NordenBladet — Kehtiva seaduse kohaselt makstakse õiguskantslerile ja riigi peaprokurörile iga kuu esinduskuludeks 20 protsenti ametipalgast.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õiguskantsleri seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõuga (524 SE) sooviti seadust täiendada selliselt, et esinduskulud makstakse välja esitatud kuludokumentide alusel ning esinduskulude väljamaksmise korra ja alused kehtestab Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Mart Helme.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletusel toetas ettepanekut 46 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust – eelnõu lükati tagasi ja see langes menetlusest välja.
NordenBladet — Peaminister Kristen Michal vastas arupärimisele taaste- ja vastupidavuskava ning põlevkivi kasutamise kohta.
Riigikogu liikmed Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev ja Andrei Korobeinik soovisid peaministrilt teada, kas ta peab mõistlikuks, et tänases julgeolekuolukorras on Eestil vajalik omada võimekust toota vajadusel põlevkivielektrit.
Michal selgitas, et Eesti elektrisüsteemis on vaja tagada vähemalt 1000 megavati ulatuses kindlaid võimsusi aastani 2030. Enamus nendest võimsustest on täna põlevkivielektrijaamad, mis kahjuks elektriturul täna heas konkurentsipositsioonis ei ole. „Esimene võimalus uute juhitavate jaamade saamiseks saabub 2028. aasta lõpus, 2029. aastal peaks, mis valmima Eleringi sagedusreservide hanke tulemusel mõned gaasielektrijaamad. Seniajani oleme valmis oma põlevkivielektrijaamu elektrisüsteemis hoidma,“ ütles Michal.
Peaminister viitas asjaolule, et Eesti taaste- ja vastupidavuskava koostati ja räägiti läbi Euroopa Komisjoniga 2020.–2021. aastal. Lõplikud kokkulepped sõlmiti 2021. aasta sügisel. Keskerakonnal on olnud väga oluline roll, milliseks taastekava kujunes. Läbirääkimiste alustamisel juhtis valitsust Keskerakond ja taastekavalepingu sõlmimisel oli Keskerakonnal keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri roll. „Taaste- ja vastupidavuskava on kahepoolne leping, millega oli nõus nii Eesti Vabariik kui ka Euroopa Komisjon,“ toonitas Michal. Ta lisas, et ühepoolne soov taganeda ühest või teisest kokku lepitud reformi eesmärgist ei ole võimalik. „Praktika on näidanud, et Euroopa Komisjon ei luba muuta reformidega seotud eesmärke. Võimalik on vaid investeeringutega seotud eesmärke muuta,“ ütles Michal.
„Lisaks oleks lepingu ühepoolsel muutmisel oluline mõju ka tulevaste rahastusperioodi läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga. Teisisõnu, kui Eesti loobub olulistest reformi lubadustest, mõjutab see Eesti kui lepingupartneri usaldusväärsust,“ märkis Michal.
Peaminister vastas veel arupärimistele, mis käsitlesid valitsusliikmete tegevust maksude tõstmisel (nr 665) ning elektritootmise stabiilsust ja hinda (nr 670).
Arupärimistele Jõhvi kohtumaja sulgemise (nr 666) ning kohtute kärpeplaani kohta (nr 669) vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
NordenBladet — “Selle asemel, et väikestes omavalitsustes riigiasutusi sulgeda, tuleb elu äärealadel toetada, et säiliks täisväärtuslik elu kõikjal Eestis,” lausus Lauri Laats. “Seetõttu teeme ettepaneku suurendada kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi 79 miljoni võrra, et kompenseerida kõigile Eesti linnadele ja valdadele ühe miljoni ulatuses hinnatõusude ning täiendavate maksutõusude kulusid.”
Turvalised, kiired ja taskukohased ühendused peavad Lauri Laatsi sõnul olema tagatud nii ühistranspordiga reisijatele kui ka autoga sõitjatele. “Seetõttu tuleb esimesel võimalusel taastada maakondlik tasuta ühistransport. Automaks teeb inimestele auto kasutamise veelgi kallimaks ja kui sellega tahetakse inimesi suunata ühistransporti kasutama, peaks bussisõit olema ka kvaliteetne ja kättesaadav. Samuti on kogutud piletitulu on niivõrd tagasihoidlik ja selle rakendamise kulu võrreldes saadava tuluga ebaproportsionaalselt väike. Lisaks tasuta bussisõidule tuleb saarte elanikele tagada prii praamisõit. On ebaõiglane, et saartel elavad inimesed peavad koju jõudmiseks maksma praamisõidu eest lisatasu,” rääkis Keskerakonna aseesimees.
Majanduslanguse ja suureneva tööpuuduse tingimustes tuleb tõsta toimetulekutoetuse määra 250 euroni ja üksi elava pensionäri toetust 300 eurole ning kahekordistada puudega inimeste toetusi. “Lisaks soovime tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut,” selgitas Lauri Laats.
Reformierakonna valitsus on Lauri Laatsi sõnul käitunud sõnamurdlikult, kui jättis õpetajad lubatud palgatõusuta ega kavatse tuleval aastal panustada siseturvalisuse eest seisvate inimeste töötasude tõstmisesse.
“2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus lubati tõsta õpetajate palk nelja aastaga 120%-le keskmisest palgast, kuid praeguse valitsuse suutmatuse tõttu on antud lubadus juba aasta pärast uuendatud koalitsioonilepingust välja jäänud. Keskerakond teeb ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära 7% võrra 1950 euroni,” sõnas Lauri Laats. “Siseturvalisuse valdkonnas on seoses palgasurvega pidev töötajate puudus, 10% palgatõus annab võimaluse tõsta palk konkurentsivõimelisemaks ja saada sektorisse töötajaid juurde.”
NordenBladet – Televiisor või arvuti magamistoas võivad olla väga mugavaks viisiks enne uinumist lõõgastumiseks või õhtuti tööga tegelemiseks. Teaduslikud analüüsid on aga korduvalt tõestanud, et elektrooniliste seadmete olemasolu magamistoas võib mõjub tervisele pigem negatiivselt.
Üks peamisi probleeme on mõju unele. Elektroonilistest seadmetest kiirgav sinine valgus* võib pärssida und reguleeriva hormooni melatoniini tootmist. See võib raskendada uinumist ja põhjustada unetust e. insomniat või muid unehäireid. Lisaks võib telerist või arvutist tulev müra ja stimulatsioon raskendada lõõgastumist enne magamaminekut.
Teine murekoht on mõju vaimsele tervisele. Uuringud on näidanud, et elektroonikaseadmete pikaajaline kasutamine võib põhjustada stressi ja ärevuse suurenemist, aga ka depressiooni. Lisaks võib seadmete pidev stimulatsioon raskendada keskendumist ja mõjutada keha kognitiivset funktsiooni (nt taju, tähelepanu, mõtlemist) negatiivselt.
Oma tervise ja hea une huvides proovige järgida järgmisi näpunäiteid:
* Vältige elektroonikaseadmete kasutamist vähemalt tund enne magamaminekut.
* Kasutage oma seadmetes sinise valguse filtrit või installige rakendus, mis reguleerib ekraani värvitemperatuuri.
* Hoidke oma magamistuba võimalikult pimedas, et soodustada melatoniini tootmist.
* Hoidke oma magamistuba tehnoloogiavaba tsoonina.
Teleri või arvuti olemasolu magamistoas võib olla mugav, kuid sellel võib olla tervisele negatiivne mõju. Elektrooniliste seadmete kiirgav sinine valgus pärsib melatoniini tootmist ja raskendab uinumist. Lisaks võib elektroonikaseadmete pikaajaline kasutamine põhjustada suurenenud stressi ja ärevust ning depressiooni. Tervisliku une ja vaimse heaolu edendamiseks on kõige parem vältida elektrooniliste seadmete kasutamist magamistoas ning luua magamistuppa tehnoloogiavaba tsoon.
__________________ * Mis on sinine valgus?
Sinine valgus, tuntud ka kui suure energiaga nähtav valgus (HEV), on nähtava valguse spektri värv, mida inimsilmad näevad. Neid nähtava ja mittenähtava valguse lainepikkusi mõõdetakse nanomeetrites (nm) ja üldiselt, mida lühem on lainepikkus, seda suurem on energia. Sinine valgus on lühikese lainepikkusega, mis tähendab, et see toodab suuremas koguses energiat.
Erinevalt teistest valguse vormidest ei suuda silmad tõhusalt filtreerida sinist valgust, nii et rohkem pääseb silma kaudu võrkkestale. Sinine valgus toob meie silmadele ja üldisele tervisele nii kasu kui ka muret.
Suurim sinise valguse allikas on päikesevalgus, kuid seda kiirgavad ka sülearvutid ja arvutimonitorid, nutitelefonid, tahvelarvutid, televiisor, luminofoor- ja kompaktluminofoorpirnid.
NordenBladet — Soomes on levinud, et korteri näitamise ajal küsitakse tulevastelt üürnikelt broneerimistasu, mis on tegelikult ebaseaduslik. Üürnik peaks tähelepanelikult lugema lepingut, muidu võib mitmesaja euroga mööda pükse saada.
Paljudel juhtudel on lepingu allosas märge, et kui inimene korteri üürimisest loobub, siis peab tasuma 200 eurot asjaajamiskulusid. Lepe on siduv.
Tegelikkuses tohib sellist tasu võtta ainult üürileandja, mitte aga vahendaja. Kui vahendusfirma sellist tasu küsib, võib ta saada hoiatuse või ajutise tegevuskeelu.
Üürnikud peavad olema eriti tähelepanelikud paberitele allkirja andes, sest ka leppetrahvi võidakse esitleda kui broneerimistasu.
Leppetrahvi võib nõuda siis, kui isik on teinud pakkumise elamispinna üürimiseks, aga sellest loobunud. Tavaliselt on leppetrahvi suurus ühe kuu üür.
Viimasel ajal on aga on väga levinud, et korterit vaatamas käinud inimestelt nõutakse asjaajamiskulusid, mille suurus on tavaliselt ligi 200 eurot. Seetõttu soovitatakse käia vaatamas neid kortereid, kus omanik on ise kohapeal, sest ainult omanikul on õigus midagi sellist nõuda.
Vahendajad peavad aga tagama selle, et üürnik eluaset vaadates ikka kõigest aru saaks, mida räägitakse, ja see ei puuduta ainult lepingu läbilugemist.
