Reede, detsember 19, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7523 POSTS 1 COMMENTS

Bigbanki 2022. aasta neljanda kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused

NordenBladet — Bigbanki brutolaenuportfell kasvas aastaga 452 miljoni võrra rekordilise 1,36 miljardi euroni (+50%). Eluasemelaenude portfell kasvas üle kolme korra, 72 miljonilt eurolt 2021. aasta lõpus 225 miljoni euroni. Ärilaenude portfell enam kui kahekordistus, 228 miljonilt eurolt 2021. aasta lõpus 473 miljoni euroni. Tarbimislaenude portfell kasvas aastaga 56 miljonit eurot 659 miljoni euroni.

Laenuportfelli tugevat kasvu aitas finantseerida hoiuseportfelli kasv. Kogu hoiuseportfell kasvas aastaga 1,37 miljardi euroni, suurenedes 469 miljoni euro võrra (+52%). Suurimat kasvu näitasid säästuhoiused, mis kasvasid aastaga 281 miljonit eurot (+82%), 622 miljoni euroni. Tähtajaliste hoiuste portfell kasvas aastaga 189 miljonit eurot (+34%), 746 miljoni euroni.

Bigbank teenis 2022. aasta neljandas kvartalis 12,5 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 24% rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. 2022. aasta 12 kuu kasum oli 33,7 miljonit eurot ehk 0,6 miljonit eurot rohkem (+2%) kui aasta varem.
Kasum enne allahindlusi ja tulumaksu moodustas neljandas kvartalis 17,4 miljonit eurot. Laenude allahindluse kulu oli neljandas kvartalis 4,7 miljonit eurot.
Neljanda kvartali neto intressitulu kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6,5 miljonit eurot (+41%) ja ulatus 22,2 miljoni euroni. 12 kuu neto intressitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 16,4 miljonit eurot (+24%) ja ulatus 83,3 miljoni euroni.

Neto intressitulude võrdlust 2021. aastaga mõjutas ka lepingutasude ning otseselt lepingute sõlmimisega seotud kulude arvestuspõhimõtete korrigeerimine 2022. aasta kolmandas kvartalis. Korrigeerimise tagajärjel lähtutakse lepingutasude kajastamisel varade sisemisest intressimäärast, nagu on intressi iseloomuga tuludele kohane. Lepingute sõlmimisega otseselt seotud kulud kapitaliseeritakse ja amortiseeritakse vastavate lepingute kehtivusaja jooksul. Korrigeerimise tulemusena vähendati intressitulusid, nõudeid klientidele ja jaotamata kasumit seisuga 31. detsember 2021 summas 2,8 miljonit eurot.
Kontserni kinnisvarainvesteeringute portfell, mis sisaldab nii põllumaid kui äripindu, ulatus aasta lõpus 46,5 miljoni euroni. Kasum kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutusest ulatus 2022. aasta 12 kuu arvestuses 6,2 miljoni euroni. 2021. aasta 12 kuu vastav kasum oli 0,2 miljonit eurot suurem.

Ukraina sõja ning sellega kaasnenud geopoliitiliste riskide ja kiire inflatsiooni mõju jäid neljandas kvartalis jätkuvalt piiratuks – nendega seotud ohud ei ole realiseerunud. Vaatamata tarbijate kindlustunde langusele ei ole laenuportfelli kvaliteet halvenenud. Kvartali lõpuks oli ainult 1,1% brutolaenuportfellist üle 90 päeva viivituses.

Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
IV kvartal 2022
IV kvartal 2021 (korrigeeritud)
12 kuud 2022
12 kuud 2021 (korrigeeritud)

Neto intressitulu
22 199
15 732
83 251
66 893

Neto teenustasud
1 900
1 759
7 411
6 411

Netokasum finantsvaradelt
-610
-150
-795
-321

Neto tegevustulud
-185
-529
-708
-1 917

Neto tegevustulud kokku
23 304
16 812
89 159
71 066

Palgakulud
-6 023
-5 127
-21 304
-17 700

Halduskulud
-4 373
-4 084
-16 997
-14 263

Põhivara kulum ja väärtuse langus
-908
-764
-3 648
-3 286

Muu kasum (kahjum)
5 423
7 389
6 096
11 623

Tegevuskulud kokku
-5 881
-2 586
-35 853
-23 626

Kasum enne allahindluste kulu
17 423
14 226
53 306
47 440

Neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindlused
-4 707
-3 403
-15 451
-11 391

Kasum enne maksustamist
12 716
10 823
37 855
36 049

Tulumaks
176
-787
-3 532
-2 955

Aruandeperioodi jätkuvate tegevuste kasum
12 892
10 036
34 323
33 094

Kahjum lõppenud tegevustest
-415
17
-590
12

Aruandeperioodi kasum
12 477
10 053
33 733
33 106

Finantsseisundi aruanne, tuhandetes eurodes
31.12.2022
30.09.2022
31.12.2021(korrigeeritud)

Raha ja raha ekvivalendid
173 447
141 163
115 948

Võlaväärtpaberid
19 213
45 171
45 256

Nõuded klientidele
1 349 811
1 248 194
893 463

Muud varad
103 918
103 357
93 686

Varad kokku
1 646 389
1 537 885
1 148 353

Klientide hoiused ja saadud laenud
1 376 934
1 281 161
934 840

Allutatud võlakirjad
40 113
40 049
14 976

Muud kohustised
15 912
17 521
15 191

Kohustised kokku
1 432 959
1 338 731
965 007

Omakapital
213 430
199 154
183 346

Kohustised ja omakapital kokku
1 646 389
1 537 885
1 148 353

2022. aasta detsembris tõi Bigbank turule oma esimese krediitkaardi, mis on esimene samm igapäevapangandusse sisenemisel. Praegu pakub Bigbank krediitkaarti Eesti klientidele, kuid varsti saavad seda kasutada ka kliendid Bigbanki teistes tegevusriikides.
Bigbank AS-i juhatus võttis neljandas kvartalis vastu otsuse peatada Bulgaaria filiaalis uute laenude väljastamine alates 1. novembrist 2022. Otsus aitab toetada uue äristrateegia elluviimist ning oodatud kapitalitootlikkuse saavutamist. Bulgaarias jätkatakse hoiuste kaasamist ja olemasoleva laenuportfelli teenindamist.

Bigbank AS juhatuse esimehe Martin Läntsi kommentaar:
„Kui viimastel aastatel vapustas maailma ja globaalset majandust tervishoiukriis, siis 2022. aasta tõi täiesti teistsuguse kriisi – Venemaa täiemahulise sõja Ukraina vastu. Nii minu isiklik kui ka kogu Bigbanki kontserni vankumatu seisukoht on, et igasugune sõjaline agressioon on lubamatu ning riikide suveräänsust tuleb austada. Loodan südamest, et sõjategevus peagi lõpeb ning Euroopasse saabub taas rahu.

Ukrainas alanud sõda tõi kaasa energia- ja toorainekriisi, mis omakorda viis hindade kallinemiseni, mille tagajärjeks oli kõrge inflatsioon ja tarbijate kindlustunde märkimisväärne langus. Kiire inflatsiooni peatamiseks hakkas Euroopa Keskpank tõstma baasintressimäärasid, Euribor ületas üle aastate nullmäära ning pangalaenud kallinesid märkimisväärselt kogu aasta jooksul. Positiivse poole pealt hakkasid pangad tõstma hoiuste intressimäärasid, pakkudes hoiustajatele mingitki kaitset ülikiire inflatsiooni eest.
Vaatamata kujunenud keerulisele majanduskeskkonnale õnnestus Bigbankil kogeda 2022. aastal ka palju õnnestumisi ja suuri võite.

18. märtsil ületas Bigbanki laenuportfell miljardi euro piiri ning juba 23. märtsil jõudis miljardi euro verstapostini ka hoiuseportfell. Lisaks sellele ulatus Bigbanki puhaskasum 2022. aastal 33,7 miljoni euroni ning omakapitali tootlus oli 17%. Tugevate finantstulemuste kõrval toimus taas edasiminek ka klienditeeninduses, mis on meie jaoks vähemalt sama oluline kui finantstulemused – meie soovitusindeksi (NPS) tulemus kerkis rekordilise 52 punktini.

Suur tänu Bigbanki meeskonnale! Olen tänulik selle eest, millise pühendumise ja innuga te töötate iga päev selle nimel, et pakkuda järjest paremaid pangateenuseid. Oleme võitnud oma klientide südamed – ja sel aastal võitsime ka börsiinvestorite südamed oma eduka võlakirjaemissiooniga Nasdaq Balti börside võlakirjanimekirjas. Tahan tänada ka meie kliente ja investoreid usalduse eest ning meie koostööpartnereid jätkuva toetuse eest!“
Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 1,5 miljardit eurot.

Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
Telefon: +372 5393 0833
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee

 

Silvano Fashion Group 2022.aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

NordenBladet — Põhilised finantsnäitajad
Kontserni 2022. aasta 12 kuu (võrrelduna 2021. aasta 12 kuuga) ja 31.12.2022 (võrrelduna 31.12.2021) põhilised finantsnäitajad on järgmised:

tuhandetes eurodes
12 kuud 2022
12 kuud 2021
Muutus

Müügitulu
57 667
46 686
23,5%

Brutokasum
30 884
25 410
21,5%

Ärikasum
14 665
13 005
12,8%

EBITDA
18 283
16 242
12,6%

Aruandeperioodi puhaskasum
12 544
9 924
26,4%

Puhaskasum, emaettevõtte omanike osa
11 796
9 031
30,6%

Kasum aktsia kohta (eurodes)
0,33
0,25
32,0%

Äritegevuse rahavoog perioodil
14 062
12 996
8,2%

tuhandetes eurodes
31.12.2022
31.12.2021
Muutus

Varad kokku
63 991
53 753
19,0%

Käibevarad kokku
50 309
40 331
24,7%

Omakapital kokku, emaettevõtte omanike osa
44 786
34 148
31,2%

Raha ja raha ekvivalendid
25 909
17 098
51,5%

Rentaablusanalüüs, %
12 kuud 2022
12 kuud 2021
Muutus

Brutokasum
53,6
54,4
-1,5%

Ärikasum
25,4
27,9
-9,0%

EBITDA
31,7
34,8
-8,9%

Puhaskasum
21,8
21,3
2,3%

Puhaskasum , emaettevõtte omanike osa
20,5
19,3
6,2%

Finantssuhtarvud, %
31.12.2022
31.12.2021
Muutus

ROA
19,0
17,9
6,1%

ROE
28,1
28,7
-2,1%

Hinna/ kasumi suhe
3,4
7,8
-56,4%

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja
5,1
4,3
18,6%

Likviidsuskordaja
2,8
2,1
33,3%

Majandustulemused
Kontserni 2022. aasta 12 kuu käive moodustas 57 667 tuhat eurot, suurenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes  23,5% võrra. Jaemüügi käive suurenes 35,2% võrra, mõõdetuna eurodes.

Kontserni 2022. aasta 12 kuu brutokasum oli 30 884 tuhat eurot, suurenedes eelmise aastaga võrreldes 21,5%. Perioodi brutokasumi marginaal vähenes 2022. aasta 12 kuu jooksul 54,4%-lt 53,6%-le. Müüdud toodangu kulu suurenes 25,9% võrra.

2022. aasta 12 kuu konsolideeritud ärikasum suurenes 12,8% ja ulatus 14 665 tuhande euroni võrreldes 2021. aasta 12 kuu konsolideeritud ärikasumiga summas 13 005 tuhat eurot. 2022. aasta 12 kuu ärikasumi rentaablus oli 25,4% võrreldes 27,9%-ga eelmise aasta samal perioodil. Konsolideeritud EBITDA suurenes 12,6% ja moodustas 2022. aasta 12 kuuga 18 283 tuhat eurot, mis tähendab 31,7% rentaablust (16 242 tuhat eurot ja 34,8% eelmise aasta samal perioodil).

Ettevõtte puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele moodustas 2022. aasta 12 kuuga 11 796 tuhat eurot võrreldes puhaskasumiga 9 031 tuhat eurot 2021. aasta 12 kuuga, puhaskasumi  marginaal emaettevõtte aktsionäridele moodustas 2022. aasta 12 kuuga 20,5% võrreldes puhaskasumiga 19,3%-ga eelmise aasta samal perioodil.

Finantsseisund
Seisuga 31. detsember 2022 ulatus kontserni konsolideeritud varade maht 63 991 tuhande euroni, suurenedes 19,0% võrreldes 31. detsembriga 2021.

Võrreldes 31. detsembriga 2021 vähenesid nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 199 tuhande euro võrra ja moodustasid  2022. aasta 31. detsembri seisuga 2 126  tuhat eurot. Varude saldo suurenes 1 358 tuhande euro võrra ning 2022. aasta 31. detsembri seisuga moodustas 22 264 tuhat eurot.

Emaettevõtte aktsionäride osa omakapitalis suurenes 10 638 tuhande euro võrra, ulatudes 2022. aasta 31. detsembri seisuga 44 786 tuhande euroni. Lühiajalised kohustused suurenesid 2022.aasta 12 kuuga 534 tuhande euro võrra.

Investeeringud
Kontserni 2022. aasta 12 kuu investeeringute kogumaht materiaalsesse põhivarasse, tehasesse ja seadmetesse moodustas 445 tuhat eurot, 312 tuhat eurot eelmise aasta samal perioodil. Investeeringud teostati peamiselt oma poodide avamisse ja renoveerimisse, samuti seadmetesse ja hoonetesse tootmise efektiivsuse säilitamiseks tulevastes perioodides.

Personal
2022. aasta 31.detsembri seisuga oli kontsernil 1 616 töötajat, neist 499 töötas jaemüügi segmendis. Ülejäänud töötajad tegutsesid tootmise, hulgimüügi-, haldus- ja tugiteenuste valdkondades. 31.12.2021 seisuga oli 1 602 töötajat, neist 485 töötas jaemüügi segmendis.

Kontserni 2022. aasta 12 kuu palgakulu koos maksudega oli 12 759 tuhat eurot (9 388 tuhat eurot 2021.aasta 12 kuud). Kontserni juhtkonna võtmeisikute töötasud, sealhulgas tütarettevõtete võtmeisikute tasud, moodustasid kokku 677 tuhat eurot.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes
Lisad
31.12.2022
31.12.2021

Auditeerimata
Auditeeritud

VARAD

Käibevara

Raha ja rahalähendid
2
25 909
17 098

Väljaantud laenud

10
2

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
3
2 126
2 325

Varud
4
22 264
20 906

Käibevara kokku

50 309
40 331

Põhivara

Pikaajalised nõuded

301
262

Investeeringud sidusettevõtetesse

82
80

Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse

259
262

Edasilükkunud tulumaksuvara

2 166
1 226

Immateriaalne põhivara

585
535

Kinnisvarainvesteeringud

1 041
1 086

Materiaalne põhivara
5
9 248
9 971

Põhivara kokku

13 682
13 422

VARAD KOKKU

63 991
53 753

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Lühiajalised kohustused

Lühiajalised rendikohustused

2 373
2 193

Võlad tarnijatele ja muud võlad
6
5 837
6 504

Maksukohustised

1 692
671

Lühiajalised kohustused kokku

9 902
9 368

Pikaajalised kohustused

Edasilükkunud tulumaksukohustis

1 039
1 746

Pikaajalised rendikohustused

4 041
4 727

Pikaajalised eraldised

41
51

Pikaajalised kohustused kokku

5 121
6 524

Kohustused kokku

15 023
15 892

Omakapital

Aktsiakapital
7
3 600
3 600

Ülekurss

4 967
4 967

Kohustuslik reservkapital

1 306
1 306

Realiseerimata kursivahed

-19 409
-18 251

Jaotamata kasum

54 322
42 526

Omakapital kokku, emaettevõtte omanike osa

44 786
34 148

Vähemusosalus

4 182
3 713

Omakapital kokku

48 968
37 861

OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU

63 991
53 753

Konsolideeritud kasumiaruanne

tuhandetes eurodes
Lisad
IV kvartal           2022
IV kvartal 2021
12 kuud 2022
12 kuud2021

Auditeerimata
Auditeerimata
Auditeerimata
Auditeeritud

Kliendilepingutest saadav tulu
9
13 693
9 795
57 667
46 686

Müüdud toodangu kulu

-4 875
-5 480
-26 783
-21 276

Brutokasum

8 818
4 315
30 884
25 410

Turustuskulud

-3 023
-2 120
-11 143
-8 573

Üldhalduskulud

-1 255
-892
-4 391
-3 555

Muud äritulud

176
-407
525
406

Muud ärikulud

-662
-216
-1 210
-683

Ärikasum

4 054
680
14 665
13 005

Tulu/(kulu) valuutakursi muutustest

-3 919
158
1 117
1 565

Muud finantstu/(kulu)

-350
-116
-453
-432

Finantstulud /(-kulud) kokku

-4 269
42
664
1 133

Kasum (kahjum) sidusettevõtetest kapitaliosaluse meetodil

2
13
1
19

Kasum enne tulumaksu
-213
735
15 330
14 157

Tulumaksukulu

241
-1 329
-2 786
-4 233

Aruandeperioodi kasum

28
-594
12 544
9 924

Sealhulgas:

Emaettevõte omanike osa

-39
-531
11 796
9 031

Vähemusosaluse osa

67
-63
748
893

Tava- ja lahustatud kasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (eurodes)
8
0,00
-0,01
0,33
0,25

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes
Lisad
IV kvartal  2022
IV kvartal 2021
12 kuud 2022
12 kuud2021

Auditeerimata
Auditeerimata
Auditeerimata
Auditeeritud

Aruandeperioodi kasum

28
-594
12 544
9 924

Muu koondkasum (kahjum), mida võib hiljem kasumiaruandesse ümber klassifitseerida:

Kursivahede mõju välismaiste äriüksuste tulemuste ümberarvestamisele

-3 052
161
-877
869

Aruandeperioodi muu koondkasum

-3 052
161
-877
869

Perioodi koondkasum (kahjum) kokku

-3 024
-433
11 667
10 793

Sealhulgas:

Emaettevõtte omanike osa

-3 307
-353
10 638
9 644

Vähemusosaluse osa

283
-80
1 029
1 149

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes
Lisad
12 kuud 2022
12 kuud2021

Auditeerimata
Auditeeritud

Rahavood äritegevusest

Perioodi kasum

12 544
9 924

Korrigeerimised:

Põhivara kulum

3 618
3 237

Kasum kapitaliosaluse meetodil kajastatud     investeeringutest

-1
-19

(Kasum)/kahjum materiaalse põhivara müügist

8
24

Finantstulud ja -kulud kokku

– 664
-1 133

Ebatõenäoliselt laekuvate arvete eraldis

2
-1

Varude eraldis

683
187

Tulumaksukulu

2 786
4 233

Varude muutus

-1 358
-1 979

Muutused nõuetes ostjate vastu ja muudes nõuetes

199
-237

Muutused võlgades tarnijatele ja muudes võlgades

-667
917

Tasutud intressid

0
-2

Makstud tulumaks

-3 088
-2 155

Rahavood äritegevusest kokku

14 062
12 996

Rahavood investeerimistegevusest

Saadud intressid

38
19

Saadud dividendid

3
0

Materiaalse põhivara müük

58
143

Väljaantud laenud

-8
0

Materiaalse põhivara soetamine

-445
-312

Immateriaalse põhivara soetamine

-113
-147

Rahavood investeerimistegevusest kokku

-467
-297

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenude tagasimaksed

0
-800

Rendikohustiste põhiosamaksed

-2 634
-2 402

Rendikohustistelt tasutud intress

-546
-450

Makstud dividendid

-560
-750

Rahavood finantseerimistegevusest kokku

-3 740
-4 402

Raha ja rahalähendite muutus

9 855
8 297

Raha ja rahalähendid perioodi alguses

17 098
8 980

Esitusvaluutasse ümberarvestamise mõju

-509
75

Valuutakursside muutuste mõju rahavoogudele

-535
-254

Raha ja rahalähendid perioodi lõpus

25 909
17 098

AS Silvano Fashion Group
Tel: +372 6845 000
Email: info@silvanofashion.com

 

 

Enefit Greeni IV kvartali ja 12 kuu 2022 auditeerimata finantstulemused

NordenBladet — Enefit Greeni IV kvartali 2022 konsolideeritud äritulud suurenesid aastaga 20 protsenti 82,8 miljoni euroni. Kvartali kulumieelne ärikasum (EBITDA) langes 8 protsenti 45,8 miljoni euroni. Puhaskasumit teenis grupp aasta viimases kvartalis 35,4 miljonit eurot, mida on 10 protsenti vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

2022. aasta kokkuvõttes kasvasid Enefit Greeni konsolideeritud äritulud 40 protsenti 257,0 miljoni euroni, EBITDA 27 protsenti 154,8 miljoni euroni ning puhaskasum 38 protsenti 110,2 miljoni euroni. 2022. aasta kasum aktsia kohta (arvestades 2021. aasta oktoobris toimunud IPO järgset aktsiate arvu) oli 0,42 eurot (2021: 0,30 eurot).

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase kommentaar:
„2022. aasta kinnitas, et kliimaeesmärkide kõrval on taastuvenergia tähtis ka energiajulgeoleku ja elektri hindade tõttu. Venemaa agressioon Ukrainas pani kogu Euroopa otsima lahendusi muutlikele energiahindadele ning varustuskindluse riskidele. Suurima mõjuga lahendus energiakriisile on taastuvenergia tootmise suurendamine.
Lõppenud aastal tegi Enefit Green taskukohase hinnaga elektri turule toomiseks kokku poole miljardi euro ulatuses investeerimisotsuseid, millest kolm olid maismaatuulepargi ja kolm päikesepargi rajamise kohta. Nende hulgas alustasime Eestis 255-megavatise Sopi-Tootsi tuulepargi ehitust ja Leedus kolme-etapilise Kelme projekti esimese, 80 megavatise osa rajamist. Ehitame kokku praegu kümmet uut tuule- ja päikeseparki koguvõimsusega 596 megavatti. See tähendab, et ehituses olev tootmisvõimsus on suurem kui Enefit Greeni praegune tootmisvara.

Enefit Green tootis 2022. aastal 1,1 teravatt-tundi elektrit ja 566 gigavatt-tundi soojusenergiat. Mõlema valdkonna toodang jäi alla aasta varasemale ning seda eelkõige tuulekiiruse ja madalama töökindluse tõttu. Vaatamata mõnevõrra väiksemale tootmismahule paranesid majandustulemused.

Liikusime mullu kindlalt edasi strateegia kursil, et suurendada tootmisvõimsust neljakordseks 2026. aasta lõpuks. Töötame selle nimel, et jõuda oma meeskonnaga käesoleval aastal uute maismaatuule-ja päikeseparkide investeerimisotsusteni kogumahus kuni 480 megavatti. Meid toetab sel teel ligi 60 000 investorit, kelle usaldus annab kindlust jätkata investeeringuid roheenergeetikasse. Enefit Green juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena 55,0 miljonit eurot ehk 0,208 eurot aktsia kohta.“

Veebiseminar 2022. aasta tulemuste tutvustamiseks
Enefit Green korraldab investoritele homme, 01. märtsil kell 11.00 (eesti aeg) eestikeelse veebiseminari 2022. aasta tulemuste tutvustamiseks. Osalemiseks palume kasutada seda linki (vajaduse korral sisestage sündmuse ID: EGR0103).

Olulisemad sündmused 2022. aastal

Kolm uue tuulepargi rajamise investeerimisotsust – kokku 356 MW
Kolm uue päikesepargi rajamise investeerimisotsust – kokku 41 MW
2022 tehtud investeerimisotsuste koguväärtus ca 500 mln €
4,9 TWh uusi pika-ajalisi fikseeritud hinnaga elektrimüügilepinguid (PPA)
Enefit Greeni jätkusuutliku arengu põhimõtete kinnitamine

Peamised näitajad

IV kv 2022
IV kv 2021
Muutus %

12k 2022
12k 2021
Muutus %

TOOTMISMAHUD

Elektrienergia, GWh
291
385
-25%

1 118
1 193
-6%

Soojusenergia, GWh
157
174
-10%

566
618
-9%

Pelletid, tuh t
42
38
9%

154
135
14%

ÄRITULUD, mln €
82,8
68,9
20%

257,0
183,7
40%

Müügitulu, mln €
76,4
59,3
29%

233,3
153,0
52%

Taastuvenergia toetus jm äritulud, mln €
6,4
9,6
-33%

23,7
30,7
-23%

EBITDA, mln €
45,8
49,6
-8%

154,8
121,5
27%

PUHASKASUM, mln €
35,4
39,4
-10%

110,2
79,7
38%

EPS*, € (IPO järgse aktsiate arvuga)
0,13
0,15
-10%

0,42
0,30
38%

* – puhaskasum aktsia kohta

Äritulud
Grupi elektritoodang oli 2022. aastal 1 118 GWh (-75 GWh võrdlusperioodiga võrreldes). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 149 €/MWh (võrdlusperioodil 107 €/MWh).

Äritulud kokku kasvasid summas 73,3 mln eurot, millest müügitulud 80,3 mln eurot ja taastuvenergia toetused ning muud äritulud -7,0 mln eurot. Müügitulude 80,3 mln euro suurusest kasvust 67,2 mln eurot tulenes elektrimüügist. Elektrimüügi kasvu mõjutas positiivselt enim Nord Pool Eesti elektrihindade kasv, vähemal määral ka Läti ja Leedu elektrihindade kasv. NP Eesti keskmine turuhind oli 192,0 €/MWh (86,5 €/MWh 2021. aastal). Grupi Eesti tootmisüksuste arvutuslik teenitud elektrihind oli 182,2 €/MWh (122,8 €/MWh 2021. aastal). Grupi Läti tootmisüksuste arvutuslikud teenitud elektrihinnad olid võrreldavatel perioodidel 208,7 €/MWh ja 100,6 €/MWh ning Leedu tootmisüksustel 86,9 €/MWh ja 78,9 €/MWh. Olulise faktorina mõjutavad arvutuslikke teenitud elektrihindu lisaks varasematele erinevatest toetusskeemidest tulenevatele mõjudele alates IV kvartalist 2022 ka PPA portfelli balansseerimisega seotud elektriostu tehingud.

Kõrgete elektrihindade mõju müügituludele tasakaalustas madalam Eestis toodetud elektri kogus, mille mõju müügituludele oli -7,3 mln eurot. Toodangu languse põhjuseks olid tagasihoidlikumad tuuleolud ning Iru elektrijaama viienädalane remondiseisak. Madalamate töökindluste tõttu oli väiksem ka Leedus toodetud elektri kogus, mille mõju müügituludele oli -1,5 mln eurot.

Märgatava mõjuga oli ka pelletite müük, mis suurenes 7,7 mln euro võrra. 2022.aastal müüdi pelleteid 149 tuhat tonni, 2021 171 tuhat tonni. Pelleti müügikogused olid küll väiksemad, kuid keskmine müügihind kasvas 55% võrra 203 €/tonnini.
Soojusenergia toodang vähenes aastate võrdluses -9%, kuid müüdud soojuse hind tõusis 14%.

Äritulude kasvu mõjutas 5,9 mln euroga ka kiirelt kasvav kuid madala kasumlikkusega „võtmed kätte“ päikeseteenus. Antud äri madal kasumlikkus viis meid aasta keskpaigas sellest ärist loobumiseni, millega kaasnes seonduvate laovarude müük.

Kulud, EBITDA ja segmendiaruandlus
Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulugrupp kasvas 42 mln euro võrra ehk 95%. Peamised muutused olid elektrienergia kuludes (suurenesid 24,5 mln eurot), mis kasvasid peamiselt suuremast bilansienergia kulust (tulenevalt elektrihinna tõusust) ja erakordselt madala IV kvartali toodangu tõttu PPA lepingute täitmiseks vajalikust elektriostust tingituna. Suurenesid ka tehnoloogilise kütuse kulud (10,8 mln eurot), tulenevalt oluliselt kõrgematest hakkepuidu ja puidujäätmete hindadest.

Grupi tööjõukulud kasvasid 36% ehk 2,4 mln euro võrra võrreldes 2021. aastaga. Kasv tulenes täiskohaga töötajate arvu suurenemisest 165-lt 178-le ja olemasolevate töötajate tööjõukulude kasvust. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendusvaldkonnas, toetamaks meie kasvuplaani kõigil koduturgudel.

Muud tegevuskulud kasvasid 2,6 miljoni euro võrra. Kasv leidis aset mitmetes kulurühmades: konsultatsiooniteenuste kuludes (0,8 mln eurot), IT kuludes (0,1 mln eurot), lähetuskuludes (0,2 mln eurot) ning maaga seotud kuludes (0,7 mln eurot). Maaga seotud kulud on tõusnud kõrgemate elektrihindade tõttu.

Grupi EBITDA kasvu mõjutas enim elektrihindade kasv (+48,1 mln eurot, mis sisaldab ka oluliselt kasvanud elektri ostukulude mõju), aga ka kasvanud pelletimüügi tulud (+7,7 mln eurot) ja varude muutus (+7,0 mln eurot). Muutuvkulude kasvu mõju oli suurim negatiivne EBITDA mõjur (-20,5 mln eurot), mis tulenes kõrgetest biomassi hindade tõusust ning kõrgematest päikeseteenuse kuludest. Olulise negatiivse mõjuga (-8,7 mln eurot) EBITDA-le oli madalam elektritoodangu maht. Arendus- ning tööjõukulude kasv vedas püsikulude kasvu, mis samuti mõjutasid negatiivselt EBITDA-d (-5,1 miljonit eurot).

Aruandeperioodil oli nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (58% ärituludest ja 71% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 37% ja tõi 32% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment oli päikeseenergia, mille äritulud andsid 5% grupi ärituludest ja 2% EBITDA-st.

Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus
Põhivara kulum jäi aruande perioodil eelmise aasta tasemele. Kuigi investeeringute maht oli 194,6 miljonit eurot 2022. aastal, ei mõjutanud see kulumit, kuna enamasti on tegemist alles ehitusjärgus tuule- või päikeseparkide arendustega.

Puhaskasum
Grupi puhaskasum kasvas aruandeperioodil 30,5 miljoni euro võrra 110,2 miljoni euroni. Puhaskasumi kasvule aitasid enim kaasa kõrged elektri turuhinnad.

Investeeringud
Grupi investeeringud olid 2022. aastal 194,6 miljonit eurot, mida oli 118,1 miljonit eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 188,1 miljoni euroni. Sellest 111,4 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 62,5 mln eurot investeeriti Akmene tuuleparki, 30,7 mln eurot Šilale II tuuleparki ning 18,3 mln eurot Tolpanvaara tuuleparki. Lisaks omandas Enefit Green 26,9 mln euro eest Tootsi tuulepargi arenduse Eesti Energialt. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Vändra päikesepargi arendusetappi 10,0 mln eurot ja lisaks omandati Enefit Green Solar OÜ summas 6,6 miljonit eurot. Baasinvesteeringuid tehti 2022. aastal 6,5 mln euro ulatuses (võrdlusperioodil 4,3 miljoni euro). Mullused baasinvesteeringud olid peamiselt seotud Eesti tuuleparkidega (2,3 miljonit eurot) ning Iru koostootmisjaamaga (1,8 miljonit eurot).

Finantseerimine
2022. aastal keskendusime kapitali struktuuri optimeerimisele võttes välja ning refinantseerides varem sõlmitud laenulepinguid ning sõlmisime ja valmistasime ette uusi laenulepinguid, et finantseerida käimasolevat uute tuule- ja päikeseparkide investeerimisprogrammi.

Grupi intressikandvate kohustuste maht 31. detsembri 2022 seisuga oli korrigeeritud soetusmaksumuses 279,6 miljonit eurot (123,5 miljonit eurot 31. detsembril 2021). Sellest moodustasid pangalaenud 275,0 miljonit eurot ja 4,6 miljonit eurot kapitalirendi kohustused.

Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär (arvestades ka sõlmitud intressimäära vahetustehinguid) 31. detsembri 2022 seisuga oli 2,60% (1,44% 31. detsembril 2021). Võrreldes eelmise aastaga on 31. detsembri 2022 seisuga laenude baasintressimäärad oluliselt kasvanud. 3 kuu euribor tõusis 2,70 protsendipunkti võrra tasemele 2,13% ning 6 kuu euribor tõusis 3,24 protsendipunkti võrra tasemele 2,69%. 31. detsembri seisuga oli 61,2% Enefit Greeni välja võetud laenukohustustest kaetud intressimäära vahetustehingutega.

Peale aruandlusperioodi lõppu jaanuaris 2023 allkirjastas Enefit Green 325 miljoni euro ulatuses laenulepinguid SEB ja Põhjamaade Investeerimispangaga. Põhjamaade Investeerimispangaga sõlmitud laenulepingu summa on 100 miljonit eurot ja laenu periood 12 aastat. SEB-ga sõlmitud laenulepingute mahuks on 225 miljonit eurot ja perioodiks 7 aastat.

Dividendiettepanek
Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2023. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 55,0 mln eurot (0,208 eurot ühe aktsia kohta), mis moodustab 49,9% grupi 2022. aasta auditeerimata puhaskasumist.
Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

tuhandetes eurodes
IV kv 2022
IV kv 2021

2022
2021

Müügitulu
76 381
59 346

233 280
153 002

Taastuvenergia toetus ja muud äritulud
6 372
9 562

23 735
30 705

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
-1 304
-1 468

3 303
-3 708

Kaubad, toore, materjal ja teenused
-30 486
-13 854

-85 954
-44 038

Tööjõukulud
-2 470
-1 781

-9 111
-6 713

Põhivara kulum, amortisatsioon ja väärtuse langus
-8 847
-9 553

-37 777
-38 146

Muud tegevuskulud
-2 690
-2 236

-10 411
-7 790

ÄRIKASUM
36 956
40 016

117 065
83 312

Finantstulud
240
503

337
721

Finantskulud
-1 688
-669

-2 342
-2 833

Neto finantstulud (-kulud)
-1 448
-166

-2 005
-2 112

Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse
27
36

714
46

KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST
35 535
39 886

115 774
81 246

Tulumaks
-126
-516

-5 567
-1 585

ARUANDEPERIOODI KASUM
35 409
39 370

110 207
79 661

Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta

Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh
264 276
256 405

264 276
86 707

Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR
0,13
0,15

0,42
0,92

Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR
0,13
0,15

0,42
0,92

Tava puhaskasum aktsia kohta IPO järgse aktsiate arvuga

IPO järgne aktsiate arv, tuh
264 276
264 276

264 276
264 276

Tava puhaskasum aktsia kohta, tuh
0,13
0,15

0,42
0,30

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes
31.12.2022
31.12.2021

VARAD

Põhivara

Materiaalne põhivara
776 870
612 503

Immateriaalne põhivara
60 382
68 239

Varade kasutusõigus
4 239
2 750

Ettemaksed põhivara eest
19 412
20 710

Edasilükkunud tulumaksuvara
1 321
442

Investeerinud sidusettevõtjatesse
506
578

Tuletisinstrumendid
11 277
0

Pikaajalised nõuded
40
78

Kokku põhivara
874 047
705 300

Käibevara

Varud
14 227
9 529

Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed
41 091
22 373

Raha ja raha ekvivalendid
131 456
80 454

Tuletisinstrumendid
3 349
0

Kokku käibevara
190 123
112 356

Kokku varad
1 064 170
817 656

tuhandetes eurodes
31.12.2022
31.12.2021

OMAKAPITAL

Emaettevõtja aktsionäridele kuuluv kapital ja reservid

Aktsiakapital
264 276
264 276

Ülekurss
60 351
60 351

Kohustuslik reservkapital
3 259
479

Muud reservid
166 419
151 793

Realiseerimata kursivahede reserv
-762
-965

Jaotamata kasum
225 190
157 673

Kokku omakapital
718 733
633 607

KOHUSTUSED

Pikaajalised kohustused

Võlakohustused
255 755
93 884

Sihtfinantseerimine
7 115
7 458

Tuletisvaba lepinguline kohustus
18 086
23 207

Edasilükkunud tulumaksukohustused
12 326
12 568

Muud pikaajalised võlad
3 000
3 000

Eraldised
9
13

Kokku pikaajalised kohustused
296 291
140 130

Lühiajalised kohustused

Võlakohustused
23 808
29 572

Võlad hankijatele ja muud võlad
20 215
14 291

Eraldised
2
56

Tuletisvaba lepinguline kohustus
5 121
0

Kokku lühiajalised kohustused
49 146
43 919

Kokku kohustused
345 437
184 049

Kokku omakapital ja kohustused
1 064 170
817 656

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2022. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2022. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1118 GWh elektrienergiat, 565 GWh soojusenergiat ja 154 tuhat tonni pelleteid.

 

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2022. a IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

NordenBladet — TEGEVUSARUANNE

Tegevjuhi ülevaade
2022. aasta on olnud AS Pro Kapital Grupp jaoks mälestusväärne. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda autasustas meid „Kõige konkurentsivõimelisem Kinnisvaraettevõte 2022“ auhinnaga.

Konkurentsivõime edetabel on osa suuremast ettevõtluse konkursist Eestis, mida korraldavad omavahelises koostöös kolm organisatsiooni: Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, EAS ning Eesti Tööandjate Keskliit. Konkuretntsivõime edetabeli tulemused arvutatakse kandidaatide majanduslike näitajate alusel.

Oleme selle saavutuse üle väga uhked ning see motiveerib meid tulevikus veel paremaid tulemusi saavutama.

Vastavalt ettevõtte varasematele suundadele keskendume peamiselt kinnisvaraarendusele kolme Balti riigi pealinnades (Tallinnas, Riias ja Vilniuses) ning hotellindustele Saksamaal, Bad Kreutznach’is.

Kinnisvaraarendus
Tallinnas viisime 2022. aastal lõpuni korterite üleandmise Kalaranna Kvartali arenduses, kus on valminud kaheksa maja kokku 240 korteriga.

20. Oktoobril 2022 toimus Kalaranna Kvartali pidulik avamine, kuhu olid kutsutud nii peamised projektiga seotud huvirühmad kui kohalik meedia.

See arendusprojekt on olnud väga edukas,  nii müügi (see on täielikult välja müüdud) poolest kui ka kõigi Tallinlaste jaoks elava kogukonna loomisel.

Oleme tänulikud kohalikele võimukandjatele, kes on olnud kogu arendusprotsessi jooksul väga abivalmid ning oleme uhked, teades, et aitame kujundada selle ilusa linna maastikku.
Kindrali Majade arenduses Kristiine City’s ehitame kolme maja kokku 195 korteriga. Ka see arendus on täielikult välja müüdud (kõik korterid on broneeritud või kaetud eellepingutega) ning viimase maja üleandmine on planeeritud 2023. aasta esimeses kvartalis.

Riias müüme jätkuvalt luksuskortereid River Breeze residentsis, mis on saanud Baltics Prestige Awards auhinna oma väljapaistva arhitektuurilise lahenduse eest.

Oleme saanud ehitusloa City Oasis elamukvartali ehitamiseks, mis on 326 korteriga projekt asukohaga rahulikus ja rohelises keskkonnas Riia kesklinnas. Oleme valmis alustama ehitustegevusega niipea, kui turuolukord on selleks sobiv.

Kolmest Balti riikide pealinnast on Riia turuolukord kõige rohkem väljakutseid pakkuv. Sellegipoolest vaatame pikaajalises perspektiivis Läti turule positiivselt.

Vilniuses on meil müümata ainult neli korterit Šaltiniu Namai Attico arenduses (nende hulgas üks näidiskorter), kus on kokku 115 korterit. Valmistume praegu järgmise etapi ehitamiseks linnavillade (41 omandit) ja äripindadega ning planeerime selle alustamist 2023 aastal. Vilniuse turg on väga aktiivne ning ootame põnevusega meie järgmist kõrgetasemelist arendust.

Ettevõte laiendas oma portfelli Vilniuses, ostes Naugarduko tänaval asuva ajaloolise Vilniuse Kolledzi hoone 6.25 miljoni euro eest. Hoone projekteeritakse ümber kõrgetasemeliseks eluhooneks umbes 50 luksusliku korteriga. Arhitektuurikonkurss on käimas, et valida välja parim võimalik lahendus.

Hotellindus
Peale kahte rasket aastat, mis on tänu pandeemiale kahtlemata mõjutanud kogu ülemaailmset turismisektorit, liigub hotellindus kõrgema nõudluse poole.

Bad Kreutznachis oleme saavutand tegevuse tasuvuspunkti, olenemata asjaolust, et suur osa tubadest ei olnud renoveerimistööde tõttu saadaval. Mõned aastad tagasi renoveerisime pooled tubadest ning osaliselt üldkasutatavad alad. Ülejäänud osa renoveerimistööd saavad lõpetatud 2023 aasta esimeses kvartalis, peale mida saame suunduda kõrgema hinnaklassiga hotelliturule.

Baltikumi kinnisvarasektor on näidanud läbi pandeemia ning turbulentse geopoliitilise perioodi stabiilsust ja oleme kindlad, et meil õnnestub järjekorras olevad projektid lõpetada vastavalt turu ootustele, jätkates kõrgekvaliteedilise kinnisvara pakkumist kohalikele elanikele. Oleme väljakutsetest teadlikud ja meil on vaja pidevalt kohanduda muutuva maailmaga (eriti seoses ehitusturu ja sellega seotud tarneahela ning toormaterjali hindadega), kuid näeme siiski Baltikumi regiooni positiivsena ning seni on turg seda arvamust toetanud.

Baltikumi regiooni majanduslikud väljavaated on üldjoontes positiivsed. Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu on näinud viimastel aasatel stabiilset majanduskasvu, lähtudes välisinvesteeringute suurenemisest, kasvavast teenindussektorist ja ekspordile suunatud tootmisest. Regioon on saanud kasu ka lähedusest Põhja-Euroopaga ning Euroopa Liidu liikmelisusest, mis on aidanud suurendada kaubandust ja investeeringuid.

Hoolimata kinnisvarasektori ees seisvatest väljakutsetest ning Ukraina sõja tõttu toimuvad geopoliitilistest tormidest ei kao kõik makromajanduslikud positiivsed näitajad.

Eduka kinnisvaraarenduse ettevõtte juhatuse esimehena näen kinnisvaraarenduse tulevikku mõjutatuna tehnoloogiast ning muutuvatest kliendieelistustest. Targa kodu lahendused, virtuaalne ja liitreaalsus, online müük on muutumas väga populaarseks ning mõjutavad seda, kuidas me ostame, müüme ja tunnetame kinnisvara. Lisaks on kasvav nõudlus jätkusuutlike ja energiaefektiivsete kodude vastu, nagu ka paindlike eluruumide vastu, mis võimaldavad kaasas käia elanike elus toimuvate muutustega. Kokkuvõttes on kinnisvara tulevik huvitav ja dünaamiline ning otsime pidevalt innovatiivseid võimalusi et käia ajast ees ning vastata klientide arenevatele nõudmistele.

Edoardo Preatoni
Ettevõtte juht

Peamised finantsnäitajad
Ettevõtte kogukäive 2022. aasta kaheteistkümne kuu jooksul oli 65,7 miljonit eurot, mis on rohkem kui kahekordistunud võrreldes võrdlusperioodiga (2021 12 kuud:
43,1 miljonit eurot). 2022. aasta neljanda kvartali kogukäive oli 4 miljonit eurot (2021 neljandas kvartalis 23,7 miljonit eurot).
Kaheteistkümne kuu brutokasum 60% ja moodustas 17 miljonit eurot võrrelduna 10,6 miljoni euroga 2021. aastal. Neljanda kvartali brutokasum oli 754 tuhat miljonit eurot võrrelduna 5,3 miljoni euroga võrldusperioodil.

2022. aasta ärikasum moodustas moodustas 17,7 miljonit eurot võrrelduna 39,8 miljoni euro ärikasumiga 2021 aasta kaheteistkümne kuu jooksul. 2021. aasta ärikasumit mõjutasid ühekordne kinnisvara investeeringu müük ja sellest saadud tulu ning tütarettevõtte AS Tallinna Moekombinaat kajastamise lõpetamine seoses tütarettevõtte üle kontrolli kaotamisega 2. juunil 2021. Neljanda kvartali ärikasum moodustas 5,7 miljonit eurot võrrelduna 8,7 miljoni euroga 2021. aastal.

2022. aasta kaheteistkümne kuu puhaskasum oli 13,4 miljonit eurot võrrelduna 29,8 miljoni euroga (33,9 miljonit eurot jätkuvatest tegevusvaldkondadest) võrdlusperioodil. Neljanda kvartali kasumi moodustas 4,8 miljonit eurot võrreldes 7,3 miljoni euroga 2021. aastal.

Rahavood põhitegevusest olid kaheteistkümnel kuul positiivsed 17,9 miljonit eurot võrreldes 13,3 miljoni euroga samal perioodil 2021. aastal. Neljandas kvartalis olid rahavood negatiivsed summas 1,7 miljonit eurot ning 2021. aasta neljandas kvartalis vastavalt 11,9 miljonit eurot positiivsed.

Aktsia puhasväärtus oli 31. detsembri 2022 seisuga 0,98 eurot võrreldes 0,76 euroga 31. detsembril 2021.

Peamised tulemusnäitajad

202212 kuud
202112 kuud
2022IV kvartal
2021IV kvartal

Käive (tuhat eurot)
65 654
43 095
4 026
23 722

Brutokasum (tuhat eurot)
16 965
10 576
754
5 321

Brutokasum, %
26%
25%
19%
22%

Ärikasum (tuhat eurot)
17 657
39 820
5 666
8 666

Ärikasum %
27%
92%
141%
37%

Puhaskasum (tuhat eurot)
13 452
29 757
4 800
7 292

Puhaskasum %
20%
69%
119%
31%

Kasum aktsia kohta (eurot)
0,24
0,52
0,08
0,13

31.12.2022
31.12.2021

Varad kokku (tuhat eurot)

101 256
116 026

Kohustused kokku (tuhat eurot)

45 933
73 183

Omakapital kokku (tuhat eurot)

55 323
42 843

Võla / omakapitali suhe *

0,83
1,71

Varade tootlus, % **

12,4%
23,7%

Omakapitali tootlus, % ***

27,4%
113,5%

Aktsia puhasväärtus, eurot ****

0,98
0,76

*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku **varade tootlus = puhaskasum v kahjum / varad kokku (keskmine) *** omakapitali tootlus = puhaskasum v kahjum / omakapital kokku (keskmine) **** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED
Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes

31.12.2022
31.12.2021

VARAD

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid

10 589
9 626

Lühiajalised nõuded

955
680

Ettemakstud kulud

64
122

Varud

34 224
57 533

Käibevara kokku

45 832
67 961

Põhivara

Pikaajalised nõuded

2 016
21

Materiaalne põhivara

7 294
6 754

Kasutusõigusega vara

195
202

Kinnisvarainvesteeringud

45 575
40 734

Firmaväärtus

262
262

Immateriaalne põhivara

82
92

Põhivara kokku

55 424
48 065

VARAD KOKKU

101 256
116 026

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Lühiajalised kohustused

Lühiajalised võlakohustused

173
3 955

Ostjate ettemaksed

1 659
12 419

Lühiajalised võlad tarnijatele

4 120
7 297

Maksukohustused

111
1 143

Lühiajalised eraldised

511
713

Lühiajalised kohustused kokku

6 574
25 527

Pikaajalised kohustused

Pikaajalised võlakohustused

38 184
46 455

Muud pikaajalised kohustused

0
20

Edasilükkunud tulumaksukohustus

1 130
1 133

Pikaajalised eraldised

45
48

Pikaajalised kohustused kokku

39 359
47 656

KOHUSTUSED KOKKU

45 933
73 183

Omakapital

Aktsiakapital nimiväärtuses

11 338
11 338

Ülekurss

5 661
1 748

Kohustuslik reservkapital

1 134
0

Ümberhindluse reserv

2 012
2 984

Jaotamata kasum

35 178
26 773

OMAKAPITAL KOKKU

55 323
42 843

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU

101 256
116 026

Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes
202212 kuud
202112 kuud
2022IV kvartal
2021IV kvartal

JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD

Äritulud

Müügitulu
65 654
43 095
4 026
23 722

Müüdud toodete ja teenuste kulu
-48 689
-32 519
-3 272
-18 401

Brutokasum
16 965
10 576
754
5 321

Turustuskulud
-498
-502
-153
-144

Üldhalduskulud
-4 946
-5 592
-1 203
-2 043

Muud äritulud
6 278
35 615
6 278
5 541

Muud ärikulud
-142
-277
-10
-9

Ärikasum
17 657
39 820
5 666
8 666

Finantstulud
3
6
1
1

Finantskulud
-4 211
-5 964
-875
-1 408

Kasum enne tulumaksu
13 449
33 862
4 792
7 259

Tulumaks
3
10
8
33

Jätkuvate tegevuste puhaskasum
13 452
33 872
4 800
7 292

Kahjum lõpetatud tegevusvaldkondadest
0
-4 115
0
0

Perioodi puhaskasum
13 452
29 757
4 800
7 292

Muu koondkahjum

Muudatused ümberhindluse reservis
-972
0
-972
0

Aruandeperioodi koondkasum kokku
12 480
29 757
3 828
7 292

Kasum aktsia kohtajätkuvatest tegevusvaldkondadest (euro)
0,24
0,60
0,08
0,13

Perioodi kasum aktsia kohta (euro)
0,24
0,52
0,08
0,13

Eve Kallast
Grupi pearaamatupidaja
+372 614 4920
prokapital@prokapital.ee

 

Eesti: Venekeelne erameedia saab riigilt miljoni

NordenBladet – Kultuuriminister Piret Hartman allkirjastas käskkirja, millega jagati neljale erameedia ettevõttele miljon eurot toetust venekeelse ajakirjandusliku sisu loomiseks.

Postimees Grupp ja Delfi Meedia saavad kumbki 300 000 eurot, Äripäev 217 000 eurot ja Põhjarannik 183 000 eurot, seisab kultuuriministri käskkirjas.