NordenBladet — 2023. aastal plaanib Enefit Green avalikustada tootmis- ja finantstulemusi järgnevatel aegadel:
Aeg
Aruanne
Nädal 2
Igakuised tootmisandmed (detsember 2022)
Nädal 6
Igakuised tootmisandmed (jaanuar 2023)
28.02.2023
Auditeerimata vahearuanne IV kvartal 2022
Nädal 10
Igakuised tootmisandmed (veebruar 2023)
04.04.2023
Auditeeritud aastaaruanne 2022 ja dividendiettepanek
Nädal 15
Igakuised tootmisandmed (märts 2023)
04.05.2023
Auditeerimata I kvartali 2023 aruanne
Nädal 19
Igakuised tootmisandmed (aprill 2023)
Nädal 24
Igakuised tootmisandmed (mai 2023)
Nädal 28
Igakuised tootmisandmed (juuni 2023)
03.08.2023
Auditeerimata vahearuanne II kvartal 2023
Nädal 32
Igakuised tootmisandmed (juuli 2023)
Nädal 37
Igakuised tootmisandmed (august 2023)
Nädal 41
Igakuised tootmisandmed (september 2023)
02.11.2023
Auditeerimata vahearuanne III kvartal 2023
Nädal 45
Igakuised tootmisandmed (oktoober 2023)
Nädal 50
Igakuised tootmisandmed (november 2023)
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2021. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2021. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1193 GWh elektrienergiat ja 618 GWh soojusenergiat.
NordenBladet — Venemaa rünnak Ukraina vastu on sel aastal Soome väljendunud hüppeliselt suurenenud reservväelaste väljaõppe osas, seda nii kordusõppustel kui ka vabatahtlikel õppustel. Kordusõppustel on tänavu osalenud prognoositust isegi rohkem reservväelasi, vahendab Iltalehti.
„Aasta lõpp pole veel käes, aga kordusõppustel oalejaid on umbes 29 000,” ütles riigikaitse inspektor kolonel Jukka Nurmi peastaabist.
Seatud eesmärk ületatakse paarisaja võrra. Nurmi sõnul on kaitseväe vabatahtlikel õppustel osalejate arv umbes 12 000 reservväelast. Ta toob välja, et osaliselt on tegemist samade inimestega, kes käivad kordusõppustel.
Õppustel osalejate arvu muutus võrreldes varasemaga on märkimisväärne. Viimasel ajal on igal aastal kordusõppustele määratud umbes 19 000 reservväelast. Vabatahtlikel õppustel on osalenud umbes 6000 inimest.
Seega on kordusõppustel oalejate arvu kasv umbes 50 protsenti. Sellest on saamas uus normaalsus, sest igal aastal on plaanis määrata õppustele ligikaudu 30 000 reservväelast.
Suurenenud õppuste põhjus on Venemaa rünnak Ukrainale. Kaitsevägi on saanud lisaraha, millest osa on kasutatud kordusõppuste arvu suurendamiseks.
Õppustel osalejate arvu suurenedes on kasvanud ka õppuste arv.
Jukka Nurmi sõnul on sel aastal õppusi korraldatud pea igal nädalal. Suurimad neist on langenud ajateenijate väljaõppega seotud põhiõppustele, kuid on ka nn spetsiifilist väljaõpet. Võib olla isegi väike komplekt harjutusi, kus harjutatakse teatud tegevust, näiteks logistika või varustamisega seotud asju.
Kui on olnud konkreetselt suunatud õppused, siis on olnud ka vastavad osalejad. Nurmi ütleb, et kordusõppustel osalejaid on reservist kutsutud laiaulatuslikult, aga kohati ka valikulisemalt.
Lõppude lõpuks on teatud erigrupid, aga neid ei saa avalikult loetleda, märgib Nurmi. Valmistatakse ette teatud oskusi ja gruppe.
Nurmi sõnul peegeldab varasemast suuremat õppuste arvu tõsiasi, et kordusõppustele määratute vanusevahemik on suurenenud. Nn vanemat kaadrit on nüüd rohkem kutsutud. Inimesel, kes pole kümme aastat kaitseväega seotud olnud, võib saabuda kordusõppuste kutse.
Kui varem oli õppusi vähem, keskenduti Nurmi sõnul eelkõige operatiivjõudude väljaõppele. Nüüd on repertuaari laiendanud. Olukorras, kus koolitatakse ulatuslikult kohalikke üksusi ja näiteks vägede moodustamise organisatsioone ja logistikaelementi, kaasatakse vanemaid reservväelasi. Nurmi sõnul on vanemad osalejad asjasse üldiselt väga positiivselt suhtunud. Palju on kommentaare, et kutse lõpuks tuli, et seda on oodatud.
Praegu on ohvitserid ja allohvitserid reservis kuni 60. eluaastani ning isikkoosseis kuni 50. eluaastani. Vanuse ülempiiri tõstetakse nii, et mõnel tõuseb vanusepiir 65. eluaastani. See nõuab aga seadusemuudatust, mida arutatakse järgmisel valimisperioodil.
Jukka Nurmi ütleb, et üldiselt on soomlaste riigikaitse soov sel aastal olnud nii tugev, et see on tekitanud positiivse probleemi. Kordusõppustele tahtis tulla rohkem inimesi kui oli vabu kohti. Riigikaitse- ja reservorganisatsioonidel on olnud raskusi väljaõppenõudluse rahuldamisega, kuigi nad on pakkumist oluliselt suurendanud.
Kaitseväe väljaõppe strateegiline partner MPK on kahekordistanud enda väljaõpet. Vabatahtliku tegevusega liitujaid pole vaja motiveerida. Põhjus on ilmselt selge, märgib Nurmi. Ta on rahul, et seadust tänavu kiiresti muudeti, et MPK saaks kasutada kaitseväe laskemoonaga sama varustust ja laskemoona.
MPK laskmised on täpselt samad mis kaitseväe omad. Sealne valik on muidugi kitsam, aga seal on täpselt samad laskmised, mis kaitseväes, nii et selles mõttes on hea seis.
Nurmi sõnul on MPK ja kaitseväe õppuste põhierinevus selles, et viimane treenib vägesid, MPK pakub aga rohkem individualiseeritud väljaõpet. Nurmi hinnangul võiks MPK pakutavat väljaõpet iseloomustada ka senisest vajalikumana. Nüüd on suunanud see nii, et MPK õppetegevus keskendub eelkõige kohaliku kaitse vajadustele. Tegevused võivad sõltuvalt vajadustest piirkonniti erineda.
Nurmi sõnul on kõik tegevused nüüd varasemast tõhusamad ja MPK on reservi väljaõppe veelgi lahutamatum osa. Kui kordusõppused on ehk kroonijuveel reservi koolitustel, siis vabatahtlikud harjutused on selle terviku veelgi olulisem osa.
NordenBladet — 24. ja 25. detsembril saavad Narva Jõuluküla külalised nautida andeka Polina Tšerkassova õdusaid jõuluaegseid jutuvestmisi. Publikuks on oodatud on nii väikesed kuulajad kui ka täiskasvanud muinasjutu- ja muusikasõbrad.
Polina Tšerkassova on professionaalne jutuvestja, muusik ja kultuuriantropoloog. Ta on palju reisinud ning kogunud lugusid ja muinasjutte paljudest maailmanurkadest. Tema lood on täis soojust ja õdusust, haaravad kuulajad endaga kaasa ja viivad kaugetele reisidele, mis on täis põnevaid seiklusi. Oma võluvaid lugusid saadab ta haruldastel pillidel ja mängib ka lugude vahele muusikat.
24. detsember
11:30–12:00 Põhjamaine muinasjutt Norrast: „Hülgenahk“ (vene keeles)
13:00–13:30 Põhjamaine muinasjutt Lapimaalt: „Väike Sampo ja päike“ (vene keeles)
15:00–15:30 Põhjamaine muinasjutt Rootsist: „Kuidas tekkis lumi“ (eesti keeles)
25. detsember
11:30–12:00 Põhjamaine muinasjutt Soomest: „Vanaema kootud kindad“ (vene keeles)
13:00–13:30 Põhjamaine muinasjutt Norrast: „Hea mesinik ja talvenõid“ (vene keeles)
15:00–15:30 Põhjamaine muinasjutt Rootsist: „Viimane hiiglane“ (vene keeles)
Üritused toimuvad Narva linnuse Reconditoriumi saalis ning on külalistele tasuta.
Ürituste toimumist toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ning iga muinasjuttu lõpus ootavad külalisi Põhjamaade maiustused.
Tulge ja nautige jõuluaegset Põhjala muinasjuttude maailma!
NordenBladet — ASi Ekspress Grupp arendusjuht ja juhatuse liige Kaspar Hanni lahkub omal soovil ametist 2. veebruaril 2023. aastal. Kaspar Hanni on täitnud grupi arendusjuhi ja juhatuse liikme ülesandeid alates 2017. aasta detsembrist.
ASi Ekspress Grupp nõukogu tänab Kaspar Hannit pikaajalise panuse eest ettevõtte digivaldkonna arendamisel. Kontserni juhatus jätkab kaheliikmelises koosseisus: Mari-Liis Rüütsalu (juhatuse esimees) ja Signe Kukin.
ASi Ekspress Grupp tütarettevõtte ASi Delfi Meedia nõukogu otsustas valida alates 1. jaanuarist 2023 uueks juhatuse liikmeks Sander Maasiku tähtajaga 31. detsember 2025. Sander Maasik hakkab vastutama ettevõtte reklaamivaldkonna eest. Alates 1. jaanuarist 2023 tegutseb ASi Delfi Meedia juhatus järgmises koosseisus: Argo Virkebau (juhatuse esimees), Erle Laak-Sepp, Tarvo Ulejev, Urmo Soonvald, Piret Põldoja ja Sander Maasik. Sander Maasiku CV on lisatud börsiteatele.
AS Ekspress Grupp pikendas oma Leedu tütarettevõtte UAB Delfi nõukogu liikmete Mari-Liis Rüütsalu ja Signe Kukini volitusi kuni 20. detsembrini 2026 ja valis uueks nõukogu liikmeks samaks perioodiks Hans Luige. UAB Delfi nõukogu jätkab kolmeliikmelises koosseisus: Mari-Liis Rüütsalu (nõukogu esimees), Signe Kukin ja Hans Luik.
Mari-Liis Rüütsalu
juhatuse esimees
+372 512 2591
mariliis.ryytsalu@egrupp.ee