Soome riigifirma ostab jätkuvalt suures koguses gaasi Venemaalt – miks see nii on?

By

-

märts 21, 2023

NordenBladet — Soome riigi energiafirma Gasumi gaasiostud Venemaalt toovad rahaliselt kasu ka ka Vene-Soome oligarhile Gennadi Timtšenkole. Alates 2019. aastast on Gasum ostnud enam kui 730 miljoni euro eest gaasi, mida rafineeritakse osaliselt Timtšenkole kuuluva ettevõtte tehases.

Soome Yle poolt saadud tolliinfo kohaselt on Timtšenko firma isegi kogu selle gaasipartii maha müünud, mida Gasum eitab. Gasumi sõnul on ta gaasi tegelikult ostnud Vene riigile kuuluvalt Gazpromilt.

Gasum või tema tütarettevõtted on jätkanud vedelgaasi ostmist ka pärast seda, kui Venemaa alustas Ukrainas agressioonisõda. Tolli andmetel on Gasum pärast 2022. aasta veebruari Venemaalt gaasi ostnud vähemalt enam kui 175 miljoni euro eest.

Timtšenko on nii EL-i kui ka USA sanktsioonide nimekirjas. Sanktsioonid on põhjendatud sellega, et Timtšenkol on tihedad sidemed Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Gasumi väitel on riigifirma sõlminud Gazprom Exportiga pikaajalise tarnelepingu „enne 2022. aastat”. Leping kehtib „veel mitu aastat”, öeldi Gasumist e-posti teel Yle-le.

Gaasi veeldatakse Venemaal tehases, mis kuulub üle 50 protsendi ulatuses Venemaa suurimale eragaasiettevõttele Novatek. Gennadi Timtšenko on Novateki suuraktsionär.
Finantsaruannete kohaselt on gaasi veeldamine Novateki jaoks üsna tulus. Selle tütarettevõte teenis 2021. aastal ärikasumit enam kui 155 miljonit eurot. Gasumi sõnul ei ole tal Novateki tütarfirmaga lepinguid ega otsest ärisuhet.

Gasumi väitel jätkatakse gaasi ostmist Venemaalt lepingutega seotud põhjustel.
Leping on nn take-or-pay leping, mis on tavaline gaasitarnelepingutes. See tähendab, et Gasum on kohustatud tasuma igal aastal teatud koguse LNG eest, olenemata sellest, kas seda saadakse Venemaalt või mitte.

Isegi kui me seda miinimumkogust ei võeta, peab selle eest igal juhul tasuma ja lisaks peaks teist korda ostma sarnase koguse LNG-d teistelt tarnijatelt, et saaks täita klientidega kokku lepitud tarnelepinguid, kirjutab Gasum oma vastuses.

Gasumi väitel pole ettevõttel seaduslikku alust lepingut lõpetada või vahekohtusse anda. Riigi omanduste eest vastutav minister Tytti Tuppurainen ütles 2022. aasta augustis, et vedelgaasi ostmine Venemaalt tuleks lõpetada.

EL ei ole keelanud maagaasi ega vedelgaasi ostmist Venemaalt, kuigi liikmesriigid on astunud samme Venemaa energeetikast vabanemiseks.

Gasum on sõja algusest saati Venemaalt küsinud LNG-d vaid minimaalses lepingus ette nähtud koguses. Me ei ole kokku leppinud üheski lisaveoses ega kavatse seda ka edaspidi teha.

Gasum jättis vastamata Yle toimetuse küsimustele, kas on problemaatiline, et ostud toovad rahaliselt kasu sõjas oleva Venemaa majandusele ja kaudselt ka Putini siseringi kuuluvale ja sanktsioonide alla kuuluvale Gennadi Timtšenkole.

Vedelgaas tarnitakse Gasumile Soome piirist umbes 80 kilomeetri kaugusel Viiburi lähedal Võssotski ehk Uuraa sadamas tegutsevast rajatisest. Vladimir Putin avas uue rafineerimistehase 2019. aasta augustis.

Venemaa suurimale eragaasiettevõttele Novatek kuulub tehasest 51 protsenti.
Gennadi Timtšenko on seevastu Novateki suuruselt teine aktsionär 23,49 protsendiga. Majandusajakirja Forbes andmetel on ettevõttel varasid üle 30 miljardi euro. Novateki aktsionärina saab Timtšenko ettevõttelt märkimisväärset dividenditulu.

Teine oluline partner rajatises on Venemaa Gazprombank. See asutati omal ajal Venemaa gaasigigandi Gazpromi pangandusasjade haldamiseks ja Gazprom on Gazprombanki suurim omanik.

Varem ostis Gasum Venemaalt ka torujuhtme kaudu tarnitud maagaasi. Need tarned peatati 2022. aasta mais ning Gazprom ja Gasum lahendavad erimeelsused vahekohtus.
Yle paljastas 2021. aastal Pandora paberite andmelekke uurimise raames, kuidas Gennadi Timtšenkost sai 2009. aastal salaoperatsiooni käigus Novateki suuromanik.

Putini siseringi kuuluvale oligarhile anti algselt anonüümsetelt maksuparadiisi firmadelt umbes miljard eurot laenu. Selle raha eest ostis Timtšenko Novateki aktsiaid.

Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi Venemaa keskkonnapoliitika professor Veli-Pekka Tynkkynen hindas 2021. aastal antud intervjuus, et Timtšenko osalusele Novatekis saadi Vladimir Putini heakskiit.

Muidugi. Ilma Putini siseringi nõusolekuta Novatekis suuri strateegilisi muudatusi ei tehta, ütles Tynkkynen.

Timtšenko oli Novateki direktorite nõukogu liige kuni 2022. aasta märtsini. Ta lahkus oma kohalt pärast Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja kandmist. 2022. aasta detsembris avaldas Briti ajaleht The Guardian ulatusliku artikli, milles selgitati, kuidas Timtšenko mängis olulist rolli Novateki toomisel Kremli jõupoliitikasse.

Novatek asutati 1994. aastal. Ettevõte kasvas oluliseks tegijaks pärast osaluse omandamist naftafirmas Jukos. Jukose peaomanik Mihail Hodorkovski mõisteti 2005. aastal finantskuritegude eest vangi. Läänes peeti neid otsuseid poliitilisteks.

Coop Pank lisati elutähtsate teenuste osutajate nimekirja

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 21, 2023

NordenBladet — Eesti Pank otsustas lisada Coop Panga elutähtsa teenuse osutajate nimekirja, kuhu kuuluvad majanduse ja ühiskonna toimimise seisukohast kõige olulisemad ettevõtted, kelle teenuste toimepidevus tuleb tagada ka kriisiolukorras.

Elutähtsa teenuse osutajate nimekirja lisatakse pangad, kelle kaudu tehtavate maksete ja sularahatehingute osakaal on oluline kogu turu seisukohast. Nimekirja kuuluvatel pankadel on keskpangaga kooskõlastatud plaanid kriisiolukordade ennetamiseks ja teenuste taastamiseks katkestuse korral. Selleks teevad pangad koostööd ka teiste elutähtsate valdkondade ettevõtetega ja riigiasutustega nagu politsei ja päästeamet.

Coop Panga juhatuse liikme ja riskijuhi Heikko Mäe sõnul kehtib elutähtsa teenuse osutajale kõrgendatud ootus teenuste kättesaadavuse tagamiseks erinevates kriisiolukordades. „Panga jaoks tähendab see tänasest veelgi suuremaid investeeringuid teenuste toimimise tagamiseks, aga kliendi jaoks lisab kindlustunnet ja teatud kvaliteedimärgi, et Coop Panga teenused on tema jaoks kättesaadavad erandlike juhtumite korral,“ lausus Mäe.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 152 200 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.

Lisainfo:
Katre Tatrik
Kommunikatsioonijuht
Telefon: 5151859
E-post: katre.tatrik@cooppank.ee

Värske prognoos: Soomes tuleb talv tagasi ja aprill on samuti külm

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 21, 2023

NordenBladet — Madalrõhkkond tõi Soome lõunaossa soojemat õhku, aga seda pole kauaks. Talv tuleb järgmisel nädalal tagasi. Kuuprognoosi järgi tuleb märtsi viimane nädal keskmisest külmem. Kehva sõiduilma on oodata, kui sadu liigub nädala jooksul Soome lõunaosast riigi keskosasse, vahendab MTV.

Soome põhjaosas on külm õhuvool, seal paugub pakane, ütleb meteoroloog Jenna Salminen.

Hetkel on näha pehmemaid perioode, kuid üldpilt on väga külm.

Märtsi lõpus võib veel sadada rohkelt lund Soome keskosas. Kohati muudab ilma soojenemine sademed veeks ja lörtsiks, mis tähendab, et lumistel aladel sajab ka lörtsi. Temperatuur langeb kohati isegi lõuna pool alla nulli, mis omakorda külmutab niisked pinnad.

Lumesaju piirkonnas on halb nähtavus ja libe, hoiatab Salminen.

Kevad on viimase nädala jooksul oma märke näidanud ja viimastel päevadel on Soomes soojakraade nauditud. Salmineni sõnul on ees ootamas ilma külmenemine.

Külmad ööd ja vähem külmad päevad. Kevade tulek hilineb, järgmisel nädalal saab rääkida ka talve naasmisest, ütleb Salminen.

Aprilli alguse prognoos on endiselt hägune, kuid üldpilt näitab külma ilma.

S-grupp alandab Soomes ligi 400 toote hinda

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 21, 2023

NordenBladet — Teiste seas Alepa, S-marketi ja Prisma poode haldav S-grupp teatas, et langetab alates homsest kolmapäevast, 22. märtsist kõigi oma peaaegu 400 Xtra toote hinda. Xtra on S-grupi oma kaubamärk, mis on peamiselt keskendunud madala hinnaga importtoodetele. Allahindluse suurus on tooteti erinev.

Hinnamuutused on enam kui kümnelt protsendilt kolmele ja keskmiselt veidi üle viie protsendi, rääkis S-grupi toiduosakonna direktor Sampo Päällysaho väljaandele Taloussanomat.

Tootesarjade lõikes on varieeruvus, sest tootekomplektis on ligi 300 toodet toiduosakonnas ja ligi 100 toodet tarbekaupade osakonnas.

Olenevalt toote varasemast hinnast võib soodustus olla näiteks mõni senti või euro.
S-grupi hinnangul on hinnaalandused võimalikud, kuna kett kärbib oma juurdehindlust.

Alates aasta algusest on hakatud Xtra tooteid veelgi enam riiulite otstesse paigutama, sest S-grupi tähelepanekute kohaselt on tarbijad soovinud osta soodsamaid tooteid.
S-grupi omabrändid on veel kodumaistele toodetele keskenduv Kotimaista ja importtoodetele spetsialiseerunud Rainbow. Ka Xtra tooted on valdavalt imporditud välismaised tooted.

Eestisse saabus visiidile Ameerika Ühendriikide sõjalaev

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 20, 2023

NordenBladet — Esmaspäeva hommikul saabus Tallinna Vanasadamasse planeeritud visiidile Ameerika Ühendriikide Arleigh Burke’i klassi hävitaja USS Porter (DDG-78).

„Tervitan meie häid liitlasi Ameerika Ühendriikidest! Alanud aastal teeme nendega aina enam koostööd ning sellised sadamakülastused nagu täna on asendamatu osa sellest,“ ütles Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

Sadama visiidi ajal täiendatakse laeva varusid ning valmistutakse järgnevateks ülesanneteks. Samuti on laevameeskonnal plaanis osa võtta heaolu ja vabatahtliku töö projektidest koostöös Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnaga.

“Oleme tänulikud võimaluse eest näha Eestit ja tugevdada suhteid NATO võtmeliitlasega,” ütles USS Porteri komandör kaptenleitnant Joe Hamilton. “See on meie meeskonnale suurepärane võimalus kogeda Eesti kultuuri ja kohtuda Tallinna inimestega.”

Sadamas olles turvavad laeva merelt Eesti mereväelased ning väekaitsekaatrid EML Risto ja EML Roland. Läviohvitseridena toetavad kogu visiidi vältel Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni liikmed ja reservväelased.

USS Porteri visiit on tänavu Eestis teine Ameerika Ühendriikide laeva sadamakülastus. Viimane Ameerika Ühendriikide laev, mis Eestit külastas oli samuti Arleigh Burke’i klassi hävitaja USS Roosevelt tänavu jaanuaris.