NordenBladet — Klaukkala (Rootsi päraselt Klövskog) on Soome Uusimaa maakonnas asuv küla, mis asub Nurmijärve valla lõunaosas, Valkjärve läheduses. Terves maakonnas elab tänaseks kokku 42 305 inimest.
Klaukkala küla on Nurmijärve valla suurim küla, mis annab välja linna mõõdu. Klaukkala küla elanikkond jääb umbes 20 000 inimese ligi ja Nurmijärvi on kõige kiirema rahvastiku kasvuga paik, mistõttu peetakse antud valda Soome suurimaks. Klaukkala elanikkond hakkas tõusma 1960-ndatel ning see ületas isegi valla keskuse elanikkonna. 1970-ndateks oli Klaukkala kasvanud juba suuremaks, kui Rajamäki, mis oli varasemalt Nurmijärve vallas suurima elanikkonnaga piirkond. Tänasel päeval kolitakse Klaukkala külla eelkõige Helsingist ning seda lastega pered. Pealinna on autosõitu vaid pool tundi. 2000 aastate alguses hakati Klaukkalasse ehitama palju maju, aga nüüdseks on olukord muutunud, sest kolmveerand uutest majadest on korterelamud, ridaelamud ja paarismajad. Klaukkalast on Espoo ja Vantaa linna umbes 5km ja Helsingisse alla 30km. Rahvastiku suurenemisega tekkinud liiklusmahud toovad kaasa probleeme. Näiteks Klaukkalantie tänav on autodest üle koormatud – sealt sõidab päevas läbi ligi 16 000 sõidukit. Lahenduseks on külast ümbersõit ja selle tee valmimisega loodetakse ühele poole jõuda 2021 aasta sügiseks. Plaanis on ka võimalik raudteeühendus otse Helsingisse. Aastal 2017 alustati ka Viirinlaakso (osa Klaukkalast) täiendamist. Muuhulgas ehitatakse sinna seitse uut kortermaja ja uus reisikeskus. Lisaks ehitatakse sinna 10-korruseline vaatamisväärsus, mille allkorrusele tuleb turismifirma ning restoran. Klaukkala kohalike vahel ning sotsiaalmeedias on liikunud mõtted, et küla võiks kokku liita kas Espoo või Vantaaga, kuna rahvas pole Nurmijärve valla otsustega rahule jäänud. Lisaks on mitmete ehitustööde hilinemised rahvast häirinud.
Klaukkala küla keskmes domineerivad korterelamud, vanad kaubanduslikud hooned ja Vaskomäki (suur kalju keset asumit). Keskusesse on kerkimas muudkui uusi korrusmajasid, aga plaanitakse muuta ja tekitada ka pargialasid.
Kuna Klaukkala elanikkond muudkui kasvab, on hakanud ka kõiksugused teenused arenema. Lõõgastumisvõimalusi pakub jõusaal, mitmed jooksurajad, supelrand ja ka uisuhall ning privaatne tenniseklubi. Igapäevaseid tarbeid saab Klaukkalas soetada suisa neljast erinevast poest. Külas on ka kiirtoidukohti ja restorane.
Klaukkala teenuste valikutesse kuuluvad perearstikeskus, raamatukogu, optikad, kaks hambakliinikut ja erahambaarst, tööriistakeskus. Lemmikloomade jaoks on olemas loomakliinik ning loomapoed. Praegu on külas vaid üks apteek, aga teine on kavandamisel. Külal on hea bussiühendus Helsingisse ja teistesse valla piirkondadesse.
Klaukkala külas on mitmeid koole. Lisaks põhiharidusele saab omandada ka eriala. Samuti saavad arendada end täiskasvanud. Üks viimase aja vaatamisväärsustest on 2004-ndal valminud Klaukkala kirik. Külas asub veel ka 1995. aastal valminud Püha Nektariosa õigeusu kirik, mis on ehitatud palkidest.
Nurmijärve haldusametkond moodustati aastal 1775. Sellest ajast peale oli igal piirkonnal oma esimees. Sellel ajal oli Nurmijärvel juba elanikke kokku 1471. 1800 lõpus hakkas ka Helsingis tööstus ja teenus arenema ning sinna vajati aina enam tööjõudu. Ka Nurmijärvelt mindi ehitusmeesteks ja teisteks töölisteks. Naisedki hakkasid pealinna järele kolima. Aastal 1900 elas Nurmijärvel juba 9359 inimest, sest sinna tuldi omakorda põhja poolt.
Faktid:
Nurmijärve pindala on 367,26 km², millest 5,39 km² on veeala. Rahvastikutihedus on 116,9 inimest/km². Nurmijärvi valla vapp on sinise põhjaga, millel kujutatud 7 blondipäist venda, viidates Aleksis Kivi sünnipaigale. Vapil on Aleksis Kivi romaani “Seitse venda” peategelased.
Klaukkala nime ajalugu
Paljudest allikatest teatakse, et nimi pärineb maja nimest, mis sisaldab kunagise omaniku populaarset pühaku nime Nikolaus. Kuna tegemist oli Soome riigi algusaastatega, mugandati nimi soome keele päraseks Klauka´ks. Rootsikeelsena kõlas nimi Klövskog. Rootsikeelne sõna lõpp “skog” (mets) asendati soome keelse lõpuga “-la”. Ajaloos kasutati veel nime Klöckeskoogh (1527), Klockskoby (1540), Klöckeskoby (1544), Klaukala hemmi (1835) ja Klaukkala (1866).
Nurmijärve ajalugu
Nurmijärvi oli asustatud juba eelajaloolisel ajal. Esimesed avastused asustuse kohta paiknevad aastatest 4500-3500 eKr. Asustuse märke leiti tollase mere, jõgede ja randade äärtest. Aastatel 1400 oli rahvast juba nii palju, et võis rääkida küladest, aga asustamine kestis aktiivselt veel saja aasta vältel. 1540-ndal oli Nurmijärvel 15 küla ja neis kokku 115 maja. Inimesi oli hinnanguliselt alla tuhande. Enam, kui 20 maja asus valla keskel. 1751. aastal oli kaardile märgitud ka kaks kõige olulisemat maanteed.
Mõisahooned
Nurmijärve piirkonda tekkis aastatel 1500-1600 3 mõisahoonet: Numlahti (1590), Kytäjä (1630) ja Raala (1640). Numlahti mõisas tegeleti algusest peale väikesemahulise tööstusega. Lähedal asuv Kuhakoski muutis võimalikuks kõiksugused veski ja saagimise toimetused. Hiljem tunti mõisa nii elektri-, telliskivi- kui ka piimatööstusena. Tänu mõisate olemasolulule tutvusid kohalikud paljude uute asjade ja muljetavaldavate persoonidega.
Esimese auto Soome riigis ostis endale Kytäjä mõisa omanik Hjalmar Linder, aastal 1900. Tema haagissuvila Renault, prantslasest autojuhiga, oli omamoodi vaatamisväärsus.
Raala mõisa peetakse Aleksis Kivi “Seitse venda” pärandi mudeliks. Mõisa poisid olid Aleksis Kivile koolis mängukaaslasteks.
Metsasaadused
Nurmijärve talupojad hakkasid 1700-ndatel kasutama metsa enda hüvanguks. Nurmijärvelt leidus sobivat puitu, lausa parimat, millest ehitada paate, laevu ja maju. 1700 alustati ka hulgimüügiga. Raala mõisa saeveski oli riiklikult märkimisväärne ja sinna hangiti Soome esimesed kvaliteetsed Hollandi saeterad. Sellised terad saagisid tunduvalt rohkem ja kiiremini, kui varem. 1830. aasta statistika kohaselt tuli umbes 50% teenitud tulust puidutoodangust ja lisaks 20% puidutööstuse kaubatranspordist saeveskites.
Nurmijärve bandiidid
Aastal 1822 liikus Uusimaa ja Lõuna-Häme kandis ringi laialdaselt tuntud ja kardetud kuritegelik rühmitus – Nurmijärve bandiidid. Koosseisu kuulus algusest peale 13 meest, kellest 6 olid pärit Nurmijärvelt. Liidriks oli Nurmijärve puusepp Mikko Södergård. Selleks, et bandiidikari lõpuks peatada, kutsuti appi 700 vene sõdurit. Tollal oli Nurmijärvel juba umbes 4000 elanikku. Bandiidid võeti kinni ning kuritegude uurimine ja karistuste mõistmine oli tollal Soome üks suurim kriminaallugu.
Tööstus
Nurmijärve esimesed tööstusettevõtted sündisid 1800 lõpus. Olulisemad neist olid Rajamäki pärmivabrik ja Hyvinkää villatehas. Väiksematest tööstusettevõtetest olid tähtsamad Kytäjä veinitehas ja Koponeni ravimitehas, mis oli selliste hulgas Soome esimene. 1960-ndatel hakkas tööstus laienema märgatavamalt. Mitmed ettevõtted kolisid Helsingist Nurmijärvele. Kolimise peamine põhjus oli tööjõu kättesaadavus, hea ligipääs igale poole ja valla poolt antud head alad. Tänasel päeval on Nurmijärvi Soome suurim maakogukond.
Palojoe külas on alates aastast 1953 peetud Aleksis Kivi mälestuseks pidustusi. Esimene pidustus toimus teatrijuhi Vilho Siivola algatusel.
https://www.instagram.com/p/BpJi2BInIDr/
https://www.instagram.com/p/BpJlyJnH9PU/
https://www.instagram.com/p/BpJmYnSHg0W/
https://www.instagram.com/p/BpJmxUaHfhB/
Aleksis Kivi elulugu
Aleksis Kivi (kodanikunimega Alexis Stenvall; 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond – 31. detsember 1872 Tuusula) oli Soome kirjanik.
Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel, kust 11-aastasena (1846) viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Esmalt õppis Kivi rootsi keelt Ukko Granbergi ettevalmistavas erakoolis. (Koolid olid sel ajal rootsikeelsed ja üldiselt oli väga haruldane, et talurahva seast pärinevat last koolitati).
Järgmisel aastal alustas ta õpinguid Carl Stockuse koolis. Seal õppis ta aastatel 1847–1852 esmalt algkoolis ja edasi gümnaasiumini välja. Aastal 1852 pidi ta otsasaamise pärast õpingud lõpetama ja jätkas õpinguid iseseisvalt. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik.
Kevadel 1859 astus ta ülikooli, kus õppis vahelduva eduga aastani 1865, mil ta katkestas õpingud ülikooli lõpetamata.
1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. Aastal 1872, kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde Tuusulasse. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri Tuusula Syvälahtis.
Kivi oli esimene märgatavat edu saavutanud soome keeles kirjutanud Soome kirjanik ja seetõttu peetakse teda soome kirjanduse isaks. 10. oktoober on Soomes kuulutatud Aleksis Kivi auks soome kirjanduse päevaks ja samal päeval peetakse ka Aleksis Kivi päeva.
Aleksis Kivi silmapaistvamad teosed:
“Bröllopsdansen”
“Lea”
“Nõmmekingsepad” (1864)
“Kullervo” (1864)
“Kanervala” (1866)
“Kihlus” (1866)
“Õlleretk Schleusingenis” (1866)
“Öö ja päev” (1866)
“Seitse venda” (1870)
“Margareta”
Fotod: NordenBladet
