NordenBladet — „Eestit vaevab juba mõnda aega erakordselt kõrge toiduainete hinnatase – meie hinnatõus on olnud üks Euroopa kiiremaid. Ajal kui Eesti valitsus istub käed rüpes, liiguvad meie naaberriigid vastupidises suunas, et oma inimesi ja majandust toetada,“ märkis Ligile arupärimise üle andnud Züleyxa Izmailova.
Näiteks Rootsi valitsus plaanib tema sõnul langetada toiduainete käibemaksu kuuele protsendile ja Läti valitsus põhitoiduainete käibemaksu 12 protsendile.
„Eesti valitsuse regressiivne maksupoliitika süvendab aga hinnasurvet, suurendab ebavõrdsust ja kahjustab sisetarbimist. Jaekaubanduses, eriti toidukauplustes on müügimahud juba languses,“ lisas Izmailova.
Sotsiaaldemokraadid pärivad rahandusministrilt, kuidas hinnata olukorda, kus Eesti on muutumas „kõrgeks toiduainete käibemaksu saareks“ ja mida valitsus kavatseb teha selleks, et paraneks nii inimeste toimetulek kui meie toidutootjate ja kaupmeeste konkurentsivõime. „Milliseid alternatiivseid meetmeid – sihitud toetusi, toidukuponge ja hinna stabiliseerimismehhanisme on valitsus arutanud, kui käibemaksu langetamist ei peeta otstarbekaks?“ küsivad arupärijad Ligilt.
NordenBladet — „2024. aasta septembris saatis valitsus riigikokku ravimiseaduse muutmise eelnõu, mis annab haiglaapteekidele õiguse ravimeid sisse vedada, et seeläbi suurendada haiglate ja patsientide jaoks ravimite kättesaadavust ning elavdada konkurentsi ravimite hulgimüüjate vahel. Tegemist on konkurentsiolukorda parandava, mitte kuidagi piirava eelnõuga, nagu huvigrupid on meedias ekslikult väitnud,“ märkis riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Tanel Kiik.
Tema sõnul on ravimituru konkurentsiprobleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud nii ajakirjandus kui riigikontroll. „Tervishoiuvaldkond on aastaid oodanud vajalikke muudatusi, aga arusaamatutel põhjustel on juba eelmise aasta oktoobris esimese lugemise läbinud eelnõu menetlemine pidurdunud,“ lisas Kiik.
Sotsiaaldemokraadid küsivad Jollerilt, mida tähendab sotsiaalministeeriumi selgitus, et „haiglaapteekide teema on hetkel pausil“ ja mida kavatseb ta ministrina täiendavalt ette võtta ravimituru konkurentsiolukorra parandamiseks?
„Kas vastab tõele, et Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus ei toeta enam haiglaapteekide õiguste laiendamist ravimite kättesaadavuse parandamiseks? Kas Te arsti ja ministrina toetate haiglaapteekide õiguste laiendamist, lubades haiglate hankepakkumistel osaleda ka nõuetekohastel Euroopa Liidu ravimite hulgimüüjatel?,“ uurivad arupärijad.
NordenBladet – Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) nõukogu liikmeks ja ühtlasi selle juhiks saab Erkki Raasuke, kes vahetab sel kohal välja majandusministeeriumi (MKM) asekantsleri Sandra Särava.
Raasuke ütles, et soovib EISA uue juhatuse ja kõigi oluliste osapooltega koostööd teha, et asutusele pandud kõrgeid ootuseid täita.
Varem on Erkki Raasuke töötanud Swedbanki grupi finantsjuhina ja MKM-i nõunikuna. Samuti on ta olnud LHV grupi tegevdirektor ning Nordea ja DNB ühendpangast moodustatud Luminori tegevjuht. Ta on juhtinud Eesti Energia nõukogu ja on praegu Enefit Geeni ja Inbanki nõukogu liige.
Sandra Särav jätkab EISA nõukogu aseesimehena. Tema sõnul vajab EISA juhtimine muutust ning need muutused on vajalikud ka nõukogu tasandil.
EISA nõukokku kuuluvad Hando Sutter, Mait Palts, Oliver Väärtnõu, Renno Veinthal, Hannes Ojangu, Anto Liivat, Taavi Tamkivi, Sandra Särav ja Erkki Raasuke.
EISA loodi 2022. aastal Kredexi ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) liitmisel.
NordenBladet — “Selle asemel, et väikestes omavalitsustes riigiasutusi sulgeda, tuleb elu äärealadel toetada, et säiliks täisväärtuslik elu kõikjal Eestis,” lausus Lauri Laats. “Seetõttu teeme ettepaneku suurendada kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi 79 miljoni võrra, et kompenseerida kõigile Eesti linnadele ja valdadele ühe miljoni ulatuses hinnatõusude ning täiendavate maksutõusude kulusid.”
Turvalised, kiired ja taskukohased ühendused peavad Lauri Laatsi sõnul olema tagatud nii ühistranspordiga reisijatele kui ka autoga sõitjatele. “Seetõttu tuleb esimesel võimalusel taastada maakondlik tasuta ühistransport. Automaks teeb inimestele auto kasutamise veelgi kallimaks ja kui sellega tahetakse inimesi suunata ühistransporti kasutama, peaks bussisõit olema ka kvaliteetne ja kättesaadav. Samuti on kogutud piletitulu on niivõrd tagasihoidlik ja selle rakendamise kulu võrreldes saadava tuluga ebaproportsionaalselt väike. Lisaks tasuta bussisõidule tuleb saarte elanikele tagada prii praamisõit. On ebaõiglane, et saartel elavad inimesed peavad koju jõudmiseks maksma praamisõidu eest lisatasu,” rääkis Keskerakonna aseesimees.
Majanduslanguse ja suureneva tööpuuduse tingimustes tuleb tõsta toimetulekutoetuse määra 250 euroni ja üksi elava pensionäri toetust 300 eurole ning kahekordistada puudega inimeste toetusi. “Lisaks soovime tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut,” selgitas Lauri Laats.
Reformierakonna valitsus on Lauri Laatsi sõnul käitunud sõnamurdlikult, kui jättis õpetajad lubatud palgatõusuta ega kavatse tuleval aastal panustada siseturvalisuse eest seisvate inimeste töötasude tõstmisesse.
“2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus lubati tõsta õpetajate palk nelja aastaga 120%-le keskmisest palgast, kuid praeguse valitsuse suutmatuse tõttu on antud lubadus juba aasta pärast uuendatud koalitsioonilepingust välja jäänud. Keskerakond teeb ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära 7% võrra 1950 euroni,” sõnas Lauri Laats. “Siseturvalisuse valdkonnas on seoses palgasurvega pidev töötajate puudus, 10% palgatõus annab võimaluse tõsta palk konkurentsivõimelisemaks ja saada sektorisse töötajaid juurde.”
NordenBladet – Televiisor või arvuti magamistoas võivad olla väga mugavaks viisiks enne uinumist lõõgastumiseks või õhtuti tööga tegelemiseks. Teaduslikud analüüsid on aga korduvalt tõestanud, et elektrooniliste seadmete olemasolu magamistoas võib mõjub tervisele pigem negatiivselt.
Üks peamisi probleeme on mõju unele. Elektroonilistest seadmetest kiirgav sinine valgus* võib pärssida und reguleeriva hormooni melatoniini tootmist. See võib raskendada uinumist ja põhjustada unetust e. insomniat või muid unehäireid. Lisaks võib telerist või arvutist tulev müra ja stimulatsioon raskendada lõõgastumist enne magamaminekut.
Teine murekoht on mõju vaimsele tervisele. Uuringud on näidanud, et elektroonikaseadmete pikaajaline kasutamine võib põhjustada stressi ja ärevuse suurenemist, aga ka depressiooni. Lisaks võib seadmete pidev stimulatsioon raskendada keskendumist ja mõjutada keha kognitiivset funktsiooni (nt taju, tähelepanu, mõtlemist) negatiivselt.
Oma tervise ja hea une huvides proovige järgida järgmisi näpunäiteid:
* Vältige elektroonikaseadmete kasutamist vähemalt tund enne magamaminekut.
* Kasutage oma seadmetes sinise valguse filtrit või installige rakendus, mis reguleerib ekraani värvitemperatuuri.
* Hoidke oma magamistuba võimalikult pimedas, et soodustada melatoniini tootmist.
* Hoidke oma magamistuba tehnoloogiavaba tsoonina.
Teleri või arvuti olemasolu magamistoas võib olla mugav, kuid sellel võib olla tervisele negatiivne mõju. Elektrooniliste seadmete kiirgav sinine valgus pärsib melatoniini tootmist ja raskendab uinumist. Lisaks võib elektroonikaseadmete pikaajaline kasutamine põhjustada suurenenud stressi ja ärevust ning depressiooni. Tervisliku une ja vaimse heaolu edendamiseks on kõige parem vältida elektrooniliste seadmete kasutamist magamistoas ning luua magamistuppa tehnoloogiavaba tsoon.
__________________ * Mis on sinine valgus?
Sinine valgus, tuntud ka kui suure energiaga nähtav valgus (HEV), on nähtava valguse spektri värv, mida inimsilmad näevad. Neid nähtava ja mittenähtava valguse lainepikkusi mõõdetakse nanomeetrites (nm) ja üldiselt, mida lühem on lainepikkus, seda suurem on energia. Sinine valgus on lühikese lainepikkusega, mis tähendab, et see toodab suuremas koguses energiat.
Erinevalt teistest valguse vormidest ei suuda silmad tõhusalt filtreerida sinist valgust, nii et rohkem pääseb silma kaudu võrkkestale. Sinine valgus toob meie silmadele ja üldisele tervisele nii kasu kui ka muret.
Suurim sinise valguse allikas on päikesevalgus, kuid seda kiirgavad ka sülearvutid ja arvutimonitorid, nutitelefonid, tahvelarvutid, televiisor, luminofoor- ja kompaktluminofoorpirnid.
