Neljapäev, november 21, 2024

ISLANDI UUDISED

Island: Riigis kehtestati 4-päevane töönädal ilma palka vähendamata

NordenBladet — Reedel avaldatud uuringu kohaselt edestab Islandi majandus enamiku Euroopa kaaslaste oma pärast üleriigilist lühema töönädala kehtestamist ilma palgakaotuseta.

Ajavahemikus 2020–2022 oli 51% riigi töötajatest nõustunud lühema tööaja, sealhulgas neljapäevase töönädala pakkumisega, leidsid kaks mõttekoda märkides, et täna on see arv tõenäoliselt veelgi suurem, vahendab CNN.

Eelmisel, 2023. aastal oli Islandil kiirem majanduskasv kui enamikus Euroopa riikides ja töötuse määr on üks Euroopa madalamaid, märkisid Ühendkuningriigi autonoomiainstituut ja Islandi jätkusuutlikkuse ja demokraatia ühendus (Alda).

„See uuring näitab tõelist edulugu: lühemad tööpäevad on Islandil laialt levinud… ja majandus on mitmete näitajate lõikes tugev,” ütles Alda teadur Gudmundur D. Haraldsson edastatud teates.

Kahes suures katses aastatel 2015–2019 töötasid Islandi avaliku sektori töötajad 35–36 tundi nädalas, ilma töötasu vähendamata. Paljud osalejad olid varem töötanud 40 tundi nädalas.

Katsetes osales 2500 inimest – rohkem kui 1% Islandi tolleaegsest töötavast elanikkonnast – ning nende eesmärk oli säilitada või suurendada tootlikkust, parandades samal ajal töö- ja eraelu tasakaalu. Teadlased leidsid, et tootlikkus jäi samaks või paranes enamikus töökohtades, samas kui töötajate heaolu suurenes „dramaatiliselt” mitmesuguste meetmete abil, alates tajutavast stressist ja läbipõlemisest kuni tervise ning töö- ja eraelu tasakaaluni.

Pärast katsetusi leppisid Islandi ametiühingud kokku kümnete tuhandete oma liikmete tööaja lühendamise üle kogu riigis.

Aastal 2023 kasvas Islandi majandus 5%, mis on rikaste Euroopa majanduste seas Malta kasvutempo järel teisel kohal, selgub Rahvusvahelise Valuutafondi IMF viimasest selle nädala alguses avaldatud maailmamajanduse väljavaatest. See on palju suurem kui riigi keskmine kasvumäär peaaegu 2% kümne aasta jooksul aastatel 2006–2015.

IMF prognoosib aga Islandile tänavu ja järgmisel aastal tunduvalt aeglasemat kasvu.
„2024. aastal eeldatakse, et kasv väheneb sisenõudluse edasise vähenemise ja turismisektori kasvu aeglustumise tõttu,” märkis IMF turismist sõltuva majanduse hinnangu kohta juulis.

Islandi madal töötuse määr on „majanduse elujõulisuse tugev näitaja”, teatasid ka autonoomiainstituut ja Alda.

IMFi maailmamajanduse väljavaate kohaselt oli see määr eelmisel aastal 3,4%, mis on veidi üle poole arenenud Euroopa majanduste keskmisest. IMF eeldab, et see tõuseb sel ja järgmisel aastal 3,8 protsendini.

Neljapäevase töönädalaga on maailmas tehtud mitmeid katseid. See hõlmab edukat prooviperioodi 2022. aastal 33 ettevõttes, millest enamik asub Ameerika Ühendriikides ja Iirimaal.

 

Soome osaleb 2025. aastal NATO tegevuses Läänemerel ja Islandil

NordenBladet — Valitsus teeb oktoobris parlamendile ettekande Soome osalemisest NATO rahuaegsetes ühiskaitse ülesannetes.

„Soome osaleb 2025. aastal NATO rahuaegsetes ühiskaitse ülesannetes mereväe kahe laeva ja kuni viiest õhuväe hävitajast koosneva lennusalgaga. Mereväega osaleme alalise mereväe üksuse ning miinitõrje ülesannetes Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil. Õhujõududega osaleme NATO Air Policing ülesannetes Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämerel,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.

NATO rahuaegsed ühised kaitseülesanded on oluline osa NATO põhiideest, mille kohaselt valmistuvad kõik liitlased toetama üksteist heidutuse ja kaitse elluviimisel kogu alliansi ulatuses. Venemaa agressioonisõda ja sellest tulenev muutus Euroopa julgeolekuolukorras on suurendanud NATO rahuaegsete ühiskaitse ülesannete tähtsust.

„Aktiivselt NATO rahuaja ühiskaitse ülesannete täitmisel anname märku alliansi ühtsusest ning näitame valmisolekut ja kaitsevõimet. Osalemine on üks viise, kuidas Soome toetab alliansi tegevust julgeolekukeskkonna tugevdamisel,” sõnab kaitseminister Antti Häkkänen.

„See on ka oluline osa Soome kui NATO liikmesriigi operatsiooniprofiilist. Näitame konkreetselt pühendumust ja vastutust alliansi heidutus- ja kaitsetegevuses vastavalt 360-kraadisele mõtteviisile kogu alliansis,” jätkab kaitseminister Antti Häkkänen.

Praegusel etapil ei osale Soome NATO eelpaigutatud maavägede tegevuses. Selle põhjuseks on muuhulgas Soome geograafiline asend alliansi idaserva riigina, aga ka ettevalmistus Soome rajatava maaväe juhtimiselemendi jaoks ja eelpaigutatud maavägede kohalolekule.

Merekaitse ülesanded
NATO alalised mereväeüksused koosnevad neljast allüksusest. NATO-l on kaks alalist mereväeüksust ja kaks alalist miinitõrjeüksust, mida saab erinevates kriisiolukordades kiiresti kasutada.

Soome mereväe osalemine NATO alalise mereväeüksuse tegevuses Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil maksimaalselt ühe kuu jooksul toimuks ühe Hamina-klassi laeva ja 40-liikmelise meeskonnaga. Üksuse põhiülesanneteks on näidata valmisolekut toetada NATO heidutus- ja kaitsetegevuse rakendamist ning osaleda mereseires.

Mereväe osalemine NATO alalise miinitõrjeüksuse operatsioonidel Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil maksimaalselt kolme kuu jooksul toimuks ühe Katanpää-klassi laeva ja 40-liikmelise meeskonnaga. Üksuse tööülesanneteks on miinitõrje, sõjaaja meremiinide kahjutustamine, õppustel osalemine, miinitõrje taktika ja doktriini väljatöötamine ning osalemine mereseires.
Lisaks neile oleks võimalik 2025. aasta jooksul NATO mereala vastutusalas üksuse staabi ülesannetes osaleda maksimaalselt neljal inimesel üksuse kohta oma komandolaeval.

Nendes ülesannetes osalemine on tagatud laeva alalise isikkoosseisu ja reservist eraldi palgatud lepinguliste sõjaväelastega.

„Jätkates osalemist mereväe üksuse operatsioonides, näitame pikaajalist toetust alliansi ühistegevusele meie lähipiirkonna julgeolekukeskkonna tugevdamiseks,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.

Õhutõrje ülesanded
NATO õhutõrjet rakendatakse Air Policing ja Air Shielding funktsioonidega. Air Policing ülesanded on osa NATO rahuaegsest integreeritud õhu- ja raketitõrjeoperatsioonist, mis tegeleb õhuruumi kontrolliga ja reageerib võimalikele õhuruumi rikkumistele. Soomes teostatavad territoriaalse terviklikkuse kontrolli ja kaitsmisega seotud valveoperatsioonid on sarnased NATO Air Policing ülesannetele.

Soome õhuväe hävitajate üksuse osalemine NATO õhutõrjemissioonil (Air Policing) Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämeres peaks kestma kolm nädalat ning on kavandatud veebruari-märtsisse 2025. Üksuse suurus oleks maksimaalselt viis hävitajat ja 50 sõjaväelast. Islandil läbiviidav erakorraline õhuseireoperatsioon hõlmab piirkondliku olukorrapildi jälgimist ning lendude tuvastamist, kontrolli ja territoriaalse terviklikkuse tagamist vastavalt NATO reageerimiskriteeriumidele.

Isikkoosseis koosneb tavapersonalist ja võib-olla reservist palgatud lepingulistest sõduritest. „Osalemisega Air Policing missioonidel Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämerel laiendame Soome operatiivprofiili ja tugevdame NATO operatiivvõimekust põhjaregioonis (High North). Arvestades piirkonna strateegilist tähtsust alliansis on see on kooskõlas Soome eesmärkidega ja konkreetse põhjamaise koostöö näitaja,” ütleb kaitseminister Häkkänen.

Island: Reykjanesi poolsaarel oli novembris tuhandeid maavärinaid, maapind on kerkinud mitmeid sentimeetreid

NordenBladet — Islandi saarel mõõdeti nädala jooksul üle 10 000 maavärina, samal ajal kui maapinna tase tõuseb. Teadlane hoiatab suure vulkaanipurske eest. Maapinna tase tõusis päevadega umbes kolm sentimeetrit, riigi edelaosas on maavärinad sagenenud. Maavärinate jada algas kolmapäeval, 25. oktoobril.

Islandi riigiringhäälingu (Rúv) andmetel on riigi edelaosas viimase nädala jooksul mõõdetud juba üle 10 000 maavärina. Enamik maavärinaid on olnud väikesed, kuid kolm on olnud üle 4 magnituudi. Rúvi info kohaselt oli eilne esmaspäevane, 30. oktoobri 4,4-magnituudine maavärin tunda pealinna Reykjavikini.

Maavärinad on koondunud Reykjanesi poolsaarele, mis asub Reykjavíkist mõnekümne kilomeetri kaugusel. Poolsaarel on umbes 30 suurt vulkaani. Islandi meteoroloogiainstituudi uurimisosakonna juht Matthew Roberts hoiatab vulkaani võimaliku aktiveerumise eest.

„Need maavärinad on hoiatusmärk, mis annab meile teada, et läheneme järgmisele [vulkaani]purskele,” ütles Roberts eelmise nädala reedel uudisteagentuurile Reuters.
Riikliku meteoroloogiainstituudi teatel on maavärinate seeria viimastel päevadel olnud tavapärasest ulatuslikum, kuigi maavärinad on Islandil tavalised. Robertsi sõnul on magma pikaajaline kuhjumine suurendanud rõhku ja see tõuseb aeglaselt maapinna poole. Senised maavärinad on olnud umbes viie kilomeetri sügavusel.

Avafoto: Reykjanesi majakas (Unsplash)

 

 

Põhjamaad on võtnud sisserände küsimuses karmima seisukoha

NordenBladet – Põhjamaade rände- ja justiitsministrid teatasid täna, pärast kahepäevast koosistumist Kopenhaagenis, kokkuleppest suurendada jõupingutusi sisserändajate kodumaale naasmiseks ning ebaseaduslikult riigis viibivate elanike kolmandatesse riikidesse saatmiseks.

Taani on juba karmistanud kodakondsuse saamiseks nõutavaid tingimusi ning on vedanud siiani kõige karmikäelisemat poliitikat sisserändajate suhtes Põhjamaades. Taani on loonud ka algatusi, mille eesmärk on rännet heidutada.

Taani rände- ja lõimumisminister Kaare Dybvad Bek ütles avalduses, et riikidel on ühine huvi tagada, et seadusliku elamisloata välismaalased saadetaks koju.
Taani sotsiaaldemokraadist peaminister Mette Frederiksen on toetanud pagulaste nulleesmärki oma riigis sestsaati, kui ta 2019. aastal võimule tuli.

Taani oli samuti esimene riik Euroopas, mis loobus elamisloa väljastamisest Süüria sõjapõgenikele Damaskuse piirkonnast 2020. aastal, tuues põhjuseks asjaolu, et olukord araabia riigi pealinna ümbruses on piisavalt turvaline.

Taani ministrite kõrval osalesid koosistumisel ka Rootsi, Soome, Norra ja Islandi ministrid.

Esimene kolmest kokkulepitud algatusest oli suurendada koostööd rändeatašeede vahel, kes vastutavad inimeste maalt väljasaatmise eest.

“Atašeed hakkavad kohtuma regulaarselt ja tugevdavad ühiselt koostööd kolmandate riikidega selleks, et paremini korraldada naasmist küsimuse all olevatesse riikidesse ning pakkuda taaslõimumisel tuge,” ütles Taani rändeminister oma avalduses.

Teine algatus näeb ette koostööd ühiste lendude puhuks mõnest “Põhjamaast kolmandasse riiki, selleks et inimesed ilma seadusliku elamisloata mitmes Põhjala riigis saaksid lahkuda neist ühest riigist ja siirduda kolmandasse riiki,” seisis avalduses.

Ministrid lisasid, et sellist koostööd tehakse Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalveagentuuriga Frontex.

Kolmandaks astutakse samme, millega suurendada tuge lõksu jäänud migrantidele Põhja-Aafrikas, sealhulgas pakutakse abi vabatahtlikuks tagasipöördumiseks nende oma kodumaale.

Põhjala riigid on üksmeelel, et sisserände küsimuses tuleb võtta märksa karmim seisukoht.

Avafoto: Unsplash

Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir: Plaanime turismimaksu, et kaitsta loodust

NordenBladet – Islandi valitsusel on plaan kehtestada turismimaks, et kaitsta riigi puutumatut loodust, vahendab EuroNews. Island poleks esimene, kes sellist maksu koguks. Ühel või teisel kujul kehtib turismimaks juba mitmes Euroopa riigis ja suuremas linnas, nagu Pariis, Berliin, Amsterdam ja Rooma.

Viimase kümnendi jooksul on Islandit külastavate turistide arv järsult kasvanud. Aastail 2010–2018 kasvas külastajate arv enam kui 400 protsenti, ulatudes aastas 2,3 miljoni turistini. 2022. aastal, mis oli esimene pärast koroonapandeemiat, kui reisimine oli taas vabam, külastas Islandit 1,7 miljonit turisti.

Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir ütles väljaandele Bloomberg, et turismimaks aitab võidelda sellega, kuidas turistid riigi keskkonda mõjutavad. „Suur osa turistidest külastavad puutumatut loodust ja ilmselgelt ei jää see kauaks puutumatuks,“ ütles ta.

Kuigi Jakobsdóttir ei täpsustanud turismimaksu täpset summat, ütles ta, et see ei ole alguses „väga suur“. Esmalt oleks tegu nn linnade külastamise maksuga.

Samuti peab Islandi turismisektor jätkusuutlikum olema, võttes kasutusele näiteks ringmajanduse ja elektrisõidukid, lisas Jakobsdóttir. „See on väljakutse, kuid see saab tehtud,“ kinnitas ta.