NordenBladet — AS-i LHV Group (edaspidi LHV Group) nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2022. aasta auditeeritud aastaaruande ja saadab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Finantstulemuste osas ei ole auditeeritud aastaaruandes erinevusi võrreldes 7. veebruaril avaldatud auditeerimata vahearuandega.
LHV Groupi konsolideeritud aastaaruanne 2022 on kättesaadav ka LHV Groupi investorlehel aadressil https://investor.lhv.ee/aruanded/#aastaaruanded.
LHV Groupi konsolideeritud tulud ulatusid 2022. aastal 173,5 miljoni euroni (+24%). Konsolideerimisgrupi kulud ulatusid 2022. aastal kokku 89,6 miljoni euroni (+38%). LHV Groupi 2022. aasta konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 61,4 miljonit eurot ehk 2% rohkem kui 2021. aastal. LHV Groupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli 2022. aastal 16,4%.
2022. aasta lõpuks oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 6,14 miljardit eurot, aastaga kahanes varade maht 710 miljoni euro võrra (-10%). Konsolideeritud hoiuste maht vähenes aastaga 16% ja oli aastavahetuse seisuga 4,9 miljardit eurot. Konsolideeritud laenuportfell kasvas 20% 3,21 miljardi euroni. Allahindlusi tehti aastaga 8,1 miljoni euro mahus (+104%). LHV poolt juhitud fondide koondmaht langes aastaga 1% võrra 1,33 miljardi euroni. Finantsvahendajatest klientidega seotud töödeldud maksete arv oli 2022. aastal 26,1 miljonit (-5% võrreldes 2021. aastaga).
LHV pangaklientide arv kasvas aastaga 18% võrra 378 000 pangakliendini. Aasta lõpu seisuga oli LHV-l aktiivseid II samba pensionikliente 131 000 (-5%) ja 150 000 LHV Kindlustust omavat klienti (+5%).
Äriüksuste lõikes teenis AS LHV Pank 2022. aastal puhaskasumit 80,9 miljonit eurot (+26%), seejuures 13 miljonit eurot (+7%) Ühendkuningriigi filiaaliga seotud klientide teenindamisest. AS LHV Varahaldus teenis 2022. aastal 103 tuhat eurot puhaskahjumit ning AS LHV Kindlustus 1,7 miljonit eurot puhaskahjumit. LHV UK Ltd-i puhaskahjumiks kujunes 2022. aastal pangalitsentsi ettevalmistamisega seotud kulude tõttu 11,7 miljonit eurot. LHV Group kui eraldi üksus teenis 2022. aastal 3,5 miljonit eurot kasumit.
Dividendipakkumine
LHV Groupi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2022. aasta kasumi jaotamiseks järgnevalt:
maksta dividende 0,04 eurot aktsia kohta, kokku summas 12,617 miljonit eurot; dividendidelt makstav tulumaks moodustaks 3,154 miljonit eurot;
kanda aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum summas 45,702 miljonit eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse;
kanda reservkapitali 0 eurot.
Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 05. aprilli 2023. aasta Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 4. aprill 2023. aastal. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 12. aprillil 2023. aastal.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 900 inimese. LHV pangateenuseid kasutab jaanuari lõpu seisuga 383 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 129 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 154 000 klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 200 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.
NordenBladet — Grupi neljanda kvartali müügitulu kõikide kanalite peale kokku oli 2 803 tuhat eurot, suurenedes 7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (4. kv 2021: 2 614 tuhat eurot). 12 kuu müügitulu ulatus 9 613 tuhande euroni, vähenedes 18% võrreldes eelmise aastaga (2021: 11 770 tuhat eurot). Aastal 2022 moodustas e-poe müügitulu 10% (2021: 17%) Grupi kogukäibest.
Aasta 2022 tõi endaga kaasa tugeva kasvu Ivo Nikkolo toodete müügis. Ivo Nikkolo toodete müügitulu kasvas 2022 aastal 38% võrra 9 482 tuhande euroni. Aastal 2022 moodustas Ivo Nikkolo toodete müük Grupi kogu müügitulust 98%. Alates 2021 aasta teisest poolest opereerib Grupp ainult ühe brändiga – Ivo Nikkolo. 2021 aastal moodustas lõpetatud brändide Monton, Mosaic, Baltman ja Bastion müügitulu 42%, ülejäänud 58% müügitulust moodustas Ivo Nikkolo toodete müük.
Grupp näitas neljandas kvartalis tugevat müügitulu kasvu nii jaemüügis kui ka e-poe müügis. Neljanda kvartali jaemüük oli 2 530 tuhat eurot, suurenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6% võrra (4. kv 2021: 2 395 tuhat eurot). E-poe neljanda kvartali müügitulu oli 235 tuhat eurot, mis on 13% suurem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes (4. kv 2021: 209 tuhat eurot).
Aasta viimases kvartalis jätkasime poodide võrgustiku uuendamist. Novembri lõpus avasime esimese uue Ivo Nikkolo kontseptsioonikaupluse Leedus – asendasime vana Ivo Nikkolo kaupluse Vilnius Panorama kaubanduskeskuses uue Ivo Nikkolo kontseptsioonikauplusega. Panorama kaubanduskeskus asub Vilniuse kesklinna ühes vanimas ja mainekamas äri- ning elurajoonis Žverynases.
Panorama ostukeskus on külastajate seas kõrgelt hinnatud valgusküllase sisekujunduse, mugava ostukeskkonna ja kvaliteetse teeninduse poolest.
Neljandas kvartalis oli Ivo Nikkolo suureks fookuses turundustegevus. Oktoobris alustasime Lätis ja Leedus ulatusliku brändituntuse kampaaniaga, mille kestvuseks oli kolm kuud. Lisaks eeltoodule, esitles Ivo Nikkolo kaasaegselt naiselikku rõiva- ja aksessuaarikollektsiooni kahel Baltikumi suurimal moeüritusel, milleks oli Riga Fashion Week (11.10.2022) ja Tallinn Fashion Weeki (20.10.2022).
Neljanda kvartali brutokasum oli 1 579 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5% (4. kv 2021: 1 671 tuhat eurot). 12 kuu brutokasum oli 4 938 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19% (12k 2021: 6 120 tuhat eurot). Brutokasumi vähenemine on tingitud asjaolust, et Grupp opereerib aastal 2022 ainult ühe brändiga (Ivo Nikkolo), kuid võrreldaval perioodil moodustas Grupi müügitulust märkimisväärse osa veel lõpetatud brändide Monton, Mosaic, Baltman ja Bastion müügitulemused. Grupi brutokasumi marginaal oli neljandas kvartalis 56%, samas võrdlusperioodi brutokasumi marginaal oli 64%. Brutokasumi marginaali vähenemine 8 protsendipunkti võrra on tingitud 2022. aasta teises pooles tooraine- ja transpordihindade tõusust ning USA dollari tugevnemisest, mis tõid kaasa olulise kulude kasvu kaupade sisseostuhinnas ja tarnimisel. Grupp on vaid osaliselt hinnatõusu edasi suunanud klientidele, mis selgitab brutokasumi marginaali vähenemist võrdlusperioodiga. Grupi 12 kuu brutokasumi marginaal oli 51%, püsides sarnasel tasemel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (12k 2021: 52%).
Neljanda kvartali puhaskahjumiks kujunes 561 tuhat eurot, võrreldava perioodi tulemus oli puhaskahjum 890 tuhat eurot. Grupi 12 kuu puhaskasum oli 3 493 tuhat eurot. 12 kuu tulemus on oluliselt mõjutatud augustikuus sõlmitud Ivo Nikkolo kaubamärkide müügilepingu ja kasutamise ainulitsentsi lepingu sõlmimisest. 12 kuu tulemus ilma Ivo Nikkolo kaubamärkide müügitehingut arvesse võtmata oli 3 943 tuhande euro suurune puhaskahjum. Võrreldava perioodil oli 2 900 tuhande euro suurune puhaskahjum.
Grupi turustus- ja üldhalduskulud olid neljandas kvartalis 2 084 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9% võrra (4. kv 2021: 2 289 tuhat eurot). Hoolimata kõrgest inflatsioonist ja energiakriisist on Grupp suutnud vähendada turustus- ja üldhalduskulusid läbi järjepideva kulude vähendamise, efektiivsuse suurendamise ja kahjumlike poodide sulgemise.
Grupi juhatus hindab 12 kuu tulemusi positiivseks. Grupp suutis jõuliselt kasvatada Ivo Nikkolo toodete müügitulu ning hoida ebakindlale majanduskeskkonnale, kõrgenenud tooraine- ja transpordihindadele ning USA dollari volatiilsusele vaatamata hea brutokasumilikkuse. Järjepidev efektiivsuse suurendamine ja kahjumlike poodide sulgemine on järkjärgult parandanud Grupi finantsnäitajaid Efektiivsuse suurendamine on ka edaspidi Grupi fookuses. Grupp jääb kindlaks oma valitud strateegiale ja jätkab selle elluviimist:
Arendades kaasaegseid kvaliteetseid tooteid oma naiste moe brändis Ivo Nikkolo, mis on kättesaadav nii Eestis, Lätis ja Leedus ning läbi meie e-poe teistes Euroopa riikides.
Jätkates oma omnikanalite strateegia ja e-poe funktsionaalsuste arendamisega.
Jätkates uute Ivo Nikkolo kontseptsioonipoodide avamist Baltikumis.
Käimasolev kvartal
Grupi müügitulu perioodil 01.01.2023 – 26.02.2023 oli 1 365 tuhat eurot, vähenedes 6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Müügitulu langus võrdlusperioodiga võrreldes on tingitud järgmistest asjaoludest:
2022. aasta esimesel kvartalil müüdi sügava allahindlusega tooteid, mis tõi kaasa väga suure nõudluse toodete vastu. Allahindluse mõju on näha Grupi brutokasumi marginaalides: perioodi 01.01.2023 – 26.02.2023 brutokasumimarginaal oli 56%, võrdlusperioodi brutokasumimarginaal oli 43%. Hästi juhitud allahindluskampaaniad käimasolevas kvartalis on oluliselt parandanud Grupi brutokasumlikkust võrdlusperioodiga võrreldes; ja
Kahjumlike poodide sulgemine on vähendanud müügitulu. 2022 aasta jaanuaris oli Grupil 8 poodi rohkem kui sellel aastal ning 2022 aasta veebruaris 5 poodi rohkem kui sellel aastal.
Jaekaubanduse müügiefektiivsus perioodil 01.01.2023 – 26.02.2023 (müük m2 kohta kuus, EUR) oli 119 EUR, suurenedes 27% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Jaanuarikuu alguses liitusime e-poodide pakendite ringlussüsteemiga Tango. Süsteemiga liitumise eesmärgiks on vähendada meie e-poest ostlemisel tekkivate ühekordsete pakendijäätmete hulka. Meie klientidel on nüüdsest võimalus tellida oma kaupa korduvkasutatavas pakendis Low imPACK ja saada pakendi tagastamise järel pandiraha tagasi. Rõivakaubanduse ettevõtete seast on Baltika esimene, kes on oma Ivo Nikkolo brändi e-poega liitunud e-poe pakendite ringlussüsteemiga.
Jaanuari alguses sulgesime oma Ivo Nikkolo kaupluse Leedus Vilnius Akropolise ostukeskuses seoses rendilepingu lõppemisega. 2022 aasta novembrikuus Leedus avatud uus Ivo Nikkolo kontseptsioonikauplus Vilnius Panorama kaubanduskeskuses on hästi vastu võetud meie endiste Vilnius Akropolis keskuse klientide poolt.
Veebruari alguses taasavasime Ivo Nikkolo Suur-Karja 14 aadressil asuva brändikaupluse. Kauplus suleti 2020 aasta novembris, mil COVID-pandeemia ajal muutus Suur-Karja tänava kaupluse legendaarne asukoht turistide puudumise tõttu äriliselt problemaatiliseks. Tänases turuolukorras usub Grupp taas selle piirkonna potentsiaali. Lisaks eeltoodule lõpetame käimasolevas kvartalis Lätis Galleria Riga ostukeskuses Ivo Nikkolo kaupluse renoveerimise, mille tulemusena avame märtsi alguses uue Ivo Nikkolo kontseptsioonikaupluse Lätis.
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
31.12.2022
31.12.2021
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid
222
614
Nõuded ostjatele ja muud nõuded
3 285
696
Varud
2 056
2 491
Käibevara kokku
5 562
3 801
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksuvara
91
80
Nõuded ostjatele ja muud nõuded
2 756
0
Muu pikaajaline vara
107
172
Materiaalne põhivara
1 269
855
Vara kasutusõigus
4 602
6 210
Immateriaalne põhivara
586
631
Põhivara kokku
9 411
7 948
VARA KOKKU
14 973
11 749
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused
3 096
364
Rendikohustis
1 714
2 050
Võlad hankijatele ja muud kohustused
1 950
2 438
Lühiajalised kohustused kokku
6 760
4 852
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused
1 070
2 425
Rendikohustis
3 364
4 333
Võlad hankijatele ja muud kohustused
147
0
Pikaajalised kohustused kokku
4 582
6 758
KOHUSTUSED KOKKU
11 342
11 611
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses
5 408
5 408
Reservid
4 431
4 431
Jaotamata kasum (-kahjum)
-6 208
-9 701
OMAKAPITAL KOKKU
3 631
138
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
14 973
11 749
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumiaruanne
4. kv 2022
4. kv 2021
12k 2022
12k 2021
Müügitulu
2 803
2 614
9 613
11 770
Müüdud kaupade kulu
-1 223
-943
-4 675
-5 650
Brutokasum
1 579
1 671
4 938
6 120
Turustuskulud
-1 779
-1 960
-7 111
-8 084
Üldhalduskulud
-305
-329
-1 448
-1 467
Muud äritulud (-kulud)
-12
-128
7 408
926
Ärikasum (-kahjum)
-518
-746
3 787
-2 505
Finantskulud
-53
-79
-304
-330
Kasum (-kahjum) enne maksustamist
-571
-825
3 483
-2 835
NordenBladet — EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli jaanuari lõpus 10,85 eurot, kasvades kuuga 0,3%. Alates fondi loomisest 2021.a juuni lõpus, on fondi tootlus olnud 11,7% ning investeeritud kapitali tootlus 12,7%. Fondi omakapitalist on 30% investeerimata.
Veebruaris toimusid olulised muudatused fondi kahe suure investeeringu juures: (i) Suurimas investeeringus Danske endises büroohoones Vilniuses sõlmisime uue üürilepingu, mille tulemusena on hoone täielikult välja üüritud. Läbi üürnike vahetuse oleme aastaga selle hoone üüritulu kasvatanud 16% võrra; (ii) Fondi ainsale kinnisvaraarenduse investeeringule Uus-Järvekülas väljastas Rae vald hoonete esimese etapi ehitusload.
Alates jaanuari keskpaigast oleme täheldanud esimesi meie poolt oodatud muutuste märke Baltikumi ärikinnisvaraturul. Esimesed müüjad on oma hinnaootusi allapoole korrigeerimas ning turule on tulnud madalama hinnatasemega pakkumist. Hetkel piirdub see peamiselt Vilniuse n.n B klassi büroode segmendiga, kus EfTEN United Property Fund omab juba arvestatavas mahus investeeringuid. Finantsturgudel on Euroopa suhteliselt tugevate majandusuudiste valguses Euribori tulevikuootusi viimastel nädalatel kõrgemale korrigeeritud. See hakkab senisest veelgi enam suure võlakoormusega ettevõtete (sh kinnisvarasektoris) rahavoogu mõjutama. Seetõttu ootame Baltikumi ärikinnisvaras hinnalanguse kandumist ka teistesse segmentidesse.
Täpsem ülevaade EfTEN United Property Fund portfellist on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/
Kristjan Tamla
Jaeärisuuna juht
Tel: 655 9515
E-post: kristjan.tamla@eften.ee
NordenBladet —Kohtuasi puudutas Pärnu linnas Rääma tänava ääres asuvat maa-ala, kus varem tegutses lihakombinaat. 2000. aastal erastas riik OÜ Parem Kallas osanikule 1,8 hektari suuruse kinnistu tootmishoonete maana ligi 24 000 euro eest. Aasta hiljem kehtestas linnavolikogu detailplaneeringu, millega suurem osa kinnistust muudeti väikeelamute maaks ja 0,2 hektarit transpordimaaks. Linn pidi selle teeäärse maariba omanikult ära ostma tulevikus, kui Rääma tänavat hakatakse laiendama.
2002. aastal esitas kinnistu omandanud osaühing linnavalitsusele taotluse tänava laiendamiseks vajaliku maa väljaostmiseks. Kuna kokkuleppele ei jõutud, pöördus omanik 2004. aastal linna vastu halduskohtusse ja kohus otsustas kaks aastat hiljem, et linn peab maa omandiküsimuse lahendama.
Aastail 2006–2019 vaidlesid omanik ja linnavalitsus kinnistu hinna üle. Kui alguses pakkus linn omanikule maa eest ligi 6700 eurot, siis lõplikuks hinnaks kujunes 2019. aastal jõustunud kohtuotsusega 30 000 eurot. Linn omandas maa selle hinnaga eelmise aasta sügisel.
Riigikohtus nüüd arutusel olnud kohtuasjas nõudis osaühing Pärnu linnalt kinnistu omandamisega viivitamise eest kokku ligi 106 000 eurot mitmesuguseid hüvitisi. Kui halduskohus jättis kahjunõude rahuldamata, siis ringkonnakohus määras omanikule hüvitiseks ligi 17 000 eurot. Riigikohtu halduskolleegium tühistas täna teise astme kohtu otsuse ja jättis kahjunõude täielikult rahuldamata.
Riigikohus ei nõustunud kaebaja väitega, et linn sundvõõrandas temalt tänava laiendamiseks vajaliku maa. Detailplaneeringuga määrati transpordimaaks ainult 15 protsenti algsest kinnistust. Ülejäänud maa muudeti tootmismaast elamumaaks, mis võimaldas omanikul kinnistut tervikuna hoopis paremini oma ärihuvides kasutada. Samuti jäi kinnistu kuni müügini kaebaja valdusse, sest tänava laiendamiseni tegelikult ei jõutud. Omanik ei saanud ka eeldada, et tal lubatakse kogu kinnistu elamuid täis ehitada. See tähendab, et omaniku õigused maa kasutamisel olid küll kitsendatud, aga piirangud polnud nii ulatuslikud, et nõuda linnalt hüvitise maksmist.
Kaebaja leidis, et linn viivitas kinnistu ostmisega aastail 2001–2019, aga Riigikohtu hinnangul saab viivitamisest rääkida vaid perioodil 2006–2012. Pärast kinnistu erastamist lubas omanik, et ei nõua linnalt tänava laiendamiseks vajaliku maa ostmist enne ehitustööde algust. Samas võis omanik ikkagi eeldada, et linn ei lükka planeeritud tänava laiendamist aastakümneteks edasi.
2006. aastal tegi kohus linnale ettekirjutuse maaküsimuse lahendamiseks kahe kuu jooksul. Alguses pakkus linn kaebajale maa eest liiga madalat hinda, mis põhjustaski viivituse, aga see lõppes 2012. aastal, kui linn oli valmis kinnistu ostma 37 000 euro eest. Selleks hetkeks olid kohtud juba otsustanud, et kinnistu hind tuleb määrata 2001. aasta tootmismaa hinna alusel. Isegi kui kaebaja soovis endiselt kõrgemat hinda, oleks ta võinud kinnistu linnale ära müüa ja jätkata hinnavahe nõudmist kohtus.
Kaebaja sai aastail 2006–2012 toimunud hinnatõusu tõttu küll varalist kahju, kuid Riigikohus ei pidanud selle hüvitamist põhjendatuks, sest maa müük linnale viibis objektiivsetel põhjustel. Kinnistu väärtuse määramine oli keeruline, kuna hindajatel oli raske sarnaseid võrdlusobjekte leida. Linn tellis erinevaid ekspertiise, millega kaebaja ja kohtud polnud nõus. Samuti polnud selliste vaidluste lahendamiseks vajalik kohtupraktika veel välja kujunenud.
Kokkuvõttes rõhutas Riigikohus, et omanikul ei ole õigust nõuda meelevaldselt kõrget hüvitist avalike vahendite arvel. Kahju täiendav hüvitamine tooks praegusel juhul kaasa kaebaja põhjendamatu rikastumise.
Osaühingule makstud 30 000-eurone hind hõlmas juba niigi 10 000 eurot, mille linnavalitsus lisas eksperdi hinnangule, arvestades kinnistu 14 aasta taguse väärtuse määramise raskusi. See kompenseerib vähemalt osaliselt ka vahepealset inflatsiooni. Samuti arvestati hinna määramisel kaebajale soodsamat „elamumaa perspektiivi“, kuigi Riigikohtu suunis oli lähtuda tootmismaa hinnast. Lisaks nõustus linn kaebajale hüvitama umbes 11 000 eurot kinnistu moodustamisega seotud kulutusi.
Kolleegium märkis veel, et riik erastas endise lihakombinaadi ala 2000. aastal mitte turuhinnaga, vaid maareformi käigus soodustingimustel tootmishoonete teenindusmaana ja kümneaastase järelmaksu võimalusega. Ostja pidi tasuma kogu kinnistu eest ligi 24 000 eurot. Tänava laiendamiseks oli vajalik ainult 15 protsenti maast, mille osa erastamishinnast moodustas umbes 3600 eurot. Seega hüvitati omanikule maa riigile tasutud hinnast niigi üheksa korda kallimalt.
NordenBladet — Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 31.12.2022 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 12,8 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.
2021. aasta esimeses kvartalis müüdi 3,43 hektariline kinnistu hinnaga 824 040 (ei sisalda käibemaksu) eurot.
2021. aasta teises kvartalis müüdi 0,89 hektariline kinnistu hinnaga 205 000 (ei sisalda käibemaksu) eurot.
2021. aasta kolmandas kvartalis müüdi 2,01 hektariline kinnistu hinnaga 604 080 (ei sisalda käibemaksu) eurot.
2022. aasta esimeses kvartalis müüdi 0,53 hektariline kinnistu hinnaga 213 200 (ei sisalda käibemaksu) eurot.
2022. aasta teises kvartalis müüdi 1,0 hektariline kinnistu hinnaga 401 280 (ei sisalda käibemaksu) eurot.
Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 31.12.2022 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.
Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2022. aasta puhaskasum 74 251 eurot ja puhaskasum aktsia kohta 0,01650 eurot.
Seisuga 31.12.2022 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 1 738 576 eurot. Ühingu omakapital oli 1 719 778 eurot, mis moodustas 98,92% bilansimahust.
Lühendatud finantsseisundi aruanne
EUR
31.12.2022
31.12.2021
Raha ja raha ekvivalendid
199 196
938 858
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
19 844
166 825
