Teisipäev, august 19, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Riigikohus tühistas Viimsi planeeringu, mis lubas rohekoridori alal elamuehitust

NordenBladet — Viimsi Vallavolikogu kehtestas 2020. aasta aprillis detailplaneeringu umbes 15 hektari suurusele alale Randvere külas, kus kasvab mets. Muu hulgas moodustati kolmel hektaril senisel rohealal üheksa eramukrunti, nihutati seal siiani asunud rohekoridor mere poole ja muudeti seda oluliselt kitsamaks. 

Vald põhjendas avalikku huvi planeeringu kehtestamiseks eelkõige sellega, et vastutasuks elamukruntide loomisele lubas maaomanik anda rannaäärse maa üle vallale ning sinna oli kavas rajada Tammneeme ja Randvere külasid ühendav jalakäijatetee ning terviseradade võrgustik. Seni kuulus kinnistu maatulundusmaa hulka, mistõttu polnud valla hinnangul võimalik rohevõrgustiku eesmärke saavutada, aga planeeringuga muudeti suurem osa kinnistust puhkeotstarbeliseks maaks.

Kohaliku kogukonna liikmed vaidlustasid planeeringu halduskohtus. Muu hulgas juhtisid nad tähelepanu sellele, et kinnisvaraarendusel võib olla negatiivne mõju rohekoridori ja -võrgustiku toimimisele. Rohekoridori laius oli sel alal seni 120–200 meetrit, kuid nüüd kahanes see kitsamas kohas alla 50 meetri. Samuti polnud kavandatavale jalgteele tagatud ligipääsu Tammneeme küla poolt.

Haldus- ja ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata, kuid Riigikohtu halduskolleegium otsustas täna detailplaneeringu tühistada.

Kolleegium möönis küll, et planeeringu kehtestamist toetas avalik huvi arendada vaidlusalusel metsaalal puhkevõimalusi, rajada kallasrajale senisest kvaliteetsem ühendustee kahe küla vahel ning saada osa maast valla omandisse selle tõhusamaks puhkeotstarbeliseks kasutamiseks, kuid planeeringu negatiivne mõju rohevõrgustikule on ebaproportsionaalselt suur.

Riigikohus nentis, et haljasaladel on kahtlemata oluline roll ka ümbruskonna elanikele aktiivse puhkuse võimaldamisel, kuid rohekoridori põhieesmärk on tagada, et looma- ja linnuliikide populatsioonid ei killustuks ning neile oleks tagatud liikumisvõimalused erinevate rohevõrgustiku alade vahel.

Kolleegium märkis, et rohevõrgustiku alal on elurikkuse kaitse oluline eesmärk ja maaomaniku erahuvi elamute ehitamiseks ei kaalu seda antud juhul üles. Planeeringu aluseks olnud uuring näitas, et piirkonnas on arvestatav looduslik loomastik ning rohekoridori ahenemine muudab selle tõenäoliselt vähematraktiivseks inimpelglikele liikidele, nagu põdrad ja metssead.

Samuti väitis vald ekslikult, et maatulundusmaal pole võimalik rohevõrgustiku toimimist tagada. Riigikohus selgitas, et metsakinnistu kuulumine rohevõrgustikku ei tähenda tingimata, et seda ei saa majandada. Lageraie võiks tõepoolest takistada kinnistul asuva metsamaa kasutamist puhkeotstarbel või rohevõrgustiku alana, aga valikraietega oleks metsa endiselt võimalik majandada, nagu soovitab ka juba varem kehtestatud rohevõrgustiku teemaplaneering.

Lisaks rohevõrgustikuga seotud probleemidele leidis kolleegium planeeringust veel teisigi eksimusi. Muu hulgas ei lahendatud kallasrajale kavandatud jalgteele juurdepääsu küsimust, kuigi see on omavalitsuse ülesanne. Samuti tellis osa planeerimismenetluse dokumentide koostamise arendaja, mitte vald, kuigi see on kõrgema tasandi planeeringuid muutva detailplaneeringu puhul keelatud.

Avafoto: NordenBladet

 

Paljudel soomlastel on 2023. aasta maksuandmetes vead – see puudutab ligi 600 000 inimest

NordenBladet — Järgmise, 2023. aasta maksuandmete arvestuses on ilmnenud viga, mille tulemusena on ligikaudu 596 000 inimesel liiga madal maksuprotsent, teatas maksuamet. See on meiepoolne kahetsusväärne inimlik eksitus ja me kahetseme seda, ütles juhtiv maksuekspert Sami Varonen maksuameti teates.

Viga puudutab Mandri-Soomes elavaid pensionäre, kelle netosissetulek 2023. aastal on 22 000−50 000 eurot.

Parandame koheselt arvutusvea ja selgitame hetkel välja, milliseid meetmeid saame ette võtta, et see klientidele võimalikult vähe tüli teeks. Ka klientide arv täpsustatakse täiendava uuringu käigus, märkis Varonen.

Maksuameti hinnangul võivad arvestusvea tõttu maksuandmete maksuprotsendid olla 0,5–1 protsendipunkti liiga madalad. Andmete muutmata jätmisel võidakse kliendile hiljem arvestada lisamaksu 10–250 eurot.

Näiteks 2000-eurose igakuise pensioni juures on kliendilt aastas umbes 65 eurot liiga vähe maksu arvestatud. 2023. aasta juurdemaksed tasutakse 2024. aastal.

Maksuameti hinnangul tulenes arvutusviga sellest, et maksumaksja süsteemides ei uuendatud kahe parameetri väärtust, mida pensionitulu vähendamise arvutamisel kasutatakse.

Maksuamet annab hiljem teada, kuidas asi lahendatakse ja milliseid meetmeid võib olla tarvis ette võtta. 2022. aasta andmeed on aga üldiselt kasutusel 2023. aasta jaanuari pensionide puhul.

 

 

AS Harju Elekter finantsaruannete avaldamine 2023. aastal

NordenBladet — AS Harju Elekter soovib oma aktsionäridele häid pühi ning teatab, et avaldab konsolideeritud majandustulemused 2023. aastal järgmiselt:

2022. a 4. kvartali vahearuanne 22.02.20232023. a 1. kvartali vahearuanne 26.04.20232023. a 2. kvartali vahearuanne 26.07.20232023. a 3. kvartali vahearuanne 25.10.2023

Aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 28.04.2023.

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast avaldamist nähtavad börsisüsteemis ja Harju Elektri koduleheküljel www.harjuelekter.com.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
Tel +372 53408444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Finantsinspektsioon andis Coop Pank AS-ile loa ühineda CP Varad AS-iga

NordenBladet — Finantsinspektsioon andis Coop Pank AS-ile (Coop Pank) kui ühendavale ühingule loa ühineda CP Varad AS-iga, mis on Coop Panga 100% tütarettevõtja. Finantsinspektsiooni luba oli Coop Panga ja CP Varad AS-i vahel 17. augustil 2022 sõlmitud ühinemislepingu jõustumise eeltingimus, mis tähendab, et ühinemine on nüüd võimalik lõpule viia. Coop Panga poolt varasemalt avaldatud teave ühinemise kohta on kättesaadav siin.

Ühinemise tulemusena CP Varad AS loetakse lõppenuks ning Coop Pangast saab CP Varad AS-i õigusjärglane. Kuna tegemist on grupisisese ühinemisega, ei muutu selle tulemusena Coop Panga grupi konsolideeritud varade, õiguste ja kohustuste seis. Ühinemine on kavas lõpule viia 2022. aasta jooksul.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 144 700 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust.

Lisainfo:
Paavo Truu
finantsjuht
Telefon: 5160 231
e-mail: paavo.truu@cooppank.ee

 

AS-i Tallink Grupp laenukohustuste muutused

NordenBladet — AS Tallink Grupp muutis 2016. aasta detsembris võetud 280 miljoni eurose laenu tingimusi. Ujuva intressimääraga Euriboril baseeruva laenu tagasimaksete lõpptähtaega pikendati kolme aasta võrra, millele võib lisanduda veel kaks üheaastast pikendust. Muudetud laenulepingusse lisati ka jätkusuutlikkuse klauslid. Laenu jääk on 135,5 miljonit eurot.

Finantseerimise korraldasid Nordea Bank ABP, Danske Bank A/S, KfW IPEX Bank GmbH, AS Swedbank, Skandinaviska Enskilda Banken AB ja Hamburg Commercial Bank AG. Nordea Bank ABP ja Skandinaviska Enskilda Banken AB olid tehingu koordinaatorid. Laenu- ja tagatisagent ning jätkusuutlikuse koordinaator on Nordea Bank ABP.

Laenulepingu muudetud tingimused vähendavad kontserni refinantseerimisriski.

Laenu garanteerivad AS-i Tallink Grupp tütarettevõtted Tallink Sea Line Ltd, Tallink Victory Line Ltd, Tallink Ltd, Tallink Autoexpress Ltd ja Tallinn Swedish Line Ltd. Laenu tagatisteks on loetletud ettevõtetele kuuluvad laevad.

Anneli Simm
Investorsuhete koordinaator
AS Tallink Grupp
Sadama 5 10111 Tallinn
E-mail: anneli.simm@tallink.ee