NordenBladet – Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) nõukogu liikmeks ja ĂĽhtlasi selle juhiks saab Erkki Raasuke, kes vahetab sel kohal välja majandusministeeriumi (MKM) asekantsleri Sandra Särava.
Raasuke ütles, et soovib EISA uue juhatuse ja kõigi oluliste osapooltega koostööd teha, et asutusele pandud kõrgeid ootuseid täita.
Varem on Erkki Raasuke töötanud Swedbanki grupi finantsjuhina ja MKM-i nõunikuna. Samuti on ta olnud LHV grupi tegevdirektor ning Nordea ja DNB ühendpangast moodustatud Luminori tegevjuht. Ta on juhtinud Eesti Energia nõukogu ja on praegu Enefit Geeni ja Inbanki nõukogu liige.
Sandra Särav jätkab EISA nõukogu aseesimehena. Tema sõnul vajab EISA juhtimine muutust ning need muutused on vajalikud ka nõukogu tasandil.
EISA nõukokku kuuluvad Hando Sutter, Mait Palts, Oliver Väärtnõu, Renno Veinthal, Hannes Ojangu, Anto Liivat, Taavi Tamkivi, Sandra Särav ja Erkki Raasuke.
EISA loodi 2022. aastal Kredexi ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) liitmisel.
NordenBladet — “Selle asemel, et väikestes omavalitsustes riigiasutusi sulgeda, tuleb elu äärealadel toetada, et säiliks täisväärtuslik elu kõikjal Eestis,” lausus Lauri Laats. “Seetõttu teeme ettepaneku suurendada kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi 79 miljoni võrra, et kompenseerida kõigile Eesti linnadele ja valdadele ühe miljoni ulatuses hinnatõusude ning täiendavate maksutõusude kulusid.”
Turvalised, kiired ja taskukohased ühendused peavad Lauri Laatsi sõnul olema tagatud nii ühistranspordiga reisijatele kui ka autoga sõitjatele. “Seetõttu tuleb esimesel võimalusel taastada maakondlik tasuta ühistransport. Automaks teeb inimestele auto kasutamise veelgi kallimaks ja kui sellega tahetakse inimesi suunata ühistransporti kasutama, peaks bussisõit olema ka kvaliteetne ja kättesaadav. Samuti on kogutud piletitulu on niivõrd tagasihoidlik ja selle rakendamise kulu võrreldes saadava tuluga ebaproportsionaalselt väike. Lisaks tasuta bussisõidule tuleb saarte elanikele tagada prii praamisõit. On ebaõiglane, et saartel elavad inimesed peavad koju jõudmiseks maksma praamisõidu eest lisatasu,” rääkis Keskerakonna aseesimees.
Majanduslanguse ja suureneva tööpuuduse tingimustes tuleb tõsta toimetulekutoetuse määra 250 euroni ja üksi elava pensionäri toetust 300 eurole ning kahekordistada puudega inimeste toetusi. “Lisaks soovime tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut,” selgitas Lauri Laats.
Reformierakonna valitsus on Lauri Laatsi sõnul käitunud sõnamurdlikult, kui jättis õpetajad lubatud palgatõusuta ega kavatse tuleval aastal panustada siseturvalisuse eest seisvate inimeste töötasude tõstmisesse.
“2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus lubati tõsta õpetajate palk nelja aastaga 120%-le keskmisest palgast, kuid praeguse valitsuse suutmatuse tõttu on antud lubadus juba aasta pärast uuendatud koalitsioonilepingust välja jäänud. Keskerakond teeb ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära 7% võrra 1950 euroni,” sõnas Lauri Laats. “Siseturvalisuse valdkonnas on seoses palgasurvega pidev töötajate puudus, 10% palgatõus annab võimaluse tõsta palk konkurentsivõimelisemaks ja saada sektorisse töötajaid juurde.”
NordenBladet – Televiisor või arvuti magamistoas võivad olla väga mugavaks viisiks enne uinumist lõõgastumiseks või õhtuti tööga tegelemiseks. Teaduslikud analĂĽĂĽsid on aga korduvalt tõestanud, et elektrooniliste seadmete olemasolu magamistoas võib mõjub tervisele pigem negatiivselt.
Üks peamisi probleeme on mõju unele. Elektroonilistest seadmetest kiirgav sinine valgus* võib pärssida und reguleeriva hormooni melatoniini tootmist. See võib raskendada uinumist ja põhjustada unetust e. insomniat või muid unehäireid. Lisaks võib telerist või arvutist tulev müra ja stimulatsioon raskendada lõõgastumist enne magamaminekut.
Teine murekoht on mõju vaimsele tervisele. Uuringud on näidanud, et elektroonikaseadmete pikaajaline kasutamine võib põhjustada stressi ja ärevuse suurenemist, aga ka depressiooni. Lisaks võib seadmete pidev stimulatsioon raskendada keskendumist ja mõjutada keha kognitiivset funktsiooni (nt taju, tähelepanu, mõtlemist) negatiivselt.
Oma tervise ja hea une huvides proovige järgida järgmisi näpunäiteid:
* Vältige elektroonikaseadmete kasutamist vähemalt tund enne magamaminekut.
* Kasutage oma seadmetes sinise valguse filtrit või installige rakendus, mis reguleerib ekraani värvitemperatuuri.
* Hoidke oma magamistuba võimalikult pimedas, et soodustada melatoniini tootmist.
* Hoidke oma magamistuba tehnoloogiavaba tsoonina.
Teleri või arvuti olemasolu magamistoas võib olla mugav, kuid sellel võib olla tervisele negatiivne mõju. Elektrooniliste seadmete kiirgav sinine valgus pärsib melatoniini tootmist ja raskendab uinumist. Lisaks võib elektroonikaseadmete pikaajaline kasutamine põhjustada suurenenud stressi ja ärevust ning depressiooni. Tervisliku une ja vaimse heaolu edendamiseks on kõige parem vältida elektrooniliste seadmete kasutamist magamistoas ning luua magamistuppa tehnoloogiavaba tsoon.
__________________ * Mis on sinine valgus?
Sinine valgus, tuntud ka kui suure energiaga nähtav valgus (HEV), on nähtava valguse spektri värv, mida inimsilmad näevad. Neid nähtava ja mittenähtava valguse lainepikkusi mõõdetakse nanomeetrites (nm) ja üldiselt, mida lühem on lainepikkus, seda suurem on energia. Sinine valgus on lühikese lainepikkusega, mis tähendab, et see toodab suuremas koguses energiat.
Erinevalt teistest valguse vormidest ei suuda silmad tõhusalt filtreerida sinist valgust, nii et rohkem pääseb silma kaudu võrkkestale. Sinine valgus toob meie silmadele ja üldisele tervisele nii kasu kui ka muret.
Suurim sinise valguse allikas on päikesevalgus, kuid seda kiirgavad ka sülearvutid ja arvutimonitorid, nutitelefonid, tahvelarvutid, televiisor, luminofoor- ja kompaktluminofoorpirnid.
NordenBladet — Soomes on levinud, et korteri näitamise ajal küsitakse tulevastelt üürnikelt broneerimistasu, mis on tegelikult ebaseaduslik. Üürnik peaks tähelepanelikult lugema lepingut, muidu võib mitmesaja euroga mööda pükse saada.
Paljudel juhtudel on lepingu allosas märge, et kui inimene korteri üürimisest loobub, siis peab tasuma 200 eurot asjaajamiskulusid. Lepe on siduv.
Tegelikkuses tohib sellist tasu võtta ainult üürileandja, mitte aga vahendaja. Kui vahendusfirma sellist tasu küsib, võib ta saada hoiatuse või ajutise tegevuskeelu.
Üürnikud peavad olema eriti tähelepanelikud paberitele allkirja andes, sest ka leppetrahvi võidakse esitleda kui broneerimistasu.
Leppetrahvi võib nõuda siis, kui isik on teinud pakkumise elamispinna üürimiseks, aga sellest loobunud. Tavaliselt on leppetrahvi suurus ühe kuu üür.
Viimasel ajal on aga on väga levinud, et korterit vaatamas käinud inimestelt nõutakse asjaajamiskulusid, mille suurus on tavaliselt ligi 200 eurot. Seetõttu soovitatakse käia vaatamas neid kortereid, kus omanik on ise kohapeal, sest ainult omanikul on õigus midagi sellist nõuda.
Vahendajad peavad aga tagama selle, et üürnik eluaset vaadates ikka kõigest aru saaks, mida räägitakse, ja see ei puuduta ainult lepingu läbilugemist.
NordenBladet — Peaminister Kristen Michal viitas, et järgmise aasta riigieelarve rajab teed kasvule. „Täna teeme rasked eelarveotsused, et tulevikus oleks lihtsam. Teeme üheskoos asjad korda, kaitse saab kindel, eelarve ja riigi asjaajamine tõhus. Kindlusest omakorda sünnib kasv. See ongi meie tegevuse eesmärk: kindlus ja kasv,“ rääkis ta tutvustades 2025. aasta riigieelarvet, mille tulude maht on 17,7 miljardit eurot, kulude maht 18,2 miljardit eurot ning mille sõjaline kaitsekulu saab olema 3,3 protsenti SKT-st.
Peaministri sõnul saavad kaitse ja laiema julgeoleku jaoks vajalikud soetused olema lähiaastate suurimad. Sõjalise kaitsevaldkonna kogumaht aastatel 2025–2028 on 6,35 miljardit eurot, sellele lisandub riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel veel 1,6 miljardit eurot moona soetamiseks aastani 2031. Lisaks investeerib riik järgmisel neljal aastal laia riigikaitsesse täiendavalt 219 miljonit eurot. Michal märkis, et need miljardid moona ja sajad miljonid sisejulgeolekusse on selleks, et olla valmis ka hübriidohtudeks. „See on väga suur raha,“ tõdes ta ja lisas, et kaitsesse panustavad kõik Eesti inimesed, pagarist pankurini, hipsterist hiidlaseni. „Me palume ja hindame väga kõrgelt igaühe panust Eestis, et kaitsta seda, mis meil üheskoos on. Palun ka kõigil hinnata ja kasutada rahva antud panust arukalt, tänulikult ja säästlikult.“
Teise olulisema punktina tõi peaminister esile, et korda saab Eesti eelarvepoliitika ning 2025. aasta eelarve puudujääk väheneb prognoositult kolme protsendini SKT-st ja alla selle. Michal märkis, et julgeolekumaks on tähtajaline ja kärpeid tuleb edasi teha, et riigi rahaasjad saaks joonele. „Kui kaitsevajaduste plaan on paigas, nagu ka kokkuhoid eelarve korda tegemisel, siis lõpeb igal kvartalil rahvast ja majanduses ebakindlust loonud arutelu, milline uus maks on tulemas, ummikust suhkruni,“ sõnas ta. „Küllap saab siinkohal teravmeelne olla, püüdes torgata, et kindlus on kallis. On. Kuid ebakindlus on veelgi kulukam. Ebakindlusesse ei sünni ettevõtteid ega lapsi.“
Kolmandaks lubas Michal uute valimisteni maksurahu ning majanduskasvu. Eelarves ühel või teisel moel kasvu toojate ja riigi investeeringutena kajastuvatena loetles peaminister kaitsetööstust, infotehnoloogia valdkonda, Rail Balticu ehitust, teedeehitust, hoonete renoveerimise toetamist, taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamist, Kunstihoone ja rahvusraamatukogu renoveerimist. Samuti märkis ta ära keskmise vanaduspensioni ning sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetuste tõusmise ning eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamise jätkamise.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Urmas Reinsalu (I), Priit Lomp (SDE), Martin Helme (EKRE), Toomas Uibo (E200), Õnne Pillak (RE) ja Lauri Laats (KE).
