NordenBladet — Võistluse „Ehe Eesti − Eesti ettevõttele eesti nimi” tänavused võitjad on Leivik õpilasfirma kategoorias, ühetähejutud.ee rahvusdomeeninime kategoorias, Kõhuvabohu OÜ aasta uustulnuka kategoorias, Kaine Kärbes OÜ teenindusettevõtte kategoorias, Ilmavald OÜ tootmisettevõtte kategoorias ning OÜ Mõttemaru haridus- ja kultuuriasutuse kategoorias.

Õpilasfirma kategoorias märgiti ära veel Prühted, rahvusdomeeninime kategoorias stiilnesalk.ee, tekstitohter.ee, meemehed.ee, aasta uustulnuka kategoorias Rohupood OÜ, Kriksadull OÜ, Tekstitaip OÜ, teenindusettevõtte kategoorias Tähemõrsja OÜ, Stiilne Salk OÜ, pagar-deli-resto Päris (Maitse sepad OÜ), tootmisettevõtte kategoorias Traageldaja OÜ, Sokisahtel OÜ, Ühetähejutud OÜ ning haridus- ja kultuuriasutuse kategoorias Väike Päike Lasteklubi OÜ. Vabaühenduse kategoorias tänavu võitjat välja ei kuulutatud, kuid ära märgiti Elav Elva (SA Elva Kultuur ja Sport).

Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid.

Žürii liige, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll märkis, et paljud on üllatusega avastanud, et nimepanek pole üldse kerge ülesanne. „Nimega tahetakse ju saavutada korraga mitut eesmärki: anda lühikokkuvõte tegevusest, suunata see sihtrühmale, olla heakõlaline, ühtlasi meeldejääv ja hõlpsasti kasutatav,“ ütles Päll. „Kui seda teha veel ilusa eestikeelse nimega, on pingutus seda enam tunnustust väärt.“

Emakeele Seltsi ja Keeleameti korraldatav võistlus sai alguse 2016. aastal ja toimus kuuendat korda. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Laureaadid valis žürii, milles on esindatud Emakeele Selts, Keeleamet, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ning Eesti Interneti Sihtasutus.

Hinnangu andmisel lähtuti konkursi statuudis seatud tingimustest: auhind määratakse tunnustusena Eesti ettevõtjale, kelle äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujundlik ja eristamisvõimeline; kelle internetiaadress on eestikeelne, lihtne ja teistest eristuv, selge ja tähenduslik ning üheselt mõistetava kõlapildiga, nii et seda on ka kuuldu alusel lihtne kirja panna; ehedal eesti ettevõttenimel on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, nt seost ettevõtja tegevusvaldkonnaga, aja- või kultuurilooga, ettevõtja endaga.

Kandideerida sai seitsmes kategoorias: tootmisettevõte, teenindusettevõte, vabaühendus, aasta uustulnuk, haridus- ja kultuuriasutus, õpilasfirma ning rahvusdomeeninimi. Ettepanekuid saabus erakordselt palju (72), üldpilt annab tunnistust, et huvitavad eestikeelsed nimed on hinnas ja eesti keelt avalikus ruumis väärtustatakse.

NordenBladet — Täiskasvanud õppija nädala raames tunnustati juba 24. korda aasta õppijaid, õpitegu ning koolitajaid. Võitjad kuulutati välja tänasel täiskasvanuhariduse tänusündmusel.

Laureaate ja külalisi tervitasid ning auhinnad andsid üle Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter- Nemvalts ning ETKA Andras juhatuse esimees Ene Käpp.

„Õppimine lapseeas on suur pingutus, õppimine täiskasvanuna veelgi suurem väljakutse,“ nentis Kristi Vinter-Nemvalts. „Julgustate oma lugudega paljusid, kes täna kahtlevad, kas töö ja laste kõrvalt on võimalik lõpetada gümnaasium, saavutada uus kvalifikatsioon või kas hobist võib saada sissetulekuallikas,“ tunnustas ta.

„Õppija hoiakud ja harjumused on need, mis tema õpinguid kujundavad. Koolitaja ülesanne on teda toetada,“ rõhutas Ene Käpp. „Pikaajalise traditsiooniga täiskasvanud õppija nädala tegevustega väärtustame täiskasvanuharidust laiemalt. Riigi ja kolmanda sektori koostöös peitub elukestva õppe võti,“ lisas Käpp.

Aasta õppija 2021 on Tenno Lauri Hiiumaalt, aasta õppija 2021 eripreemiad said Maarja Võrk Raplamaalt ja Andres Härm Viljandimaalt ning aasta õppija 2021 rahva lemmikuks osutus Aira Jõõts Harjumaalt.

Aasta õppija Tenno Lauri tegi otsuse pärast pikaajalist politseitööd pensionile minna. Et aga mitte koduseks jääda, otsustas ta tööle asuda MTÜ Samaaria Eesti Misjoni hooldekodus hooldustöötaja ja Hiiumaa Haiglas autojuhina. 2020. a septembris alustas Tenno õpinguid Haapsalu Kutsehariduskeskuses hooldustöötaja 3. kutsetaseme erialal: „Õppimine on andnud palju uusi kogemusi. Kooliskäimine toob vaheldust, äratab ellu ja aktiveerib heas mõttes. Eesmärk on koolis omandatud teadmisi ja oskusi hiljem igapäevatöös kasutada.“

Aasta õppija 2021 eripreemia tiitliga pärjatud Maarja Võrk asus pärast 26. aastat taas õppima –Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis rehabilitatsioonikorraldust. Pärast kooli lõpetamist viis ta ellu mõtte uue rehabilitatsioonimudeli Eestisse toomisest. Andres Härm lõpetas suvel Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi ning gümnaasiumiõpingute kõrvalt sai IT-tugiisiku 4. taseme kutse. Sellest sügisest õpib ta Tallinna Tehnikakõrgkoolis IKT vallas.

Rahva lemmikuks valitud Aira Jõõts oli 2018. aastani lasteaiaõpetaja. Kolm aastat tagasi alustas Aira raamatukogusse tööle asudes ühtlasi õpinguid Tartu Ülikooli infokorralduse õppekaval.

Aasta õpitegu 2021 on Mulgimaad tutvustav koguperemäng Mulgimaa Peremäng (vaata lähemalt SIIT). Selle eesmärk on tutvustada Mulgimaad, seal elavaid ja toimetavaid inimesi, huvitavaid tuntud ja tundmatuid ajaloolisi kohti ning eluolu nii minevikus kui tänapäeval.

Koolituskeskuse Tungal asutaja, juht ja koolitaja Riina Kütt pälvis tiitli aasta koolitaja 2021. Ta on veendunud kogemusõppe pooldaja ja usub, et kõik täiskasvanud suudavad ennastjuhtivalt õppida. Riina on ka Võru- ja Põlvamaa koolitajate klubi eestvedaja ja alates 2016. aasta septembrist tegutseb EPALE täiskasvanuhariduse saadikuna.

Lisaks anti välja kaks aasta koolitaja 2021 eripreemiat, mille pälvisid Daniel Kotsjuba ja Veiko Hani. Daniel tegeleb kõiki kaasava disaini praktiseerimise ja arendamisega ning koolitustega samas valdkonnas. Ta on Eesti Kunstiakadeemias kaasava disaini kursuste külalisõppejõud ja avatud akadeemia koolitaja. Ühtlasi on Daniel üks viiest Eesti avaliku sektori innovatsioonitiimi liikmest. Veiko on IKT-valdkonna koolitaja, kes on panustanud tuhandete Eesti haridustöötajate digipädevuste arendamisse. Oma koolitusettevõttes Eduring on Veiko tegelenud ka koolide IT-juhtimise ja haridustehnoloogilise nõustamise ning õppematerjalide digiteerimisega.

Aasta õppija tiitlile esitati kevadel kokku 135, aasta koolitaja tiitlile 71 ja aasta õpiteo kategoorias 58 kandidaati. Nende hulgast valisid maakondlikud komisjonid välja nominendid ning riiklik komisjon võitjad.

Täiskasvanud õppija nädalat korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning ETKA Andras Euroopa Sotsiaalfondi toel. Rohkem infot aasta õppijate, õpitegude ja koolitajte kohta leiab ETKA Andrase kodulehelt.

Lisainfo:
Kertu Eensaar
ETKA Andras
kertu@andras.ee
5299 576

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT