TalTechi tudeng Riigikogus: ülikooli värske lõpetaja võib teenida rohkem kui lektor

By

-

september 18, 2022

NordenBladet — „Ülikooli vilistlane võib meie maja uksest välja astudes teenida rohkem kui lektor, kes talle vajalikud teadmised vahendas,“ lausus ta. „Kas mina, praegune tudeng, olen seda tõdedes huvitatud tulevikus teadlaseks ja õppejõuks pürgima? Ei, loomulikult mitte! Ning selles tendentsis ehk peitubki Eesti kõrghariduse rahastamise peamine probleem.“

Kõrvuti Joosep Perandiga jagasid oma vaadet kõrghariduse probleemidele ka teiste kõrgkoolide üliõpilaste esindajad.

Kõne täistekst

„Õppejõud teenivad vähem kui ülikooli lõpetajad

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse juhatuse esimehe Joosep Perandi kõne Riigikogus.

Head Riigikogu kõrghariduse toetusrühma liikmed!

Alustan teada-tuntud tõdemusest, et ülikooli lõpetajad, töötajad ja olude sunnil ka paljud tudengid on ühtlasi Eesti Vabariigi maksumaksjad. Jah, võibolla on mul tudengina isegi natuke piinlik alustada mitte teadmistest ega teadusest, vaid rahast. Aga praegu on rahamure nii terav, et hakkab puudutama ülikoolihariduse jätkusuutlikkust.

TalTechi üliõpilaskonna juhatuses tõdeme, et meie ülikool saadab iga aasta tööturule sadu oma ala asjatundjaid, tarmukaid ja efektiivseid spetsialiste, kes ka head palka teenivad. Tallinna Tehnikaülikooli arengukava üks eesmärke on lausa, et magistrikraadi omanike palk oleks ülikooli lõpetamise järel 1,65 Eesti keskmist. Seda ta ka on!

Enamgi veel. Olenevalt küll erialast, aga siiski tuleb tõdeda, et meie vilistlased teenivad ka kahe-, kolme- või isegi neljakordset Eesti keskmist – ning maksavad sellega võrdeliselt tulumaksu. Jah, võibolla on Eesti ühiskond liialt üles ehitatud edukultusele, aga kui see praegu nii on, siis võime kinnitada: kõrgharidusega, eriti just tehnilise haridusega inimesed on tööturul edukad.

Aga sellest kõrgusest maa peale tulles pean ma tõdema, et kogu see edulugu kehtis küll Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaste, mitte aga õppejõudude kohta. Jah, loomulikult on ka üksikuid hästi tasustatud õppejõude, aga üldises vaates pole õppejõude palk võrreldav nende omaga, keda nad igal aastal tööturule saadavad. See võiks tunduda meile isegi koomiline, aga tegelikult on traagiline. Väga traagiline.

Nüüd faktide juurde.

Tehnikaülikooli lektori miinimumtasu on 1559 eurot, Eesti keskmine palk aga 1754 eurot. Täpsemalt öeldes võib ülikooli vilistlane uksest välja astudes teenida rohkem kui lektor, kes talle vajalikud teadmised vahendas. Küsin siinkohal nii: kas mina, praegune tudeng, oleksin huvitatud tulevikus ennast maksimaalselt arendama, teadlaseks ja õppejõuks pürgima? Ei, loomulikult mitte. Ning selles tõdemuses ehk peitubki Eesti kõrghariduse rahastamise peamine probleem.

Hammasrattal on hambaid puudu

Astusin ülikooli suurte unistuste ja lootustega. Nägin Tallinna tehnikaülikooli kui suurt ja võimsat organisatsiooni, kes pürib visalt oma ala tippude hulka. Nii see ongi, aga hammasrattal, mis jõu peaks liikumiseks üle kandma, on mitu hammast vahelt ära. Ehk raha keeles öeldes: me panustame, et meie vilistlased oleksid edukad, et riigikassa tõhusalt täituks. Aga seda tehes peame tunnistama, et meil endal ei ole võimalik töötajatele tagada palgataset, mis hoiaks praegusi ja meelitaks tulevasi õppejõude.

Lõhe soovide ja tegelikkuse vahel on selgelt nähtav juba praegu. Järjepidevus on katkemas. Uus põlvkond pole enam õppejõuna töötamisest huvitatud. Seda pelgalt väikese sissetuleku pärast.

Jah, raha ei saa ega tohigi olla peamine motivaator. Aga väärika positsiooniga akadeemilises maailmas peab kaasnema väärikas tasu. Seda kohe. Praegu.

Uus koalitsioon ongi lubanud kõrghariduse rahastuses 15% tõusu. Tehnikaülikooli puhul tähendab see kuue miljoni euro suurust kasvu. Kuid kasv on vaid näiline. Õppejõududeni see vaevalt ulatub ja tudengiteni ammugi mitte, sest ainuüksi energiakandjate kallinemise tõttu on meie eelarves lisakulu seitse miljonit eurot. Nii on lisanduv tegevustoetus juba ette ära kulutatud.

Seega: raha on oluliselt juurde vaja – või siis peab toimuma mingi murrang nn energiakandjate hinnas. Kaht ülesannet korraga me ei lahenda. Ning ülikoolid on olnud alarahastatud juba liiga kaua, et me võiks õppejõudude murest mööda vaadata ja lihtsalt ahju soojaks, täpsemalt leigeks kütta.

Et õppejõudude sära tudengeid sütitaks

Tudengina tean, et õpetamine ülikoolis on olnud nagunii surve all. Teatavas mõttes on teadust aastakümneid eelistatud. Ühtpidi on see rahastamise põhimõtete tulemus, teisalt teadlaste ambitsioonikuse vili. Aga ka õppejõududelt on eeldatud olulisi teadussaavutusi.

Lihtsamalt öeldes: teaduse ja õppe vahekord on olnud tasakaalust väljas, seda just õppe kahjuks. Vähemalt nii on see välja paistnud.

Tudengile pole see vaatepilt olnud julgustav. Ta on tulnud ju ülikooli, et saada sütitatud õppejõudude ja teadlaste särast. Praegu aga on vastupidi – ka meie endi leek võib praegust olukorda tõdedes kahaneda, ehk isegi kustuda.

Tudeng ju näeb, kuidas õppejõud rabeleb, et oma positsioonile ja võimetele vähegi vastavat tasu teenida. Meie aga soovime, et ta keskenduks meile, jagaks tuleviku tööriistu, aitaks igaühes meist leida oma parima mina, juhataks teele, mida käies saaksime ühiskonnale oma parima anda.

Jah, meile on antud võime ja võimalus õppida ja areneda, aga meilt oodatakse ka tulemust. Ning seetõttu ei saa olla nii, et õppimise võimaldamiseks tudengile riigi raha leitakse, aga õppejõule väärikaks õpetamiseks mitte.

Tõestagem, et see ongi investeering

Tallinna Tehnikaülikooli professor Kadri Männasoo on tõdenud, et ülikooliharidus on investeering.

Teisisõnu: kui me ei investeeri kõrgharidusse, siis me ei investeeri edukatesse maksumaksjatesse. Suures pildis ei investeeri me nii ka Eesti riigi arengusse.

„Loodan väga, et ülikooliharidus ja teadus saavad riigilt juba lähiajal vajaliku toe,“ ütles meie ülikooli rektor Tiit Land õppeaasta alguses pöördumises. Rektor on loomult väga viisakas, sest tegelikult oleks ta pidanud sõna ´loodan´ asemel kasutama terminilt ´nõuan´. Riik küsib ju meilt senisest rohkem IT-inimesi, ka professionaalseid insenere. Järelikult peaks ülikool kokkuhoiu asemel hoopis hoogu juurde andma. Aga kellega, kui meie, tulevased tudengid, pea akadeemilisest tööst põlglikult kõrvale pöörame? Kui Eesti ühiskonnas võtab järjest enam maad arusaam, et kool, nüüd siis juba ka ülikool, on koht neile, kes rahulduvad napilt keskmise palgaga. Mida siis tähendab ülikooli puhul üldse mõiste ´üli´?

Head otsustajad! Minus kõneleb siiras mure. Minus kõneleb sadade, isegi tuhandete bakalaureuse- ja magistritudengite, aga kõige enam ehk isegi tulevaste doktorantide, õppejõudude, teadlaste mure.

Jah, ma tean, et praegu on kõigil raske. Aga ülikoolid on juba murdepunktis või jõuavad kohe sinna. Ning kui me praegu võidukaid lahendusi ei leia, kaotame kõik. Sest meie rahvast on tõeliselt edasi kandnud usk hariduse jõusse. Kinnitagem siis seda usku!“

KONTAKT
joosep.perandi@taltech.ee

Saksamaal tähistati Eesti põhiseaduse 30. aastapäeva

By

Helena-Reet Ennet

-

september 17, 2022

NordenBladet — Üritus keskendus eelkõige küsimusele, kuidas mõjutavad interneti levik ja uued tehnoloogilised võimalused põhiõiguste kaitset ja kohtute tööd.

Kõne all olid ka kohtumenetluse digiteerimise riskid, nagu avalikkuse osaluse vähenemine õigusemõistmisel või see, et tsiviilvaidlustes on kaugteel poolte lepitamine keerulisem. Samuti puudutati küsimust, kas internetis kohtuistungite avalik ülekandmine võib rikkuda menetlusosaliste õigust eraelu kaitsele või nende menetlusõigusi.

Saksamaa konstitutsioonikohtu juht Stephan Harbarth keskendus oma ettekandes põhiõiguste kaitsele tänapäeva maailmas, käsitledes peamiselt sotsiaalmeedia ja andmekaitsega seotud kohtuasju.

Riigikohtu esimees Villu Kõve andis Saksamaa külalistele kõigepealt väikese ülevaate Eesti põhiseadusest, pöörates tähelepanu selle stabiilsusele – seni on tehtud vaid väikeseid muudatusi. Rääkides interneti kasutamisest kui võimalikust põhiõigusest leidis ta, et pigem on see vahend muude põhiõiguste teostamiseks.

Samuti kõneles Kõve kohtumenetluse digiteerimisest Eestis ja selle probleemidest, tuues näiteks kohtuasja, milles Riigikohtu üldkogu tunnistas põhiseadusevastaseks olukorra, kus interneti teel kohtusse pöördudes oli riigilõiv madalam kui muul viisil kohtuga ühendust võttes.

Ettekannetele järgnenud arutelu juhtis Tartu Ringkonnakohtu kohtunik ja lähetatud riiklik ekspert Euroopa Kohtu juures Madis Ernits.

Üritusel musitseeris tšellist Marcel Johannes Kits.

Rootsi: Aerogeli esitleti Stockholmi aktsiapäeval (Aktiedagen 2022), emissiooni märkimisperiood investoritele kestab 28.septembrini

By

Helena-Reet Ennet

-

september 15, 2022

NordenBladet – Esmaspäeval, 12. septembril osales Svenska Aerogeli tegevjuht Tor Einar Norbakk Aktiespararna (Aktiespararna.se) üritusel “Aktiedagen Stockholm”. Norbakk pidas ettekande suurklientide kasvavast huvist, Svenska Aerogeli tulevikuplaanidest ja ettevõtte hetkel käivast õiguste emissioonist.

Emissioon viitab osakutele, mis koosnevad TO6 seeria aktsiatest ja kauplemisoptsioonidest. Märkimine algas 14. septembril ja kestab kuni 28. septembrini. Ettevõte plaanib läbi viia ligikaudu 26,4 miljoni Rootsi krooni suuruse õigusemissiooni. Õiguste emissiooni täieliku märkimise ja kõigi TO6 seeria orderite täieliku ärakasutamise korral saab Ettevõte täiendavalt maksimaalselt ligikaudu 36,9 miljonit Rootsi krooni. Umbes 80 protsenti õiguste emissioonist on kaetud märkimiskohustuste ja emissioonitagatistega.

Investeerimisvõimalus uuenduslikku Rootsi Aerogeli
Nõudlus säästvalt toodetud aerogeelide järele kasvab, kuid seni on tööstust kimbutanud kallid toorainehinnad ja energiamahukas tootmine, mis on hindu kergitanud. Lahenduseks on Rootsi ettevõte välja töötanud ainulaadse nanopoorse materjali Quartzene® erinevate tööstuslike rakenduste jaoks.

Traditsioonilise aerogeelitööstuse väljakutseks on kallite toorainete kasutamine ja energiamahukas tootmine, mis muudavad toote suurtel turgudel mahttootmiseks liiga kalliks. Svenska Aerogel lõi lahenduse kvartseeniga (ülikerge poorne valge pulber) – mis on tõhus ja mitmekülgne aerogeel, mis näiteks isoleerib soojust, külma, heli ja tuld ning aitab kaasa kaalu vähendamisele ja asendab plastikut. Paljudel juhtudel saab klient Quartzene’iga mitu neist omadustest ühes ja samas lahenduses.

Kvartseeni võib segada näiteks värvi, krohvi, ehituspaneelide, tekstiili ja paberi sisse. Eesmärk on säästa energiat mitmes etapis, vähendada materjalikulu, vähendada kaalu, vahetada õli ja plastikut ning suurendada ohutust – sageli aitab kvartseen kaasa nende kombinatsioonile ühes ja samas lahenduses.

“Viimase aasta jooksul on energiahinnad saavutanud uued kõrgused ning väljakutsetega toimetulemiseks on vaja jätkusuutlikke, energiatõhusaid lahendusi. Turupotentsiaal on tohutu ja teema toetab meid mänguplaani reaalses muutmises,” ütleb Tor Einar.

Vaata lisaks: aerogel.se

Eesti: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2022. aasta augusti seisuga

By

Helena-Reet Ennet

-

september 15, 2022

NordenBladet – Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2022. aasta augusti lõpu seisuga on 1,1224 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kasvas +0,84%. Fondi kogu puhasväärtus suurenes 134,3 miljoni euroni. NAVi kasvu mõjutasid renditegevusest teenitud positiivsed rahavood. EPRA NRV 2022. aasta augusti lõpu seisuga on 1,2012 eurot osaku kohta, mis tähendab +0,48% kasvu viimase kuuga.

2022. aasta augusti auditeerimata konsolideeritud üüritulu oli 1,4 miljonit eurot, mis on püsinud kuu jooksul stabiilsena (1,4 miljonit eurot 2022. aasta juulis). Augustis kajastas fond üüritulu +5,26% kasvu, samas puhta üüritulu kasvu pidurdas veidi energiahindade tõus. Fond teenis 2022. aasta augustis auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,6 miljonit eurot.
2022. aasta augusti lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 5,5 miljonit eurot (31. detsember 2021: 16,1 miljonit eurot), mis näitab head likviidsust ja finantsilist paindlikkust. Fondil on selleks aastaks lõpetatud suurem osa planeeritud investeeringutest arendusprojektidesse.

31. august 2022 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 348,4 miljonit eurot (31. detsember 2021: 346,3 miljonit eurot). Fond on investeerinud täiendavalt 0,6 miljonit eurot Meraki büroohoonete käimasolevatesse ehitustöödesse ja Europa ostukeskuse rekonstruktsiooni lõpuleviimisele 2022. aasta augustis. Meraki büroohoone võeti kasutusele 2022. aasta augustis ning esimesed üürnikud kolisid ruumidesse 2022. aasta septembris. Meraki büroohoonest saadav üüritulu aitab kaasa lähikuude üüritulu kasvule.

Lisainformatsiooni saamiseks palume ühendust võtta:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com

Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.

Eesti: Ringkonnakohtu vaheotsus peatada menetlus KIA Auto AS ja Tallinna Kaubamaja Grupp AS osas

By

Helena-Reet Ennet

-

september 15, 2022

NordenBladet – Läti Vabariigi administratiivne ringkonnakohus otsustas 14. septembril 2022 peatada KIA Auto AS, Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i ja Läti Konkurentsiameti vahel alates 2014. aastast kestva kohtumenetluse ajavahemikul 2004 kuni 2009 kehtinud KIA Auto AS garantiitingimuste väidetava konkurentsiõiguse vastuolu ja 135 tuhande euro suuruse trahvi õiguspärasuse osas.

Menetlus peatati Läti Konkurentsiameti taotluse alusel, et täiendavalt täpsustada kohtuasja faktilisi asjaolusid ning esitada küsimusi Euroopa Liidu Kohtule. Keskmiselt kulub Euroopa Liidu eelotsuse saamiseks poolteist aastat. Peale eelotsuse saamist jätkub Lätis menetlus ringkonnakohtus.

Eeltoodud vaidluses eelnevalt, 22. detsembril 2021, otsustas Läti Vabariigi Riigikohus, et kohtuasi tuleb uuesti läbi vaadata ringkonnakohtu poolt viidates seejuures, et tuleb viia läbi täielik väidetava konkurentsivastase käitumise analüüs, sealhulgas selle mõju turule, ning samuti tuleb kontrollida, kas Läti Konkurentsiameti hinnang on olnud põhjalik, täpne ja kas on tehtud nõuetekohane turuanalüüs. Läti Konkurentsiamet palus sellele järgnevalt ringkonnakohtul küsida eelotsust Euroopa Liidu Kohtult, et selgitada välja, milliseid tegureid tuleb hinnata konkurentsi piirava tagajärje olemasolu tuvastamiseks KIA Auto AS-i garantiitingimuste kontekstis, mis kehtisid aastatel 2004-2009, ning milline on konkurentsiameti tõendamisstandard väidetava rikkumise tõendamisel.

Raul Puusepp
Juhatuse esimees
Tel 731 5000