute piirangutega osa võtta vaid 20 inimest.

Ühistransport
Ühistransport jätkab tegutsemist, ent piiratud mahutavusega. Linnades võivad ühistranspordi sõidukid olla täidetud 50% kohtade ulatuses. Maakondlikel ja kaugematel liinidel võivad olla bussid ja rongid täidetud 80% ulatuses.

Kultuuri- ja spordiüritused
Kinno, teatrisse, kontserdile või spordiüritusele pole lätlastel enam võimalik minna. Seda eelkõige seetõttu, et neid lihtsalt ei toimu – mõneks erandiks on küll professionaalsel tasemel toimuvad spordiüritused ja võistlused, ent sinna pealtvaatajaid ei lubata. Põhimõtteliselt keelatakse igasugune sotsiaalne tegevus, et vähendada inimestevahelist kontakti. Kohtuda tohivad ainult samasse leibkonda kuuluvad isikud. Lubatud on ka külastada üksikuid lähedasi, kes vajavad hoolekannet.

Protestid
Sarnaselt muudele üritustele on keelatud ka igasugused rahvast koondavad meeleavaldused ja protestid. Seega pole võimalik korraldada ka pikette äsja kehtima hakanud piirangute kritiseerimiseks.

Väljas söömine
Toitlustusasutused uksi täielikult ei sulge, ent toitu müüakse vaid kaasa. Kohapeal einestamine on keelatud.

Mis saab 15. novembril?
Läti naaseb 15. novembril nn „rohelise tsooni“ piirangute juurde, mis kehtisid ka enne 21. oktoobrit. Siiski on plaanitud üks suur muudatus – riiklike ettevõtete ja munitsipaalasutuste töötajad ja ametnikud võivad töökohustuste täitmist jätkata vaid Covid-19 vaktsineerimistõendi või haiguse läbipõdemise tunnistuse olemasolul. Pole siiski ka võimatu, et karm karantiin jätkub ka pärast 15. novembrit – see sõltub jooksvast epidemioloogilisest olukorrast ja vaktsineerimisedukusest. Läti valitsus toonitab, et piirangutest aitab vabaneda vaid ulatuslik vaktsineerimine.

Täpsemat infot piirangute kohta leiab Läti valitsuse ametlikust Covid-19 TEABEPORTAALIST, mis on kättesaadav nii läti, vene kui ka inglise keeles.

Avafoto: Pexels

Loe ka:
Eesti: ALATES ESMASPÄEVAST, 25. oktoobrist hakkavad kehtima uued COVID-19 korraldused

Läti: 3 KUUKS kehtestatakse eriolukord, see algab esmaspäeval, 11. oktoobril, tulevad karmid piirangud

NordenBladet — Lätis kehtestatakse kolmeks kuuks eriolukord, mis algab esmaspäeval, 11. oktoobril. Otsuse tegid Läti valitsuse liikmed, kes kõik kandsid koosolekul näomaski. Eriolukorra väljakuulutamine võimaldab kiiremat otsustamist ja ressursside eraldamist selle kehtivuse ajal. See on kolmas kord, kui Lätis on seda meedet kasutatud pärast COVID-19 pandeemia algust, ning see on tingitud asjaolust, et Lätis on praegu kõrgeim haigestumuse tase ja voodikohad on täitumas, vahendab lsm.lv.

Meetmed hõlmavad järgmist:

Ainult need, kes ei saa kaugtööd teha, saavad töökohal töötada.

Kogu avalikus sektoris (nii riigi- kui munitsipaalasutustes) on kohustus end COVID-19 vastu vaktsineerida või nad vallandatakse.

COVID-19 vaktsineerimine on erasektoris kohustuslik teatud määratletud elukutsete jaoks.

Alates 15. novembrist peavad kõik, kelle puhul kehtib vaktsineerimise nõue, omama COVID-19 vaktsineerimis- või haiguse läbipõdemise tõendit (see tähendab, et nad peavad järgmise kümne päeva jooksul alustama kahe doosiga vaktsineerimist).

Sarnaselt eelmiste eriolukordasega ei avata nädalavahetustel kaubanduskeskustes väiksemaid kauplusi, näiteks rõivakauplusi.

Siseüritused võivad toimuda ainult kehtiva COVID-19 läbipõdemise- või vaktsineerimistõendi olemasolul ja kõik kohalviibijad peavad kandma näomaski. Tõendeid tuleb kontrollida.

Alates 18. oktoobrist ei saa koroonatõendita inimesed kohalike liinidel soodushinnaga sõita. Suure tõenäosusega tähendab see, et tõendit mitte omavatele inimestele ei ole enam saadaval soodushinnad. See ei kehti Riia ühistranspordi kohta, vähemalt kuni uue elektroonilise piletisüsteemi kasutuselevõtmiseni.
Paljud avalikud teenused ei ole inimestele kättesaadavad ilma koroonatõendita. Ilma vaktsineerimis- või haiguse läbipõdemise tõendita on saadaval ainult esmatarbekaubad, teenused ja ühistransport.

Kõik haridusasutuste õpilased ja õpetajad peavad kandma maske alates kuuendast eluaastast.

Töötajad, kes tuginevad oma staatuse tõendamiseks vaktsineerimistõendi asemel koroonatesti tõendile, peavad tulevikus testide eest ise tasuma.
Inimesed, kellel pole COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemise tõendit, saavad söögikohtadest toitu kaasa osta. Kuid nad ei saa einestada kohapeal, isegi mitte terrassil.

Rohelises režiimis (kõigil osalejatel on kontrollitud tõendid ja täidetud epidemioloogilised tingimused) üritusel osalejate maksimaalne arv on 1000 inimest, jagatuna sektoriteks 300 inimese kaupa. See võib tähendada spordiüritusi, kultuuriüritusi jne.

Enamik kauplusi saab töötada ainult „rohelises režiimis”, st neid saavad külastada ainult need, kellel on COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemise tõend.
Eriolukorra ajal saavad avalikud toitlustuse, meelelahutuse, kultuuriteenuste ja religioosse tegevuse kohad toimida ainult kella 06.00-21.00. Teatrid saavad olla avatud kuni etenduse lõpuni, näiteks kella 21.30-ni, kuid mitte hiljem kui kell 23.00.

Meelelahutuse ja siseatraktsioonidega seotud teenuseid ei saa üldse avada. See hõlmab veeparke, meelelahutus- ja lõbustuskeskusi ning batuudiparke.
Punase režiimi kauplused, mis teenindavad ka inimesi, kellel puudub koroonatõend, saavad töötada kohtades, kus külastaja kohta on vähemalt 25 ruutmeetrit, kuid see kehtib vaid toidupoodide, apteekide, optika, telekommunikatsiooniteenuste, raamatupoodide ja ajalehekioskite, bensiinijaamade, hügieenikaupade ja loomatoidu kaupluste kohta.

Õppekava-välised tegevused alla 12-aastaste lastega võivad õues toimida „punases režiimis” kuni 20 inimesele.

Õppekava-väline tegevus 12-aastaste ja vanemate lastega võib toimida siseruumides ja väljas rohelises režiimis kuni 20 inimesega. See kehtib sporditreeningute, koorilaulu, tantsurühmade jms kohta.

Mõned reeglid vajavad veel täpsustamist. Näiteks kui küsiti, kas kõik parlamendi liikmed peavad olema vaktsineeritud, kuna nad on riigi palgal, siis jäi see küsimus veel õhku.

 

 

Lätis lisandus 1671 uut koroonajuhtu, suuruselt teine tulemus

NordenBladet — Lätis registreeriti kolmapäeva, 6. oktoobri seisuga 1671 uut koroonajuhtu, mis on pandeemia-aja jooksul suuruselt teine tulemus. Kõige kõrgem number oli Lätis 31. detsembril 2020, mil registreeriti 1861 uut juhtu. Kokku on Lätis tuvastatud alates pandeemia algusest 164 801 juhtu, vahendab lsm.lv.

Positiivsete testide hulk oli Lätis 7,7 protsenti. Viimase 14 päeva nakatumiste hulk 100 000 elaniku kohta on Lätis 680,5. See on samuti peaaegu rekordiline, sellest kõrgem oli number tänavuse aasta 10. jaanuaril – 693,9.

Lätis lisandus 16 koroonasurma, kõik olid üle 50 eluaasta. Kokku on Lätis registreeritud 2773 koroonasurma.

Lätis on haiglaravil 633 koroonapatsienti, kellest 64 on raskes seisus intensiivis.

Eestis lisandus eile 1046 juhtu ja Leedus 2556 juhtu.

 

Eesti: Balti riikide merevägede ülemad kohtusid Saaremaal

NordenBladet — Täna lõppes kolme Balti riigi mereväe ülemate korraline töökohtumine (BNC ehk Baltic Naval Committee) Kuressaares, mille käigus arutati ühise koostöö hetkeseisu ja edasisi plaane.

Kohtumise eesmärk oli anda merevägede ülematele ülevaade käimasolevatest projektidest ning tulevikuplaanidest. Samuti keskenduti spetsiifilisemalt tulevikuprojektidega tegelevate töögruppide edusammudele. Need on Balti riikide merevägede ühised töögrupid, mis arendavad näiteks mereseire ja mereolukorrateadlikkusega seotud võimeid ning kolmepoolset koostööd ja ühiseid meresõjalise võimearenduse kavatsusi.

„Ühise regionaalset olukorrateadlikkust merekeskkonnas käsitleva projekti ja kaitseplaanide merevägesid puudutavate osadega liigume edasi vastavalt graafikule. Oluline on, et meie kaitseplaanid oleksid omavahel sünkroniseeritud – võtmesõnadeks on regionaalne koostöö ning võimekus,“ ütles Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

Kohtumise viimasel päeval allkirjastasid merevägede ülemad ühisavalduse teemadel, mida töökohtumisel puudutati.

BNC programmi osana külastasid osalejad ka Baltic Workboats-i laevatehast, kus valmistati Eesti mereväe kõige uuemad alused – kaks väekaitsekaatrit EML Risto ja EML Roland. Viimane viibis parasjagu koos meeskonnaga Nasva sadamas ning merevägede ülemad said alusega kohapeal tutvuda.

BNC kohtumised toimuvad kaks korda aastas ja korraldajariik vahetub iga kord. Viimati organiseeris kohtumise Läti tänavu märtsis ning see toimus videosilla vahendusel. 

Balti riikide õhuruumis algas NATO õhuväe õppus Ramstein Alloy

NordenBladet — Täna algas Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis kahepäevane NATO ja partnerriikide õhuväe õppus Ramstein Alloy, mille peamine eesmärk on harjutada Baltikumi õhuruumi turvamist. Sel korral on õppuse kandev roll Eesti õhuväel ja Ämari lennubaasil ning õppusega tähistatakse ka NATO õhuturbe 60. aastapäeva.

Kolm korda aastas peetaval õppusel harjutatakse side- ja juhtimisprotseduure ning erinevaid õhuturbe protseduure. Õppusel mängitakse muuhulgas läbi sideühenduse katkemine ja lennuki eskortimine, aeglase õhuvahendi tuvastamine ning otsingu- ja päästetööd.

Lisaks Ämaris ja Šiauliais paiknevatele Itaalia ja Hispaania õhuturbe hävitajatele osalevad õppusel ka Soome, Saksamaa, Poola, Hispaania ja Türgi õhuväelased ning kokku üle 20 lennuvahendi. Balti õhuruumis viibib õppuse ajal ka NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise lennuk AWACS E-3, mis teeb plaanide kohaselt täna ajavahemikus 15:00 kuni 16:00 ülelennu Tallinnast.

„Ühendatud õhuoperatsioonide keskuse Uedem meeskond, võõrustav riik Eesti ning teised õppusel osalevad riigid on järjekordselt kokku pannud ühe nõudliku treeningprogrammi integreerides meie õhuseire personali liitlaste ja partneritega keerukas keskkonnas,“ ütles NATO ühendatud õhuoperatsioonide keskuse ülem kindralleitnant Klaus Habersetzer. „Regulaarne treening ja koostöö meie regionaalsete liitlaste ja partneritega on hädavajalik kindlustamaks Balti regiooni efektiivne kaitse.“

Ramstein Alloy õppuste sari sai alguse 2008. aastal ning fookuses on alati Balti riikide õhukaitse protseduuride harjutamine ning liitlaste ja partnerriikide vaheline koostöö. Õhuturbe missioonid kestavad tavaliselt neljakuuliste rotatsiooniga ning sellel osalevad liitlaste lennukid paikevad nii Ämari lennubaasis kui Leedus Šiauliai lennubaasis.