NordenBladet — “Selle asemel, et väikestes omavalitsustes riigiasutusi sulgeda, tuleb elu äärealadel toetada, et säiliks täisväärtuslik elu kõikjal Eestis,” lausus Lauri Laats. “Seetõttu teeme ettepaneku suurendada kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi 79 miljoni võrra, et kompenseerida kõigile Eesti linnadele ja valdadele ühe miljoni ulatuses hinnatõusude ning täiendavate maksutõusude kulusid.”
Turvalised, kiired ja taskukohased ühendused peavad Lauri Laatsi sõnul olema tagatud nii ühistranspordiga reisijatele kui ka autoga sõitjatele. “Seetõttu tuleb esimesel võimalusel taastada maakondlik tasuta ühistransport. Automaks teeb inimestele auto kasutamise veelgi kallimaks ja kui sellega tahetakse inimesi suunata ühistransporti kasutama, peaks bussisõit olema ka kvaliteetne ja kättesaadav. Samuti on kogutud piletitulu on niivõrd tagasihoidlik ja selle rakendamise kulu võrreldes saadava tuluga ebaproportsionaalselt väike. Lisaks tasuta bussisõidule tuleb saarte elanikele tagada prii praamisõit. On ebaõiglane, et saartel elavad inimesed peavad koju jõudmiseks maksma praamisõidu eest lisatasu,” rääkis Keskerakonna aseesimees.
Majanduslanguse ja suureneva tööpuuduse tingimustes tuleb tõsta toimetulekutoetuse määra 250 euroni ja üksi elava pensionäri toetust 300 eurole ning kahekordistada puudega inimeste toetusi. “Lisaks soovime tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut,” selgitas Lauri Laats.
Reformierakonna valitsus on Lauri Laatsi sõnul käitunud sõnamurdlikult, kui jättis õpetajad lubatud palgatõusuta ega kavatse tuleval aastal panustada siseturvalisuse eest seisvate inimeste töötasude tõstmisesse.
“2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus lubati tõsta õpetajate palk nelja aastaga 120%-le keskmisest palgast, kuid praeguse valitsuse suutmatuse tõttu on antud lubadus juba aasta pärast uuendatud koalitsioonilepingust välja jäänud. Keskerakond teeb ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära 7% võrra 1950 euroni,” sõnas Lauri Laats. “Siseturvalisuse valdkonnas on seoses palgasurvega pidev töötajate puudus, 10% palgatõus annab võimaluse tõsta palk konkurentsivõimelisemaks ja saada sektorisse töötajaid juurde.”
NordenBladet – Televiisor või arvuti magamistoas võivad olla väga mugavaks viisiks enne uinumist lõõgastumiseks või õhtuti tööga tegelemiseks. Teaduslikud analüüsid on aga korduvalt tõestanud, et elektrooniliste seadmete olemasolu magamistoas võib mõjub tervisele pigem negatiivselt.
Üks peamisi probleeme on mõju unele. Elektroonilistest seadmetest kiirgav sinine valgus* võib pärssida und reguleeriva hormooni melatoniini tootmist. See võib raskendada uinumist ja põhjustada unetust e. insomniat või muid unehäireid. Lisaks võib telerist või arvutist tulev müra ja stimulatsioon raskendada lõõgastumist enne magamaminekut.
Teine murekoht on mõju vaimsele tervisele. Uuringud on näidanud, et elektroonikaseadmete pikaajaline kasutamine võib põhjustada stressi ja ärevuse suurenemist, aga ka depressiooni. Lisaks võib seadmete pidev stimulatsioon raskendada keskendumist ja mõjutada keha kognitiivset funktsiooni (nt taju, tähelepanu, mõtlemist) negatiivselt.
Oma tervise ja hea une huvides proovige järgida järgmisi näpunäiteid:
* Vältige elektroonikaseadmete kasutamist vähemalt tund enne magamaminekut.
* Kasutage oma seadmetes sinise valguse filtrit või installige rakendus, mis reguleerib ekraani värvitemperatuuri.
* Hoidke oma magamistuba võimalikult pimedas, et soodustada melatoniini tootmist.
* Hoidke oma magamistuba tehnoloogiavaba tsoonina.
Teleri või arvuti olemasolu magamistoas võib olla mugav, kuid sellel võib olla tervisele negatiivne mõju. Elektrooniliste seadmete kiirgav sinine valgus pärsib melatoniini tootmist ja raskendab uinumist. Lisaks võib elektroonikaseadmete pikaajaline kasutamine põhjustada suurenenud stressi ja ärevust ning depressiooni. Tervisliku une ja vaimse heaolu edendamiseks on kõige parem vältida elektrooniliste seadmete kasutamist magamistoas ning luua magamistuppa tehnoloogiavaba tsoon.
__________________ * Mis on sinine valgus?
Sinine valgus, tuntud ka kui suure energiaga nähtav valgus (HEV), on nähtava valguse spektri värv, mida inimsilmad näevad. Neid nähtava ja mittenähtava valguse lainepikkusi mõõdetakse nanomeetrites (nm) ja üldiselt, mida lühem on lainepikkus, seda suurem on energia. Sinine valgus on lühikese lainepikkusega, mis tähendab, et see toodab suuremas koguses energiat.
Erinevalt teistest valguse vormidest ei suuda silmad tõhusalt filtreerida sinist valgust, nii et rohkem pääseb silma kaudu võrkkestale. Sinine valgus toob meie silmadele ja üldisele tervisele nii kasu kui ka muret.
Suurim sinise valguse allikas on päikesevalgus, kuid seda kiirgavad ka sülearvutid ja arvutimonitorid, nutitelefonid, tahvelarvutid, televiisor, luminofoor- ja kompaktluminofoorpirnid.
NordenBladet — Soomes on levinud, et korteri näitamise ajal küsitakse tulevastelt üürnikelt broneerimistasu, mis on tegelikult ebaseaduslik. Üürnik peaks tähelepanelikult lugema lepingut, muidu võib mitmesaja euroga mööda pükse saada.
Paljudel juhtudel on lepingu allosas märge, et kui inimene korteri üürimisest loobub, siis peab tasuma 200 eurot asjaajamiskulusid. Lepe on siduv.
Tegelikkuses tohib sellist tasu võtta ainult üürileandja, mitte aga vahendaja. Kui vahendusfirma sellist tasu küsib, võib ta saada hoiatuse või ajutise tegevuskeelu.
Üürnikud peavad olema eriti tähelepanelikud paberitele allkirja andes, sest ka leppetrahvi võidakse esitleda kui broneerimistasu.
Leppetrahvi võib nõuda siis, kui isik on teinud pakkumise elamispinna üürimiseks, aga sellest loobunud. Tavaliselt on leppetrahvi suurus ühe kuu üür.
Viimasel ajal on aga on väga levinud, et korterit vaatamas käinud inimestelt nõutakse asjaajamiskulusid, mille suurus on tavaliselt ligi 200 eurot. Seetõttu soovitatakse käia vaatamas neid kortereid, kus omanik on ise kohapeal, sest ainult omanikul on õigus midagi sellist nõuda.
Vahendajad peavad aga tagama selle, et üürnik eluaset vaadates ikka kõigest aru saaks, mida räägitakse, ja see ei puuduta ainult lepingu läbilugemist.
NordenBladet — Peaminister Kristen Michal viitas, et järgmise aasta riigieelarve rajab teed kasvule. „Täna teeme rasked eelarveotsused, et tulevikus oleks lihtsam. Teeme üheskoos asjad korda, kaitse saab kindel, eelarve ja riigi asjaajamine tõhus. Kindlusest omakorda sünnib kasv. See ongi meie tegevuse eesmärk: kindlus ja kasv,“ rääkis ta tutvustades 2025. aasta riigieelarvet, mille tulude maht on 17,7 miljardit eurot, kulude maht 18,2 miljardit eurot ning mille sõjaline kaitsekulu saab olema 3,3 protsenti SKT-st.
Peaministri sõnul saavad kaitse ja laiema julgeoleku jaoks vajalikud soetused olema lähiaastate suurimad. Sõjalise kaitsevaldkonna kogumaht aastatel 2025–2028 on 6,35 miljardit eurot, sellele lisandub riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel veel 1,6 miljardit eurot moona soetamiseks aastani 2031. Lisaks investeerib riik järgmisel neljal aastal laia riigikaitsesse täiendavalt 219 miljonit eurot. Michal märkis, et need miljardid moona ja sajad miljonid sisejulgeolekusse on selleks, et olla valmis ka hübriidohtudeks. „See on väga suur raha,“ tõdes ta ja lisas, et kaitsesse panustavad kõik Eesti inimesed, pagarist pankurini, hipsterist hiidlaseni. „Me palume ja hindame väga kõrgelt igaühe panust Eestis, et kaitsta seda, mis meil üheskoos on. Palun ka kõigil hinnata ja kasutada rahva antud panust arukalt, tänulikult ja säästlikult.“
Teise olulisema punktina tõi peaminister esile, et korda saab Eesti eelarvepoliitika ning 2025. aasta eelarve puudujääk väheneb prognoositult kolme protsendini SKT-st ja alla selle. Michal märkis, et julgeolekumaks on tähtajaline ja kärpeid tuleb edasi teha, et riigi rahaasjad saaks joonele. „Kui kaitsevajaduste plaan on paigas, nagu ka kokkuhoid eelarve korda tegemisel, siis lõpeb igal kvartalil rahvast ja majanduses ebakindlust loonud arutelu, milline uus maks on tulemas, ummikust suhkruni,“ sõnas ta. „Küllap saab siinkohal teravmeelne olla, püüdes torgata, et kindlus on kallis. On. Kuid ebakindlus on veelgi kulukam. Ebakindlusesse ei sünni ettevõtteid ega lapsi.“
Kolmandaks lubas Michal uute valimisteni maksurahu ning majanduskasvu. Eelarves ühel või teisel moel kasvu toojate ja riigi investeeringutena kajastuvatena loetles peaminister kaitsetööstust, infotehnoloogia valdkonda, Rail Balticu ehitust, teedeehitust, hoonete renoveerimise toetamist, taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamist, Kunstihoone ja rahvusraamatukogu renoveerimist. Samuti märkis ta ära keskmise vanaduspensioni ning sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetuste tõusmise ning eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamise jätkamise.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Urmas Reinsalu (I), Priit Lomp (SDE), Martin Helme (EKRE), Toomas Uibo (E200), Õnne Pillak (RE) ja Lauri Laats (KE).
NordenBladet — Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse (359 SE), millega kehtestatakse raamistik, et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu.
Seadusega määratakse kriteeriumid, millistel tingimustel saab ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektide kiirendatud korras rajamiseks ära jätta keskkonnamõju hindamise. Ühtlasi luuakse taastuvenergia projektidele leevenduse ja loodusväärtuste hüvitusmeetmete süsteem.
Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks loetakse riikliku energia- ja kliimakavaga 2030 määratud energiaallikate projektid, näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, soojuspumpade ja biometaani tootmise projektid. Nende projektide puhul on võimalik teha erandeid loodusdirektiivist, linnudirektiivist ja veepoliitika raamdirektiivist. Ülekaalukas avalik huvi on rakendatav ainult projektide planeerimise käigus ja tegevusloamenetluses. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projekt peab asuma väljaspool Natura 2000 võrgustikku ega tohi kahjustada kaitsealuseid liike.
Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse lahendamiseks täpsustatakse seaduses keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise teate sisu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja selle vastu oli 22 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (426 SE), mis laiendab elutähtsate teenuste ja nende osutajate ringi ning aitab parandada teenuseosutajate ja kogu riigi valmisolekut kriisidega toime tulla.
Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsate teenuste osutajate toimepidevus ning riigi toimimine eri laadi kriisides. Elutähtsaks loetakse teenust, kui sel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, selle katkemine ohustab muu hulgas inimeste elu või tervist või toob kaasa suure keskkonnakahju ning sel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
Seadusega lisatakse elutähtsate teenuste nimekirja lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimine, toidu ja ravimitega varustamine ning perearstiabi toimimine. Kui praegu korraldab Sotsiaalministeerium vältimatu abi tagamist, siis edaspidi tuleb elutähtsa teenusena tagada tervishoiuteenuste toimimine laiemalt. Muudatuste tulemusel saavad elutähtsa teenuse osutajaks näiteks lennujaama-, raudtee- ja sadamaoperaatorid, aga ka perearstid, ravimite hulgimüüjad ja suuremad toidukäitlejad.
Teise lugemise käigus otsustas Riigikogu ülevõetavat direktiivi Eesti jaoks laiendada ja määratleda elutähtsa teenusena ka avalik-õigusliku meediateenuse toimimine ja selleks vajaliku üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine. Selleks lisati elutähtsa teenuse osutajate hulka Eesti Rahvusringhääling ja sideettevõtja AS Levira.
Elutähtsa teenuse osutajatel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, korraldada õppuseid ning täita muid toimepidevuse tagamiseks seatud nõudeid, sealhulgas selgitada välja kõige olulisemaid töölõike täitvad ametikohad ja teha neid täitvatele inimestele vajadusel taustakontroll. Samuti peavad teenusepakkujad olema muudatuste kohaselt valmis läbima teenuse toimepidevuse hindamiseks sõltumatu auditi.
Seadus loob alused ka riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Riigikantselei juhtimisel hakatakse edaspidi koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat, et teenuseosutajate toimepidevust paremini suunata ja kavandada. Strateegia osana peavad kõik omavalitsused koostama oma riskianalüüsi ning hindama riske, haavatavust ja valmisolekut riskide realiseerumiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 63 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Lisaks võttis Riigikogu vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2024.–2025. aasta tegevuse kontrollimiseks“ (495 OE), millega määratakse Riigikontrolli tegevust kontrollima Sirius Audit OÜ.
Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks määrab audiitori parlament rahanduskomisjoni ettepanekul. Ettepanekut tehes lähtus komisjon Riigikontrolli korraldatud ostumenetluse tulemustest.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 54 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Üks eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) eelnõu (421 SE), millega jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist.
Eelnõuga luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes vajavad väga palju tuge, kuid kel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus. Teenuse sihtrühm on mõõduka, raske või sügava puudega, aga ka muu nii täpsustatud kui ka täpsustamata intellektipuudega inimesed, kelle hooldusvajadus on kõrge. Seni on see sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mis on aga mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeleb pigem iseseisvusele suunamisega.
Päeva- ja nädalahoiuteenust saab eelnõu järgi kasutada maksimaalselt 23 ööpäeva kuus. Inimestele, kes vajavad toetust kuus vähem kui 10 päeva, leitakse sobiv lahendus kohaliku omavalitsuse või teiste erihoolekandeteenuste hulgast.
Teenusele juurdepääsu tagamiseks täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise puhul peab teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulud katma see omavalitsus, kus inimene rahvastikuregistri järgi elab. Elukoha registreerimisel luuakse eelnõuga erisus neile, kes viibivad ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha omavalitsus või kel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. Nende elukoha saab omavalitsus registreerida omavalitsuse või linnajao täpsusega.
Riigikogu kuulas ära minister Hartmani aastaettekande
Riigikogu kuulas ära regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.
Hartman väljendas Riigikogu ees soovi, et ükski Eesti inimene ei peaks valima elukohta pelgalt töökoha või laste koolikoha järgi. „Kui kõikjal Eestis on võimalik saada töö eest väärikat tasu, lastele head haridust ja eakana tunda rõõmu toetavast kogukonnaelust, siis miks mitte ei võiks 10 aasta pärast elada iga teine pere maal või väikelinnas,“ ütles ta oma ettekandes, kus keskendus tegevustele, mis aitavad luua Eestis parema palgaga töökohti ja kodusid, tugevdavad põllumajandust ja tagavad toidujulgeoleku.
Minister toonitas, et võimalus heaks eluks kõikjal Eestis ei sünni iseenesest. „Me ei tohi juhtida riiki lootuses, et nähtamatud käed asju paika loksutavad. Olgu selleks asjaks inimeste väärikas sissetulek, toidujulgeolek ja varustuskindlus või hästi toimiv ühistransport. Viimaste aastate kobarkriisid on toonud valusalt ja teravalt esile vajaduse jõulise ning asise regionaalpoliitika järele,“ ütles ta ning lisas, et regionaal- ja põllumajanduspoliitika ei ole enam pelgalt heaolu ja väärikuse küsimus, vaid sellest on saanud üks meie iseolemise ja julgeoleku alussambaid.
Tema sõnul puudutab regionaalpoliitika iga eluvaldkonda ning sellest peab saama nii mõtte- kui ka tegutsemisviis. „Teadlane Mati Heidmets on öelnud, et Eesti taasiseseisvumise järgse poliitika suurim läbikukkumine on üha süvenev regionaalne ebavõrdsus. Eesti riigile ja inimestele ei tee kuidagi head see, kui seame arglikult ja ambitsioonitult sihiks kestliku kahanemise. Selleks, et suudaksime peatada või aeglustada viimase 30 aasta rahvastiku ja majanduse koondumise trende, on vaja nii Riigikogu, valitsuse liikmete kui ka kogu ülejäänud avaliku sektori panust,“ ütles Hartman.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Ando Kiviberg Eesti 200, Urmas Kruuse Reformierakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis viis eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni (nr 190) ratifitseerimise seaduse eelnõu (469 SE), millega ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon, mille eesmärk on vähendada töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist. See on esimene rahvusvaheline dokument, millega kehtestatakse kogu maailmas kohaldatavad konkreetsed normid tööga seotud ahistamise ja vägivalla tõkestamiseks ning meetmed, mille vastuvõtmist riikidelt ja muudelt osalistelt oodatakse.
Konventsiooni eesmärk on tunnistada igaühe õigust vägivalla ja ahistamiseta töömaailmale ning ennetada inimeste füüsilist, psühholoogilist, seksuaalset või majanduslikku kahju, mida võib töömaailmas esinev vägivald ja ahistamine põhjustada. Konventsiooni ratifitseerimisega võtab Eesti endale kohustuse tagada seaduste ja praktika jätkuv vastavus rahvusvahelistele standarditele ning avaldab toetust töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise vastasele võitlusele.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel sõna Kert Kingo ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tanel Kiik.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas seitse, selle vastu hääletas aga 46 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE), mille kohaselt tuleb ametiasutustel inimeste märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata senise 30 asemel 15 päevaga.
Eelnõu kohaselt jääb kehtima põhimõte, et märgukirjale või selgitustaotlusele peab vastama viivitamata, kuid lüheneb maksimaalne aeg, mille jooksul tuleb seda teha. Praegu tuleb pöörduja küsimusele vastata kuni 30, eelnõu kohaselt aga mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul alates selle registreerimisest. Keerulisemate pöördumiste puhul, mis nõuavad vastamiseks lisaaega, jääb võimalus pikendada vastamise tähtaega kuni kahe kuuni, et tagada vastuste põhjalikkus ja kvaliteet. Tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest tuleb märgukirja või selgitustaotluse esitajat teavitada.
Eelnõuga soovitakse kiirendada vastamist inimeste märgukirjadele ja selgitustaotlustele, mis puudutavad näiteks asutuste töökorraldust, valdkonna arengu kujundamist, avaliku elu või riigivalitsemisega seotud infot, aga ka asutuse välja töötatud õigusakte ja eelnõusid. Muudatus puudutab põhiliselt riigi- ja omavalitsusasutusi, kuid märgukirja või selgitustaotluse adressaadiks võib olla ka mittetulundusühing, sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühing, kui teave puudutab riigi või omavalitsuse eelarvevahendite kasutamist.
Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsiooniväärteod) eelnõu (441 SE), mille eesmärk on muuta tõhusamaks sanktsioonirikkumiste menetlus.
Praegu on kõik sanktsioonirikkumised karistatavad karistusseadustiku järgi ja neid kuritegusid menetleb Kaitsepolitseiamet. Kaitsepolitseiameti koormuse vähendamiseks klassifitseeritakse osa seni kuriteona karistatavaid sanktsioonirikkumisi eelnõu kohaselt väärtegudeks, millega hakkab tegelema Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliamet asub eelnõu järgi menetlema sisse- ja väljaveo keelu rikkumisi, kui kauba või sularaha väärtus jääb alla 10 000 euro, ning saab õiguse väärteomenetluses konfiskeerida keelatud kaupa. Sanktsiooniväärteo eest karistatakse eelnõu kohaselt kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi või arestiga.
Samuti muudetakse eelnõuga karistusseadustikku nii, et keelatud strateegilise kauba veo ja keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise rikkumise puhul kohaldub raskem kuriteokoosseis. See tähendab, et kui sanktsioonikuriteo eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistustega, siis keelatud strateegilise kauba veo või sellise kaubaga seotud teenuse osutamise eest näeb seadus ette kolme- kuni 12-aastase vangistuse. Eelnõuga muudetakse karistatavaks ka keelatud strateegilise kauba vedu ja keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamine ettevaatamatusest.
Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Tali Eesti 200 ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE), millega piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist. Eelnõu kohaselt ei ole tavakasutajal üksikpäringuga võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida.
Selleks, et suurendada eraelu kaitset ja säilitada samas kinnistusraamatu avalikkus, saavad edaspidi nime või isikukoodi alusel päringuid teha need, kellel see on töö tõttu vajalik, näiteks advokaadid, notarid ja ajakirjanikud. Jätkuvalt saab päringuid teha aadressi või katastritunnuse alusel, et vajadusel kinnisvara omanikuga ühendust võtta.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE), mille eesmärk on tagada tõhusam õiguskorra kaitse ja vangla julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele.
Eelnõuga täpsustatakse vanglateenistuse õigust teha põhjendatud juhtudel taustakontrolli, sätestades selleks selgemad õiguslikud alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (432 SE), millega sooviti muuta mullu juunis vastu võetud seaduse jõustumissätteid ning kuni 2028. aasta 1. jaanuarini edasi lükata niinimetatud maksuküüru kaotamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsioonist ning Isamaa fraktsiooni nimel pidas kõne Jaanus Karilaid.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 50 ja selle vastu oli 15 Riigikogu liiget.
