NordenBladet —Riigikogus oli täna Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eestikeelse kõrghariduse tulevikust“ arutelu.
Ettekande tegid Isamaa fraktsiooni liige Mihhail Lotman, ASi Cleveron juhataja Arno Kütt, Eesti Üliõpilaskondade Liidu endine juht Sigrid Västra ja Tartu Ülikooli professor Martin Ehala.
Mihhail Lotman ütles oma sõnavõtus, et eesti keelt ohustab inglise keele surve. „Me kipume ise loovutama mitmeid keelevaldkondi ja -funktsioone ning paraku toimub see mitte üksnes näiteks popkultuuris või internetis, vaid ka Eesti kõrghariduses,“ ütles Lotman. Tema sõnul on väga oluline, et kõrghariduse valdkonnas ei tekiks valgeid laike – neid valdkondi, millest saaks rääkida vaid näiteks inglise keeles. „Eesti kõrgharidus – ja seda kõikidel astmetel – peaks olema eestikeelne,“ sõnas ta. Lotman täpsustas, et ta ei taha öelda, et ülikoolides ei tohiks olla ingliskeelseid õppekavasid. „Kuid minu meelest ei peaks ükski õppekava olema ainult ingliskeelne eestikeelse õppekava arvel.“
Poliitikute ja ametniku võimalused eesti keele arendamiseks on Lotmani sõnul väga piiratud. „Keel areneb poeetide, teadlaste, filosoofide ja muude tarkade ja vaimukate inimeste kõnepruugist. Mida me aga saame teha, on luua keele arenguks mõnevõrra soodsamad tingimused ning kõrvaldada mõned takistused – eriti need, mille ise oleme tekitanud? Pean siin silmas näiteks sellist normatiivi, et ülikooli õppekava võib olla eesti või mõnes muus keeles. Seda normatiivi tõlgendatakse välistava disjunktsiooni tähenduses – emb või kumb. See tähendab, et kui ühe eriala õppekava on mingis muus keeles, siis ei tohi seda „dubleerida“ eesti keeles. See tuleb ära muuta. Ülikoolidele peab jääma õigus luua ja täita eestikeelne õppekava ka siis, kui näiteks ingliskeelne õppekava on juba olemas,“ rääkis Lotman.
Arno Kütt sõnas oma ettekandes, et tasuta eestikeelne kõrgharidus on poliitiline otsus. Seda on tema sõnul võimalik viia ellu ka niimoodi, et raha ei liigu mitte koolide kaudu, vaid liiguks tudengite kaudu. „Kõik õpped oleks tasulised nii riiklikus kui ka erakõrgkoolis, tudengil on võimalik valida, millisesse kooli ta tahab minna, on see siis riiklik kool või on see erakool, ja tudeng saab võtta selle jaoks õppelaenu kolme aasta peale, viie aasta peale. Ja kui tudeng lõpetab kooli, jääb Eestisse tööle /…/, siis ta panustab sellega Eesti majandusse ja siis tema õppelaenu saab tühistada. Ja ongi ta saanud tasuta hariduse,“ märkis Kütt.
Kütt kõneles ka kõrghariduse mõjust piirkonnale. „Kui me võtame Viljandi, siis Viljandi teravad pliiatsid, kui nad gümnaasiumi lõpetavad, mida nad teevad? Lähevad Tartu või Tallinnasse kõrgharidust saama. Soetatakse elamine seal, töökoht, tihti leitakse elukaaslane. Ja see, et noored tagasi tulevad, on pigem erand. Aga et see asi oleks tasakaalus siis, kui kohapeal pakutakse kõrgharidust,“ ütles Kütt. Ta lisas, et regionaalseid kolledžeid võiks rahastada mitte haridusministeeriumi rahast, vaid pigem regionaalpoliitikale suunatud vahenditest.
Sigrid Västra rääkis tasakaalu leidmisest rahvusvahelistumise ja kvaliteetse eestikeelse õppe säilitamise vahel. „Hetkel puudub nägemus ka riiklikes arengukavades. Kusjuures, näiteks elukestva õppe strateegias aastani 2020 ja kõrghariduse programmis aastateks 2019–2022 ei ole määratletud eesti keele roll kõrghariduse keelena,“ ütles ta.
Västra tõi välja 2013. aasta kõrgharidusreformi järgselt tekkinud kitsaskohad, millest üks probleem on see, et varasemalt mitmekeelsetel õppekavadel tuli määratleda üksainus õppekeel. Teise probleemina tõi ta esile selle, et ülikoolid otsustavad pigem ingliskeelsete õppekavade kasuks. Esimese probleemi lahendamiseks tuleks seadust muuta nii, et oleks lubatud sama õppekava kahes või enamas keeles. Teise probleemi lahendamiseks pakkus Västra, et lisaks maksimaalse ingliskeelsete õppekavade osakaalu määramisele tuleb tagada vajalik riiklik rahastus, mis kindlustab tasuta eestikeelse õppe.
Veel märkis Västra, et ülikoole suunab ingliskeelsete õppekavade avamise kasuks otsustama ka kõrghariduse alarahastus. „Kuivõrd eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus on tihedalt seotud püsiva riigipoolse rahastusega, tuleb rahastusküsimuses paratamatult analüüsida õppekavade dubleerimise küsimust ning võimalikke mõjusid,“ pakkus ta lahenduseks.
Martin Ehala ütles ettekandes, et „Eesti keele arengukava“ punane joon, et ükski õppevaldkond ei tohi muutuda täiesti ingliskeelseks, on juba ületatud. Tema sõnul on õppekavarühmi, milles pole enam ühtki eestikeelset õppekava ja on valdkondi, kus üle poole üliõpilasi õpib inglise keeles. „Need protsessid, kuidas õppekavad, õppevaldkonnad muutuvad tasapisi ingliskeelseks, kuidas inglise keeles õppivate üliõpilaste arv kasvab eri valdkondades ja eri kiiruses, on toimunud märkamatult,“ sõnas Ehala. Põhjused on tema sõnul majanduslikud.
Ehala pakkus ka lahendusi. Ta ütles, et eesti keele püsimiseks kõrghariduses tuleb tagada, et ükski õppekava ei oleks läbinisti võõrkeelne, vaid igas õppekavas oleks eestikeelne osa. Selleks tuleks seadusega kehtestada, et igas õppekavas peab olema eestikeelne osa, ning määratleda selle minimaalne maht õppeastmeti. „Piirang peaks olema, et bakalaureusetaseme õppekavast vähemalt 60% peaks olema eesti keeles ja magistritasemel 20%,“ tõi ta näiteks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder (I), Signe Kivi (RE), Katri Raik (SDE), Aadu Must (K), Jaak Valge (EKRE), Üllar Saaremäe (I) ja Peeter Ernits (EKRE).
Riigikogu võttis vastu konsulaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (44 SE), millega määratakse kindlaks nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär. Kuna praegu ei ole kehtivas õiguses mõistet „konsulaarsekretär“, sätestatakse mõiste seadusega. Seaduse kohaselt on konsulaarsekretär mittediplomaatilisel kohal töötav teenistuja, kes võib osutada kavandatud muudatuste kohaselt konsulaarteenust. Seaduse järgi osutatakse teenust konsulaarametniku juhendamisel.
Muudatusega ei kaasne kõigile konsulaarsekretäridele automaatset õigust seaduses loetletud teenuseid osutada, vaid luuakse selleks võimaluseks õiguslik alus. Õigus teenust osutada otsustatakse iga konkreetse teenistuja puhul eraldi, sealhulgas antakse teenistujale vajalikul tasemel ligipääs konsulaarametniku ametitoimingute registrile toimingute registreerimiseks.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 84 Riigikogu liiget.
Avafoto: Täiskogu istung, olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eestikeelse kõrghariduse tulevikust” arutelu. Pildil Martin Ehala (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Valitsuse 2. detsembril algatatud riigikaitseseaduse eelnõu (112 SE).
Eelnõuga luuakse ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist, rakendades selleks vajalikke abinõusid. Võetakse kasutusele kaitseolukorra mõiste, mis hõlmab endas nii erakorralist kui sõjaseisukorda. See võimaldab lähtuda riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel samadest alustest.
Täpsustatakse Vabariigi Valitsuse ja peaministri rolli kaitseolukorra lahendamisel ning suurendatakse kaitseolukorda lahendava asutuse volitusi. Kaitseolukorra juhtimine on viidud võimalikult madalale tasemele, et haldusesisene koostöö toimiks takistusteta ja oleks selge. Kaitseolukorra lahendamise juhtimisel on eelnõus lähtutud põhimõttest, et kaitseolukorras ei tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigivõimu teostamise põhimõtetest. Eelnõuga jaotatakse pädevused ja antakse selged volitused strateegilise tasandi ning operatiivtaktikaliseks juhtimiseks.
Luuakse ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuv isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem, millega tagatakse, et riik kohaldab neid piiravaid meetmeid, mis on vajalikud kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ja demokraatliku ühiskonnakorralduse taastamiseks. Eelnõus lähtutakse, et olenemata olukorrast tuleb säilitada tasakaal põhiõiguste ja -vabaduste riive ulatuse ja intensiivsuse ning riivega taotletava eesmärgi kaalukuse vahel.
Eelnõu järgi peab iga asutus ja inimene täitma üldjuhul oma seniseid ülesandeid edasi ka kaitseolukorra ajal. Selleks, et tagada kaitseolukorra kiire lahendamine täpsustatakse riigikaitseülesannete regulatsiooni ning määratakse isikutele riigikaitseülesanded. Riigikaitseülesanded määratakse näiteks elutähtsa teenuse osutajale, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale ja õhukvaliteedi taseme hindajale. Lisaks täpsustatakse kohalike omavalitsus üksuste riigikaitseülesandeid. Püsivate riigikaitseülesannete määramise peamine eesmärk on tagada, et isikul või asutusel on piisavad vahendid ja personal kriisiolukorras riigi jaoks olulise ülesande koheseks ja kiireks täitmiseks.
Eelnõuga lisatakse riigikaitse eesmärkide hulka elanikkonna turvalisus.
Lisaks ühtlustab eelnõu riigikaitseõiguse regulatsioone, sh lahendab kehtiva riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja korrakaitseseaduse koos rakendamisel kerkinud probleeme ja kõrvaldab kehtivast õigusest dubleerivad ja vastukäivad regulatsioonid, ning koondab riigi sõjalise kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid võimalikult vähestesse loogiliselt süstematiseeritud õigusaktidesse. Eelnõus on ühendatud ja uuendatud seni eraldi seadustena kehtivad riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti lähtub riigikaitses laiast käsitusest, mille kohaselt võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks panustavad riigikaitsesse vastavalt oma pädevusele nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad. Kaitseolukorra lahendamiseks või avaliku korra kaitseks võib riigil olla vaja võtta kasutusse või sundvõõrandada tsiviilsektorile kuuluvaid asju või panna isikutele ühekordseid töökohustusi ja kaasata neid korrakaitsesse. Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse kehtivat asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, töökohustuse panemise ja isikute korrakaitsesse kaasamise regulatsiooni, et tagada kiire ja paindlik tsiviilsektori ressursside kaasamine nii avaliku korra kaitsesse kui ka riigikaitsesse. Uudsena nähakse ette riivest tulenevalt hüvitise maksmine. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 2. detsembril algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse(massilise sisserände tõkestamine)eelnõu (110 SE).
Eelnõuga võetakse üle ELi direktiivi (nn naasmisdirektiiv) artikkel 18. See võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.
Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka.
Politsei ja Piirivalveameti (PPA) hinnangul on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast.
Eelnõu võimaldab tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning kehtestada õigusaktides erisused, mis võimaldavad massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest. Õiguslik regulatsioon kehtestatakse ühetaolisena nii viibimisaluseta välismaalase kui ka rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 2. detsembril algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) eelnõu (111 SE).
Eelnõuga viiakse finantssektori karistuste ülemmäärad vastavusse EL-i õigusega. Eelnõuga muudetakse finantssektori kehtivate rahatrahvide ülemmäärasid ja nende arvutamise aluseid. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise eelnõuga (94 SE), mis loob aluse kõrgema määraga väärteokoosseisude sätestamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt on finantsasutusele võimalik enamasti määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot, teatud juhtudel kuni 400 000 eurot ja füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut (1200 eurot). Tänased rahatrahvide ülemmäärad ei täida EL-i õiguses sätestatud eesmärke.
Eelnõuga tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäära (enamikel juhtudel kuni 5 miljonit eurot). Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest või rahatrahvi, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tagajärjel saadud kasule või ära hoitud kahjule. Näiteks suureneb panga poolt Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt 5 miljonile. Samuti suureneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kohta kehtestatud nõuete rikkumise korral rahatrahvi ülemmäär 400 000 eurolt 1 miljonini (juhul kui isik ei ole finantsinspektsiooni järelevalve all, nt pandimaja või virtuaalvääringu teenuse pakkuja) või 5 miljonini (juhul kui isik on finantsinspektsiooni järelevalve all).
Üksikutel juhtudel näeb EL-i õigus ette aga ka sellest veel suuremaid karistusi. Näiteks näeb eelnõu ette emitendile, kes rikub teabe esitamise kohustust, mis on seotud hääleõiguse ja kapitali suuruse muudatusega, kuni 10 miljoni euro suuruse rahatrahvi (kehtiva õiguse järgi kuni 32 000 eurot). EL-i määruse (mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist ja väärtpaberite keskdepositooriume) nõuete rikkumise eest nähakse ette isegi kuni 20 miljoni suurune rahatrahv (kehtiva õiguse järgi kuni 400,000 eurot).
Lisaks sätestatakse finantsvaldkonna eriseadustes väärtegude aegumistähtajaks kolm aastat. Väärtegude üldine aegumise tähtaeg on 2 aastat, kuid karistusseadustik võimaldab ette näha ka kolmeaastase aegumistähtaja. Üldine aegumistähtaeg ei ole finantsvaldkonnas toimepandud väärtegude keerukuse tõttu menetluse läbiviimiseks piisav. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 2. detsembril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (riigikaitsevastased süüteod) eelnõu (113 SE).
Kaitseväeteenistusalaste süütegude näol on tegemist riigivastaste süütegude ühe eriliigiga, mis on suunatud sõjalise riigikaitse korraldamise ja kaitseväelise distsipliini vastu. Eksimused Kaitseväe ja kaitseväelise korra vastu võivad halvata riigi sõjalise valmisoleku, raskendada riigi kaitsmist, kujutada ohtu riigi või isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või seada ohtu Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmise.
Muudatuste eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistusalaste süütegude ning riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude eest ettenähtud karistused mõjuksid preventiivselt nii erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra kui ka loodava kaitseolukorra ajal ning mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal, samuti väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt toimepandavate kaitseväeteenistusalaste süütegude suhtes.
Täiendatakse karistusseadustiku sätteid, mis näevad ette raskema karistuse (koosseisu raskendav asjaolu) teo eest, mis on toime pandud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal, ka tegudele, mis on toime pandud kaitseolukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt (salakuulamine, Kaitseväes võimuhaaramine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine ja kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine ning hukkuva sõjalaeva mahajätmine).
Lisaks tehakse kaitseväeteenistusalaste süütegude ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude juures muid muudatusi, et need oleks kooskõlas varasemalt tehtud muudatustega ametialaste kuritegude regulatsioonis ning karistusõiguse revisjoni põhimõtetega (näiteks dubleerivate koosseisude kaotamine, väärteo prejuditsioonist loobumine). Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 2. detsembril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu (114 SE).
Eelnõuga tagatakse erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhus läbiviimine ning kohtute ressursi parem ja säästlikum kasutamine.
Süüteoasjade menetlemiseks planeeritud menetlejate, prokuratuuri ja kohtute ressurss ei pruugi olla piisav, et viia süüteo- ning kohtumenetlusi läbi samaväärselt tavaolukorraga ka erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kus töökoormus võib kasvada või on süüteoasjade, tsiviil- või haldusasjade menetlemine muudel põhjustel raskendatud. Seetõttu on eelnõus esitatud muudatused, mis võimaldavad kiiremat menetlust ja õigusemõistmise läbiviimist või annavad rohkem aega menetlustoimingute tegemiseks.
Kriminaalmenetluses lihtsustatakse dokumentide vormistamise ja tõlkimise korda, kehtestatakse erisused erinevate toimingute tähtaegade osas, nähakse ette võimalus kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks ning erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu menetluste peatamiseks. Kriminaalasja menetluse peatamisega kaasneb ka kriminaalasja aegumise peatumine. Väärtegude aegumine peatub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks. Kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada jätkuvalt kokku kuni seitse ööpäeva. Lisaks pikeneb jälitustoiminguks loa vormistamise ja isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemisest teavitamise aeg.
Kohtute töökorraldust muudetakse paindlikumaks. Riigikohtu esimees võib määrata kohtuniku tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Ühtlasi tekib riigikohtu esimehele õigus moodustada riigikaitsekolleegium ning käivitada see sõjaseisukorra ajal maakohtu või ringkonnakohtu juures riigi kaitsevõime ja kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks menetlemiseks.
Lisaks on eelnõu järgi võimalik edaspidi kohtuistungeid pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, nt massiliste süütegude korral, kui see on õigusemõistmiseks vajalik.
Tsiviil- ja halduskohtumenetluses nähakse samuti ette, et erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tulenevatel erandlikel asjaoludel võib menetluse peatada ja anda kohtule võimalus vaadata asi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 3. detsembril algatatudpsühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu(115 SE).
Eelnõuga muudetakse psühhiaatrilise abi seaduse seda sätet, mis reguleerib alaealisele ning piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmist. Eelnõu kohaselt saavad kaalutlusvõimelised alaealised õiguse oma nõusolekul saada psühhiaatrilist ravi, mis seni polnud võimalik ilma vanemate nõusolekuta. Seletuskirjas märgitakse, et varajane ja õigeaegne meditsiinilise sekkumine aitab kaasa tõhusale ja tulemuslikule ravile, mis omakorda aitab vähendada noorte vaimseid probleeme. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Eesti Apteekide Ühenduse 26. novembril algatatud kollektiivse pöördumise apteegireformi kohta ja edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.
Kollektiivse pöördumisega soovitakse muuta ravimiseadust nõnda, et lisaks proviisoritele tohiks pärast I. aprilli 2020 üldapteeke pidada ka tänased apteegiomanikud. Muudatuse eesmärgiks on vältida ligi 300 täna tegutseva Eesti apteegi sulgemist 1. aprillist 2020 ning tagada ravimite kättesaadavus senisel tasemel.
Riigikogu juhatus kinnitas oma otsusega ka Siret Kotka-Repinski lahkumise väliskomisjoni liikme kohalt ja asumise maaelukomisjoni liikme kohale.
NordenBladet —Riigikogu kultuurikomisjon ja väliskomisjon said täna ülevaate Eesti tegevusest soome-ugri hõimurahvaste toetamisel ja Tartus toimuva soome-ugri maailmakongressi ettevalmistustest.
Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on ülevaated soome-ugri rahvaste olukorrast olnud väliskomisjoni päevakorras alates 2005. aastast. Ta märkis, et tänane kohtumine oli juba 20. väliskomisjoni kuulamine soome-ugri teemal ja kolmas koos kultuurikomisjoniga.
Eesmaa tõstatatud küsimusele hõimurahvaste tööga seotud rände kohta selgitati komisjonidele, et kõigi hõimurahvaste rahvaarv väheneb kiires tempos, sest minnakse paremat tööd ja leiba otsima eelkõige kiiremini ärevatesse piirkondadesse Venemaa Arktika osas. Samuti on levinud minna hooajalisele tööle Moskvasse ja Peterburi, sest piirkondades pole piisavalt palju töökohti.
Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõmbas paralleeli hõimurahvaste ja Siberis elavate eestlaste olukorra vahel. Ta märkis, et hõimurahvaste probleemistik on ülimalt tõsine alates nimede venestamisest kuni keeleõppe võimalusteni.
Muret tekitava faktina toodi istungil välja, et soome-ugri hõimurahvaste toetajatel on olnud raskusi oma tööks vajaliku Venemaa viisa pikendamisega.
Kultuurikomisjoni liige Signe Kivi pidasid oluliseks toetada Eesti kõrgkoolides õppivate uurali põlisrahvaste üliõpilaste õpinguid ja kultuuri. Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson tunnustas Eesti tööd hõimurahvastega. Tema sõnul on hõimurahvaste programm hea näide, kuidas Eesti saab väikeriigina hoida kontakte hõimurahvastega ja teha ära midagi reaalset väikerahvaste toetuseks.
Komisjonid said ülevaate Soome-ugri VIII maailmakongressi ettevalmistustest, mille teemaks on „Kultuurimaastikud – meel ja keel“. Tartus Eesti Rahva Muuseumis 17.-19. juunil toimuval kongressil käsitletakse lisaks keele säilitamise ja edasiandmise ning kakskeelsuse probleemidele ka kliimamuutuste mõju soome-ugri rahvastele ja kultuuriinnovatsioonide küsimusi.
Väliskomisjoni liige Anti Poolamets tõi positiivse asjaoluna välja, et kongressi teemade hulgas on ka traditsiooniliste ja uute meediakanalite kasutamine ning kaasaegsete keeletehnoloogiate rakendamine soome-ugri rahvaste teabetöös.
Samas tõdeti, et rahvuskeelse meediaga on hõimurahvastel suured probleemid, sest televisooni ja raadiokanaleid on vähe. Veidi parem on rahvuskeelte olukord internetis. Rahvuskeelte levikut pärsib ka 2018. aastal Venemaal vastu võetud seadusemuudatus, mille tõttu õpitakse ja õpetatakse rahvuskeeli kõikides koolides tunduvalt vähem.
Istungile olid kutsutud Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee liige Tõnu Seilenthal, Fenno-Ugria Asutuse direktor Viia-Kadi Raudalainen ja nõunik Jaak Prozes, Hõimurahvaste programmi nõukogu esimees Sirli Zupping, Seto Kongressi vanemate kogu liige Rieka Hõrn ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad.
NordenBladet — 2. detsembril kaitseb Ivar Ojaste Eesti Maaülikoolis filosoofiadoktori väitekirja teemal „Sookure (Grus grus) pesitsus- ja rändeökoloogia. Breeding and migration ecology of Common Crane (Grus grus)“. Töös uuriti Eestis pesitseva sookure pesitsus- ja rändeökoloogilisi aspekte.
Selgus, et sookurepopulatsiooni suurenemisel ja lausalise leviku tekkimisel on olnud tähtsaks teguriks võimalike, veel asustamata elupaikade laialdane levik. „Eelistatavalt pesitsevad sookured erinevatel, kuid sarnase veerežiimi, taimekoosluse ja mikroreljeefiga märgaladel, nagu rabad ja sood,“ kirjeldas Ojaste tulemusi. Sookurgede pesitsusedukus on seevastu seotud elupaiga kvaliteediga, kaugusega naaberpesadest ja inimasustusest.
Oluline on fakt, et sügisrändel peatuvate sookurgede arvukus on positiivselt seotud külvatud teravilja pindalaga, negatiivselt aga kartulipõldude pindalaga, lisas Ojaste. „Sellest tingituna sõltub sookurgede arvukus ja levik rändepeatuskohtades nii Eestis kui ka rändeteedel põllumajanduslikus maakasutuses toimuvatest muudatustest.“
„Kuigi sookurepopulatsiooni juurdekasv on sõltumatu kaitstavatest aladest, on soode ja rabade kui liigile esmatähtsa elupaiga kaitse sookure pikaajalises kaitsestrateegias kriitilise tähtsusega,“ põhjendas ta. Seevastu näivad kliimamuutused mõjutavat populatsiooni pigem positiivselt, seda eelkõige lüheneva rändetee pikkuse tõttu, kuid sellega võivad omakorda kaasneda ka teatavad ohud, nagu ootamatud külmalained ja kasvav surve põhjamaisele ökosüsteemile.
Erinevusi täheldas Ojaste eelkõige kaugrändestrateegiates, kui võrrelda põhja- ja lõunapoolseid asurkondi. Näiteks on erisugused rändepeatuskohtade tihendus ja paiknemine, samuti päevase rändetee pikkus ja kogu rändeperioodi pikkus kui selline, lõpetas Ojaste.
Doktoritöö juhendajad on prof. Kalev Sepp, juhtivteadur Aivar Leito † ja vanemteadur Ülo Väli ning oponent prof. Zsolt Végvári (Danube Research Institute, MTA Centre for Ecological Research, Ungari).
Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus. Samuti Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.
NordenBladet – Valmis on saanud OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 esimese osa Eesti tulemusi tutvustav raport. Tulemustest selgub, et meie õpetajate karjääriteed on muutumas – enam kui pooled viimase viie aasta jooksul ametisse sisenenutest pole pidanud õpetajaametit esimeseks karjäärivalikuks, kuid on teinud valiku soovist arendada noori, aidata kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning panustada ühiskonna arengusse.
Uuring näitab, et meie õpetajad ja koolijuhid on OECD riikide keskmisest kõrgema haridustasemega ja aktiivsed täiendusõppes osalejad. Samas selgub, et suuremat tähelepanu on vaja pöörata uute teadmiste ja oskuste praktikasse rakendamisele. Eesti, nagu paljud teised riigidki, peab tõsiselt tegelema küsimusega, kuidas valmistada ette kaasaja vajadustele vastavaid õpetajaid ja koolijuhte, neid karjääri jooksul toetada, pakkuda neile arenguvõimalusi ning tunnustada tehtud töö eest.
Uuringu läbiviimist koordineerib Innove. Eesti tulemusi tutvustava raporti koostas Tartu Ülikool. Huvilised leiavad raportist ülevaate õpetajate ja direktorite taustaandmetest, erialasest ettevalmistusest ja täiendusõppes osalemisest, õpetamis- ja juhtimispraktikatest ning võrdlused erinevate riikidega. Samuti antakse soovitused arendustegevusteks koolidele, koolipidajatele, esma- ja täiendusõppe läbiviijatele ning poliitikakujundajatele.
Kooliaasta alguses korraldas Innove koostöös HTMi ja Tartu Ülikooliga Tallinnas, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Tartus Eesti tulemusi tutvustavad seminarid, kus anti ülevaate uuringu peamistest tulemustest ning arutleti nii positiivsete trendide kui ka kitsaskohtade ja võimalike lahenduste üle.
TALIS 2018 uuringus osales Eestist 3083 7.-9. klasside õpetajat ja 201 koolidirektorit. 19. juunil avaldas OECD uuringu esimese osa, teise osa tulemused avalikustab OECD märtsis 2020 ning Eesti raport valmib aprillis.
