Pühapäev, august 3, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

Soome klient maksis Eestis tegutsevale ilukliinikule 14 000 eurot, aga jäi ilma teenuseta

NordenBladet — Eelmise, 2022. aasta suvel otsustas Oulu naine Hanna minna iluoperatsioonile. Ta oli varem kannatanud enesehinnangu probleemide käes ja tahtis elada kehas, mida ta pidas ilusaks.

Naine maksis ulatusliku iluoperatsiooni eest üle 14 000 euro. See hõlmas muu hulgas rasvaimu ja rindade suurendamise operatsiooni Eestis. Ta ostis operatsiooni koos kohalesõiduga firmalt The Look Clinic, mis on Soomes tuntud eelkõige Tiina Jylhä firmana, vahendab Yle.

Pärast arve tasumist on operatsiooni edasi lükatud kolm korda.

Augustis tõi ettevõte põhjuseks laboritulemuste väikese kõrvalekalde. Oktoobris öeldi, et põhjuseks oli kirurgi isiklik puhkus.

Kolmas planeeritud aeg jäi ettevõtte „organisatsiooniliste muudatuste” tõttu ära veebruaris, vaid kolm päeva enne kokku lepitud aega. Algselt pidi seegi aeg olema samal nädalal varem.

Mõtlesin, et pagan ei, see ei saa enam õige asi olla, ütleb Hanna. Ta arvab, et põhjused on välja mõeldud ja nõuab raha tagasi.

Olen andnud neile juba kolm võimalust ja oodanud minu arvates ebamõistlikult kaua.
Hanna pole ainus. Sama on Soome Yle uurimise põhjal juhtunud ka kümnete teiste The Looki klientidega.

The Look on üks Soome vanimaid ja tuntumaid ilukirurgia valdkonna ettevõtteid. See reklaamib end aktiivselt ja tema tegevust on tutvustatud tõsieluseriaalides. Ettevõtte andmetel on tal igal aastal sadu kliente.

Ettevõte pakub oma klientidele esteetilise kirurgia operatsioone ehk iluoperatsioone. Ta nõustab ja korraldab operatsioone partnerina tegutsevas kliinikus. Sageli sisaldab pakett reisipileteid ja saatjat. The Looki kodulehe andmetel tehakse operatsioone lisaks Eestile ja Lätile ka Kreekas, Türgis ja Tais.

Helsingi naine Minna nägi sotsiaalmeedias The Looki reklaami ning otsustas lasta Eestis teha rasvaimu ja tuharate tõstmise. Otsuse tegi lihtsamaks see, et operatsioon lubati teha selgelt odavamate hindadega kui Soomes.

Minu meelest oli see imeline, nüüd saan lõpuks jõuda protseduurini, mida olen kaua oodanud, räägib naine.

Alguses oli teenindus hea. Kuid siis lükati operatsioon edasi üks kord, teine ​​ja kolmas kord – ja lõpuks lõpetas ettevõte sõnumitele vastamise. Minna oli võtnud operatsiooniks palgata puhkuse. See ajab vihale ja tekitab raevu, et keegi võib nii käituda, märgib ta.

Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseamet (KKV) on viimase kolme aasta jooksul saanud The Looki kohta ligi 40 kaebust. Paljudel juhtudel kordub sama muster, mis Minna ja Hanna puhul: klient maksab, operatsioon jäetakse viimasel hetkel ära ja raha ilma võitluseta tagasi ei anta. Mõned kliendid on oma raha tagasi oodanud juba aastaid.

Üks rahulolematutest klientidest on Soome naine Suvi. Ta sai soovitud operatsiooni The Looki kaudu, kuid alles pärast ettevõtte mitme tühistamise pärast kohtusse kaebamist. Kõik oli makstud ja kokku lepitud, järsku ei saanud enam kedagi kätte, räägib naine. Hakkas tunduma, et see on tõeline või täielik pettus, ütleb ta.

Paljud The Looki kliendid kahtlustavad, et ettevõte pole operatsioonide ärajäämise põhjuste kohta tõtt rääkinud.

Näiteks sai Minna tagantjärele teada, et The Look polnud tema operatsiooni osas haiglaga kunagi kokku leppinud. Ettevõte oli talle teatanud, et tühistamise põhjuseks oli töötajate koroonakarantiin.

Oulu naine Maiju aga otsustas vahetult enne oma teist operatsiooni aega otse haiglaga ühendust võtta. Kirurg vastas talle, et broneeritud aega polegi.

Yle-ga vestelnud The Looki endise töötaja sõnul on ettevõte samamoodi tegutsenud juba aastaid.

Tühistamise tegelik põhjus oli tema sõnul see, et ettevõte müüs rohkem operatsioone kui suutis korraldada. Kogu klientide teavet ei edastatud kunagi haiglatele. Lisaks ei soovinud osa kirurge The Looki kliente opereerida, räägib üks endine töötaja.
Yle on näinud The Looki sisemisi e-kirju ja kuulnud töötajate poolt klientidele tehtud telefonikõnesid. Nende põhjal on ettevõte ise teadlik, et kaebusi tuleb küllaga – ja seda sageli ettevõtte enda süül. Vigu on klientidele põhjendatud muuhulgas omanike isikliku eluoluga.

Yle küsis ka Soome Plastikakirurgide Seltsilt hinnangut juhtumitele, kus The Look on kliendi verenäitude kergetele kõrvalekalletele viidates operatsioonid tühistanud. Ühingu hinnangul tunduvad tühistamised erandlikud võrreldes Soome praktikaga selles valdkonnas.

Tiina Jylhä ei soovinud The Looki tegevust puudutavate süüdistuste kohta Yle-le intervjuud anda. Oma e-kirjas ütles ta, et äritegevus läheb täielikult üle „suurele operaatorile”. Kindlasti jätkan mõnes rollis ka tulevikus, kirjutab ta.

Jylhä oma sõnumis ei tunnista, et firma müüb operatsioone rohkem kui suudab korraldada. Ta kirjutab, et operatsioonid jäid koronaperioodil venima, kuid väidab, et tühistamistel on alati olnud mõjuv põhjus. Enamikule oleme kokku leppinud uued operatsiooniajad. Üksikuid võimalikke järelejäänud tagasimakseid tehakse kevade jooksul, märgib ta.

Yle uuringu põhjal on Jylhä ettevõtte taga olevad ärilised ja pangaseosed väga segased. Ettevõte turundab küll The Look Clinicu nime all, kuid praktikas on tegemist Eesti firmadega.

Üks klient on maksnud näiteks Eesti kinnisvaramaakleri ja teine ​​logistikafirma arvele. Eesti äriregistri põhjal ei paista osal neist ettevõtetest päris äri olevat.

Samas on Tiina Jylhält mõistetud kuritegude tõttu välja raha. Täitemenetlus peatati 2022. aastal Jylhä maksejõuetuse tõttu.

The Looki nime all tegutsevad mitmed väikeettevõtjad, kellel kõigil on oma ettevõtted, mille põhitegevus võib olla märgitud millekski muuks, kommenteeris Jylhä Yle-le e-posti teel.

Vähemalt viis The Looki klienti on operatsioonide ärajäämise kohtusse andnud. Seaduse kohaselt on kliendil õigus leping üles öelda ja raha tagasi nõuda, kui teenuse osutamine viibib põhjendamatult.

Veebruaris nõustus The Look kohtu poolt kinnitatud kokkuleppega kahele kliendile raha tagasi maksma koos intresside ja õigusabikuludega.

Osa kliente on seisukohal, et The Looki tegevust peaks uurima ka politsei. Üks neist on Helsingi naine Annina, kes on püüdnud oma raha tagasi saada alates 2020. aastast.
Tema operatsioon jäi ära, ilma et ta oleks kunagi põhjust teada saanud: The Look ei saatnud kokkulepitud sõidupileteid ega vastanud kontaktidele. Ettevõte saatis hiljem e-kirja, milles lubas raha tagastada. Annina on seda oodanud juba üle kahe aasta.
Alguses ei tahtnud ma sellest kellelegi rääkida, sest kartsin tagajärgi. Kuid nüüd mõistan, et see on süsteemne pettus, mis on kestnud juba pikka aega, ütleb naine. Ta esitas kuriteoteate, kuid politsei hinnangul on tegemist lepinguvaidluse, mitte kuriteoga.
Kui Oulu naisel Hannal veebruaris järjekordselt operatsioon ära jäi, hakkas tema telefon helisema.

Looki klienditeenindaja vabandas viivituse pärast ja pakkus veel ühe operatsiooniaja. Kompensatsiooniks lubati „homöopaatilist ravi ja kvaliteetseid iluhooldustooted”.
Hanna mõtles sellele, kuid keeldus. Ta ütleb, et broneeris soovitud operatsiooni kodumaises kliinikus. Olen selle tõttu juba kaks oma puhkust ära rikkunud ja ei usalda neid enam, ütleb ta.

Pärast neljandat telefonikõnet lubas The Look Hanna makstud enam kui 14 000 eurot aprilli lõpuks tagastada.

Maiju on saanud The Lookilt sama tähtaja raha tagastamiseks. Enne seda teatas firma, et lõpetab temaga lepingu. „Nad ütlesid, et olen neid halba valgusesse seadnud,” ütleb Maiju.
Põhjuseks võivad olla Maiju kriitilised sõnumid suletud WhatsAppi grupis. Maiju valiti The Looki turunduskampaania modelliks. Kui ta ei saanud soovitud operatsiooni, rääkis ta sellest modellide grupis. Lisaks saatis ta firmale sõnumeid, kus nõudis raha tagasi. Avalikkuses ei olnud ma nende kohta midagi halba öelnud, kinnitab naine.

Selle artikli jaoks on Yle läbi vaadanud kokku 11 The Looki kliendi juhtumit.

 

 

AS Merko Ehitus Eesti Lahekalda korteriarendusprojekti V etapi ehitus (Tallinn, Eesti)

NordenBladet — AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti on otsustanud edasi minna Tallinnas Maarjamäe paekaldal asuva Lahekalda korteriarendusprojekti V etapi maapealsete mahtude ehitamisega, mille raames valmib kaks kortermaja kokku 108 korteriga.

Aadressidele Paekalda 19 ja 21 kerkivate 8-korruseliste A-energiaklassiga hoonete korterite suurused jäävad vahemikku 36–125 ruutmeetrit.

Koguinvesteering Lahekalda elurajooni V etapi ehitusse ületab käibemaksuta maksumuses 12 miljonit eurot.Lahekalda kvartal (merko.ee/lahekalda) asub Tallinnas Kadrioru ja Pirita vahel Maarjamäe kõrgendikul. Arendusprojekti kogumahus ehitatakse mahajäetud karjääri asemel järgmise kümnekonna aasta jooksul ligikaudu 25 uut korterelamut enam kui tuhande korteriga. Hoonete sisehoovides on haljastatud puhke- ja mängualad ning lisaks on piirkonda planeeritud terviklikku elukeskkonda toetava kaubandus-teenindusfunktsiooniga hooned.

Lahekalda kvartali kaheksa esimest maja enam kui 380 korteriga on valmis. Viimati valmisid 2022 lõpus kortermajad 98 korteriga aadressidel Paekalda 23/1 ja Paekalda 23/2 ja enam kui pooled nendest korteritest on ostja leidnud.
„Merko Ehituse kontsern on nende investorite seas, kes usuvad Eestisse ning näeb siin vajadust parema elukeskkonna järele. Näeme täna Eestisse tehtud investeeringuid kindlana, kuid samuti on kindlad nii inflatsioon kui ka tõusev ehitushind. Vastavalt tegime otsuse 108 korteri ehitamiseks praegu, et mitte neid ehitada aastapäevad hiljem tõenäoliselt kallimate hindadega,“ kommenteeris otsust AS Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning arendab elukondlikku kinnisvara. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Lisainfo: AS Merko Ehitus Eesti arendusdirektor Ines Prual, tel +372 680 5105.
Urmas SomelarFinantsüksuse juhtAS Merko EhitusTelefon: +372 650 1250E-post: urmas.somelar@merko.ee

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. 2022. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 661 inimesele ning ettevõtte 2022. aasta müügitulu oli 410 miljonit eurot.

 

 

Enefit Greeni tootmisandmed – veebruar 2023

NordenBladet — Enefit Green tootis veebruaris 119,9 GWh elektrienergiat ehk 12,4% võrra vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt Eesti ja Leedu tuuleparkide madalam toodang.

Veebruari keskmised tuulekiirused olid Eesti ja Leedu tuuleparkides vastavalt 6,9 m/s ja 7,0 m/s (veebruaris 2022 olid mõõdetud keskmised tuulekiirused vastavalt 7,5 m/s ja 8,5 m/s).

„Veebruaris olid ilmaolud stabiilsed ja ei olnud pikemaid puhangulise tuulega perioode. Seetõttu olid tuuleparkide tootmistulemused küll head, kuid jäid alla eelmisele aastale, mil ilm soosis tootmist rohkem. Siiski võib toodanguga rahule jääda ning ei olnud ka erakorralisi rikkeid, mis oleks tulemust mõjutanud,” kommenteeris Innar Kaasik, Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht.

Koostootmise segmendi veebruari elektri- ja soojusenergia toodangumahud püsisid suhteliselt stabiilsena muutudes vastavalt -2,2% ja +0,2% võrreldes eelmise aastaga.Pelletitoodang oli veebruaris 2023 samuti stabiilne kasvades aastataguse perioodiga võrreldes 1,3% võrra 11,7 tuhande tonnini.

Veebruar 2023
Veebruar 2022
Muutus, %

Elektrienergia toodang riikide kaupa, GWh

Eesti
69,7
79,9
-12,9%

Leedu
46,4
52,6
-11,8%

Läti
3,2
3,4
-7,6%

Poola
0,7
0,8
-21,8%

Kokku
119,9
136,9
-12,4%

Elektrienergia toodang segmentide kaupa, GWh

Tuul
103,2
119,7
-13,7%

Koostootmine
15,6
15,9
-2,2%

Päike
0,9
1,1
-20,3%

Muud
0,2
0,1
94,4%

Kokku
119,9
136,9
-12,4%

Soojusenergia, GWh
55,0
54,9
0,2%

Pelletid, tuh t
11,7
11,5
1,3%

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2022. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2022. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1118 GWh elektrienergiat, 565 GWh soojusenergiat ja 154 tuhat tonni pelleteid.

Eesto: Riigikohus jättis EKRE valimiskaebuse läbi vaatamata

NordenBladet — Riigikohtusse laekus 9. märtsil EKRE kaebus, milles vaidlustati Riigikogu valimiste tulemuste kindlakstegemist VVK poolt 5. märtsil ja lisaks sooviti elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamist.

VVK selgitas Riigikohtule, et nad ei ole veel Riigikogu valimiste tulemusi kindlaks teinud. Küll aga tegi 5. märtsil elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks riigi valimisteenistus, kes korraldab otseselt elektroonilist hääletamist.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas, et kaebus valimisteenistuse toimingu peale tuleb kõigepealt esitada VVK-le, mida EKRE ei ole VVK andmeil teinud. Riigikohtule saab kaebuse esitada alles pärast asja lahendamist VVK-s. Seega ei kuulunud kaebuse lahendamine Riigikohtu pädevusse ja see jäeti läbi vaatamata.

Riigikohtu määrusega saab tutvuda siin.

Hepsor ASi tütarettevõte Hepsor Phoenix 2 OÜ sõlmis ehituslepingu Manufaktuuri 7 projekti ehitamiseks

NordenBladet — Hepsor ASi kontserni ettevõte Hepsor Phoenix 2 OÜ ja Mitt&Perlebach OÜ allkirjastasid 8. märtsil 2023 lepingu Manufaktuuri 7 arendusprojekti ehitamiseks Manufaktuuri Kvartalis Põhja-Tallinnas.

Ehituslepingu maht on ligikaudu 18,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. 154 korteri ja 450 m2 äripinnaga projekti ehituse ja müügiga alustati juba 2022. aasta kolmandas kvartalis ning Manufaktuuri 7 arendus valmib 2024. aasta lõpus. Tegemist on tervikliku ajaloolise elu- ja ärikvartali arenduse teise etapiga.

Projekti esimene etapp, Sitsi Õunaaed (269 korterit), valmis 2019. aastal. Manufaktuuri Kvartalisse, mida Hepsor arendab koos pikaajalise partneri Tolaram Grupiga, ehitatakse kokku ca 500 korterit ning 5 600 m2 äripinda.

Hepsori juhatuse liikme Henri Laksi sõnul muudab Manufaktuuri 7 projekti eriliseks pika ja väärika ajalooga tööstusalale kerkiv terviklik elu- ja ärikeskkond ning lähedal asuvad rohealad ja vaba aja veetmise võimalused.

„Hoiame kõikide oma projektide loomisel olulisel kohal jätkusuutlikkust ja keskkonnateadlikkust ning Manufaktuuri 7 ei ole siinkohal erand. A-energiaklass, hoone katusel asuvad päikesepaneelid, elektriautodele mõeldud laadimiskohad, hoonete esimesel korrusel asuvad hobi- ja hoiuruumid ning looduses viibimist ja autota liiklemist soodustav logistilised hea asukoht, on vaid mõned näited rohelise mõtteviisiga keskkonnast, mida uue kodu omanikule soovime pakkuda. Seda, et koduostjad neid väärtusi oluliseks peavad, näitab ka korterite võlaõiguslepingute ja broneeringute arv, mida tänaseks on juba ligikaudu 20% projekti kogumahust,“ ütles Laks.

Lisainfo:
Koos Manufaktuuri 7 arendusprojektiga (154 korterit) on kontsernil ehituses ja müügis viis elukondlikku arendusprojekti kokku 489 korteriga, sh Ojakalda Kodud (101 korterit) ja Lilleküla Kodud (26 korterit) Eestis ning Kuldīgas Parks (116 korterit) ja Mārupes Dārzs (92 korterit) Lätis. Alustatud on Nameja Rezidence (38 korterit) arendusprojekti müügiga Riias.

Rohkem infot Manufaktuuri 7 projekti kohta leiab hepsor.ee/manufaktuur/m7/.

Anneli Simm
Investorsuhete juht
Telefon: +372 5615 7170
e-post: anneli@hepsor.ee

Hepsor AS (www.hepsor.ee) on üks kiiremini kasvavaid elukondliku ja äri kinnisvara arendajaid Eestis ja Lätis. Üheteistkümne tegutsemisaasta jooksul oleme loonud üle 1500 kodu ja 32 000 m2 äripinna. Hepsor on esimese arendajana Balti riikides rakendanud mitmeid uuenduslikke insener-tehnilisi lahendusi, mis muudavad ettevõtte rajatavad hooned energiasäästlikumaks ja seeläbi keskkonnasõbralikumaks. Ettevõtte portfellis on kokku 26 arendusprojekti kogupindalaga 176 000 m2.