KAS tead, kus ja kuidas tohib jalgrattaga sõita? Siin olulised Soome politsei nõuanded

By

-

august 30, 2024

NordenBladet — Jalgrattureid liigub teedel ja tänavatel üha rohkem, mistõttu on Soome politsei edastanud nõuanded ratturitele. Jalgratturitel tasub eriti tähelepanelik olla ristmikel ja kõnniteedel, kus esineb kõige enam ohuolukordi ja õnnetusi. Jalgratturite liikumine kõnniteedel on kõige enam pahameelt tekitav rikkumine.

Hea on meeles pidada need põhitõed:
•rattur on sõiduvahendi juht,
•rattatee jätk ei ole sama asi kui ülekäigurada.
•Autojuht peab andma teed ülekäigurajal olevale jalakäijale, aga
•ratturile tuleb teed anda vaid siis, kui liiklusmärk seda kohustab või auto pöörab rattatee jätkule.

Siin veelkord olulisemad reeglid:
•jalakäijate tänaval ja õuealal tohib rattaga sõita, kui tagada jalakäijatele vaba liikumine
•rattateelt tulev rattur tohib ületada sõiduteed üle rattatee jätku. Seejuures tuleb anda teed paremalt ja vasakult tulevatele autodele. Autojuht peab ratturile teed andma vaid siis, kui auto jaoks on selle kohta vastav märk või keerab ta üle rattatee jätku.
•mööda ülekäigurada liikudes tuleb ratturil ratast käe kõrval hoida, siis kehtivad ratturile jalakäijaga samad õigused ja kohustused
•kõnniteel tohivad rattaga sõita ainult alla 12-aastased lapsed

Avafoto: Pexels

26 fakti, mida sa Eesti kohta ei pruugi teada

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 18, 2024

1. Eesti lipu päeva tähistatakse 4. juunil

2. 2023. aasta statistilise metsainventeerimise (SMI) järgi on Eestis metsamaad 2 334 177 ha ehk 51,5% kogu Eesti territooriumist ehk metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast.

3. Riigil on maailma üks kõrgemaid kirjaoskuse määrasid 99,8%.

4. Eestil on üks maailma parimaid internetivabaduse edetabelis.

5. See oli esimene riik, kes võttis 2005. aastal vastu veebihääletuse.

6. Eestlased tähistavad 20. augustil “Taasiseseisvumispäeva”.

7. Eestil on ainulaadne laulukultuur ja võõrustab maailma suurimat amatöörkooriüritust Laulupidu.

8. Sellel on üle 2000 saare, suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa.

9. Riigikeel, eesti keel, on inglise keele oskajatele üks raskematest keeltest, mida õppida.

10. Eestil ei ole alalist armeed, kuid iga meeskodanik peab teenima sõjaväes.

11. Eesti kaotas Teises maailmasõja ajal 7,3% kogu rahvastikust

12. Riik on kuulus oma digitaalsete idufirmade, sealhulgas Skype’i poolest.

13. Eestis on suur meteoriidikraatrite arv ruutkilomeetri kohta.

14. Pealinn Tallinn on üks paremini säilinud keskaegseid linnu Euroopas.

15. Eestlased armastavad sauna ja kombineerivad tihti saunasessioone jäises vees suplusega.

16. Eestis elab rohkem naisi kui mehi.

17. Eestis on vähe suurlinnu. Ainult kolmes linnas – Tallinn, Tartu ja Narva – on rahvaarv suurem kui 50 000.

18. Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt on Eesti maailma kõige usuleigem riik.

19. Eestlastele meeldib harrastada naisekandmist. Kuigi spordiala on pärit Soomest, õnnestus eestlastel aastatel 1998-2008 naisekandmise maailmameistrivõitlustel tulla 11 aastat järjest võitjateks.

20. Eesti keel on üks väheseid keeli, kus sõnadel ei ole sugu ja kasutusel ei ole ühtegi artiklit.

21. Riigil on rikkalik folkloori ja mütoloogia traditsioon, sealhulgas lood metsavaimudest ja maagilistest olenditest.

22. Eesti on Euroopa Liidu, NATO ja eurotsooni liige.

23. Riik on tuntud kvaliteetsete piimatoodete, eriti juustu ja või poolest.

24. Eesti on üks digitaalselt arenenumaid riike maailmas, e-residentsuse ja e-hääletamise süsteemidega.

25. Eestlased on leiutanud maailmas täiesti ainulaadse spordiala – kiikingu (ringiratast üle võlli kiikumine)

26. Eesti keelt peab oma emakeeleks ümmarguselt 920 000 inimest. Siia hulka on arvatud nii Eestis elavad eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed kui ka välismaal elavad eestlased.

Priit Lomp: tuumajaama pooldajate read kahanesid riigikogus pea kolmandiku võrra

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 13, 2024

NordenBladet — Tuumaenergia otsus kogus kolmapäeva hilisõhtul riigikogus kõigest 41 poolthäält, mis on sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Priit Lombi hinnangul ilmselgelt nõrk mandaat.

„Märgiliseks võib pidada ka seda, et lühikese aja jooksul vähenes ligi kolmandiku võrra nende saadikute arv, kes näevad Eestit tuumariigina – eelnõu algatas 55 riigikogu saadikut, kuid lõpphääletusel oli toetajaid tervelt 14 võrra vähem. Julgen arvata, et sotsiaaldemokraatide selgitustöö, et kiirustades ja rapsides ei saa nii põhimõttelisi otsuseid langetada, aitas kaasa sellele, et lisandus tuumajaama vajalikkuses kõhklejaid,“ märkis Lomp.

Kahetsusväärseks pidas ta keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro vassimist seoses eelnõule esitatud muudatusettepanekutega. Tõest väga kaugel oli tema väide, et komisjon arvestas kõigi muudatusettepanekutega, lisas Lomp.

„Tuumajaama rajamise küsimus on ülimalt oluline Eesti tulevikku mõjutav otsus, mis peaks tuginema teadmispõhisele infole, mida praegu ei ole piisavalt. Samuti oleks igati asjakohane, et nii kaalukas otsus koguks vähemalt parlamendi poolthäälte enamuse. 41 toetushäält on nõrk mandaat, et minna otsustavalt edasi tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisega,“ leidis Lomp, kelle hinnangul peaks riigikogu tuumaenergia küsimuste juurde sügisel tagasi tulema.

Eile hääletas otsuse, mille alusel tuleb Eestis alustada tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisega, vastu 25 saadikut, kaks riigikogu liiget olid erapooletud ning 26 jättis hääletamata.

Suvine lugemisväljakutse kutsub avastama Põhjala kirjandust!

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 11, 2024

NordenBladet —Narva Keskraamatukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis kutsuvad taas avastama Põhjala kirjandust ning osalema suvises lugemisväljakutses “Suvi raamatuga”, mis kestab juunist augustini. Osa saavad võtta nii lapsed kui ka täiskasvanud ning iga läbiloetud raamatu eest saab kingituseks jäätise.

Juunist käivituv lugemisväljakutse toimub juba kolmandat suve, pakkudes kirjanduslikke avastusi ja põnevaid auhindu. „Kui see projekt paar aastat tagasi alguse sai, oli see suunatud noorematele raamatusõpradele. Eesmärgiks oli tutvustada Põhjala laste- ja noortekirjandust ning ärgitada noori suvekuudel rohkem lugema. Kuid märkasime, et ka täiskasvanute huvi taolise väljakutse vastu on üpris suur ning nägime head võimalust pakkuda midagi kasulikku ja põnevat laiemale sihtrühmale. Põhjala kirjandus paelub lugejaid oma rikkaliku kultuuripärandi ja ainulaadse atmosfääriga. Põhjamaadest on pärit hulgaliselt andekaid kirjanikke, kelle teosed on võib olla jäänud suuremale avalikkusele tundmatuks. See on hea võimalus valida raamatuid, mis eristuvad tavapärasest valikust ning avastada uusi autoreid ja lugusid,“ lausus Põhjamaade Ministrite Nõukogu Narva kontori juht Jevgeni Timoštšuk.

Lugemisväljakutse nimekirjas on ligi 150 Põhjala autorite teost. Valikus on nii tuntud kui ka vähemtuntud Põhjala autorite teoseid ja erinevate kirjandusžanrite näiteid. Lugeda saab klassikalisi meistriteoseid ja kaasaegseid lugusid, mis ulatuvad seiklustest ja krimkadest romantika ja fantaasiamaailmani. Põhjala autorid viivad teid teekonnale läbi lumiste metsade, tormiste merede ja hubaste külade, tutvustades teile oma ainulaadset kultuuri ja elutunnetust. Raamatuid saab lugeda kohapeal või koju laenutada.

“Iga loetud raamatu tagastamisel esitatakse 2-3 küsimust raamatu sisu kohta ning õige vastuse korral saab osaleja jäätise. Lugemisväljakutse kestab augusti lõpuni ning suve lõpuks pälvib kõige suurema arvu raamatuid läbi lugenud osaleja peaauhinna. Lugemisprogrammis osalemiseks peab olema Narva Keskraamatukogu või selle haruraamatukogu lugeja,“ lisas Narva Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Anna Kuuli.

Suvist lugemisprogrammi toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Lisainfot lugemisväljakutse kohta leiab Narva Keskraamatukogu kodulehel.

Lisateave:

Anna Kuuli
Narva Keskraamatukogu
lasteosakonna juhataja
Malmi tn. 8, 20308 Narva
3593585, 53947316
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Jevgeni Timoštšuk
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Programmi koordinaator
+372 51 58 904
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Priit Lomp: tuumajaama rajamise kohal on mitmeid kriitilisi küsimusi

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 23, 2024

NordenBladet — Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Priit Lomp kinnitas riigikogus, et sotsiaaldemokraadid on jätkuvalt seisukohal, et Eestis ei ole tuumaenergia kasutuselevõtt hädavajalik.

“Nagu varasemad debatid, nii ei suutnud ka riiklikult tähtsa küsimuse formaadis peetud arutelu meid tuumajaama vajalikkuses veenda,” ütles Lomp. “Me küsime jätkuvalt ka kriitilisi küsimusi – eelkõige küsimust, kas tuumaenergia on Eesti jaoks vältimatult vajalik või saaks ka ilma.”

Sotsiaaldemokraatide arvamust toetas oma ettekandes Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste, kelle sõnul ei ole möödapääsmatut vajadust teha Eestist tuumariik, tõdes Lomp. Seda kinnitab tema sõnul ka Rohetiigri energia teekaart, mille loonud ettevõtjad ja eksperdid ei näe tuumajaama jaoks tulevasel energiaturul kohta.

Tuumajaama rajamise ühe nõrga küljena tõi Lomp välja selle, et tegu oleks kalli ja samas riskantse projektiga, mis nõuab riigi panust. “Investeerimispangad on pannud tuumajaamad oma prioriteetide nimekirja lõppu. Üleval on risk, et riik teeb oma kulud, maksab kinni erinevad uuringuid, nagu tänaseks on ka juba tehtud, ning lõpuks jaama ikkagi ei tule,” selgitas ta.

“Nõustun, et tehnoloogiad arenevad kiiresti. Kindlasti ka tuumajäätmete küsimuses, aga veel hoogsamalt arenevad lahendused taastuvenergia, salvestuste ja kindlamate ühenduste vallas, mis on veel väga kaugel oma tehnoloogilise kõrghetke saavutamisest,” rääkis Lomp. “Ja kas marginaalse energiadefitsiidi pärast, kus juba töös olevate energeetikaplaanide rakendamisel jääb meil elektrienergiat puudu umbes viiel protsendil tundidest, peab Eestisse ehitama täna tuumajaama või saab ühiskondlikus vaates soodsamate lahendustega?”