Esmakordselt olid festivali kaasatud ka Baltimaade autorid, kes kohtusid nii islandlaste kui ka Islandil elava Balti kogukonnaga ning korraldasid mitmeid põnevaid tegevusi. Eestist külastasid Islandit illustraator, pildiraamatute autor, raamatukujundaja, kunstiõpetaja ja tekstiilikunstnik Kertu Sillaste ning tõlkija ja kirjanik Indrek Koff. Oma kogemustest tegi ülevaate Kertu Sillaste.

Tule hoidmine ja suhete säilitamine

Kertu Sillaste sõnul oli tegemist suurepäraselt korraldatud festivaliga: „Meile sai osaks äärmiselt südamlik vastuvõtt ja professionaalne toetav õhkkond. Festivali kajastas rahvustelevisioon ning festivali külalised olid oodatud presidendi vastuvõtule. Festivali avamist austas oma kohalolu ja kauni kõnega keskkonnaminister. Vestlusringide ja töötubade ajal oli Reykjavíki Põhjala maja saal kuulajaid/osalejaid täis.“

Kertu sõnul oli tal autorina väga tore kohtuda teiste lasteraamatutega tegelevate inimestega, olgu need siis kirjanikud, illustraatorid või õpetajad ja raamatukoguhoidjad. „Tore on rääkida üksteise töödest, ideedest, jagada kahtlusi kõhklusi ja kinnitada veendumusi, tunda end osana sellest innukast kogukonnast,“ jagab ta oma meeldivat kogemust.

Ta lisab, et hea oli kuulda ja näha, millised värsked mõtted liiguvad lastekirjanduses. Myrini festivalil oli põhitähelepanu loodushoiul, kliimal ja migratsioonil. Sillaste sõnul oli huvitav näha nendel teemadel kirjutatud parimaid raamatuid ja kuulda autorite enda suust selgitusi ja põhjendusi. „Põhjamaades ei kardeta lastekirjanduses kajastada ka raskeid teemasid, seega on inspiratsiooni ja innovatsiooni mõttes hea Põhjala suunas vaadata,“ selgitab ta. Kertu Sillaste loodab väga, et sellised kohtumised saavad jätkuda ja suhtlemine Põhja- ja Baltimaade autorite vahel on mõne aja pärast taas igapäevane normaalsus: „Püüame “tuld hoida” ja suhteid säilitada.“

Vahetu tagasiside

Kertu Sillaste korraldas Reykjavíkis töötoa sõnatu raamatu “Appi!” põhjal. Tema sõnul on töötoad lastega parim võimalus saada oma loomingule siirast tagasisidet ja näha, kas raamat jõuab lasteni, kas nad saavad loost aru ning kas teema kõnetab neid. Sillaste korraldatud töötoas osales 36 last ja 4 õpetajat. „“Lugesime“ ja 36 tegusat kaheksa-aastast vaatas, märkas, rääkis ja arutas, mis raamatus juhtub. Sõnatu raamat tõepoolest “töötas” ka mitmekeelsel üritusel,“ meenutab Sillaste.

Üheskoos joonistati ja pandi kokku kaks suurt sõnatut raamatut. Iga laps joonistas ühe inimese, looma, või kolli, lisaks veel maju, puid, lilli. Pildid lõigati välja ja kleebiti suurele taustale üheks pikaks teekonnalooks. „Aeg oli napp ja tempo kiire, kuid tulemused igati mõnusad,“ kommenteerib Kertu Sillaste. Talle valmistasid head meelt ka töötoas osalenud õpetajate soojad tänusõnade. „Näib, et mul oli midagi olulist ja/või uuenduslikku nendega jagada,“ rõõmustab ta.

Sillaste meenutab, et mitu festivali külastajat tuli pärast ütlema, et sõnatu raamatu kontseptsioon on neile uus. Ka need, kes teadsid, millega tegu, kinnitasid, et sõnatu raamatuga töötamine tundub vajalik ja on väärt katsetamist. Kertu sõnul annavad sellised kohtumised rohkelt energiat ja jõudu edasi tegutseda. „Hea on saada kinnitust, et ajame olulist asja – räägime lastele lugusid ja saame lugude kaudu kasvõi pisut maailma muuta,“ on Sillaste lootusrikas.

Vaata pilte

Videoülekanne