NordenBladet — Soome siseministeerium saatis kooskõlastusringile välismaalaste seaduse ajutise muutmise eelnõu, mis tagab Soomes ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivust seni, kuni ajutine kaitse EL-is jätkub. Esimene elamisluba antakse otse kogu kaitseperioodiks. Ka elamisloa juba saanud isikul ei ole vaja elamisloa pikendamist eraldi taotleda.
Elamisluba antakse koos elamisloakaardiga. Elamisloakaartide kehtivus jätkub ka otse seaduse alusel seni, kuni elamisluba kehtib. Inimene saab soovi korral taotleda immigratsiooniametist uue elamisloakaardi, kus loa ja kaardi kehtivuse kanded oleksid uuendatud näiteks reisimiseks.
Algselt sooviti ajutist kaitset võimaldavate elamislubade sujuvat jätkamist tagada eraldi seadusega. Selle koostamisel tõdeti aga, et põhjendatud on kehtestada välismaalaste seaduses ka ajutised erandid, millega need on seotud. Lisaks väljastatud lubade kehtivuse jätkamisele oleks nüüdsest reguleeritud ka esimeste lubade kehtivusaeg. Välismaalaste seaduse muudatus kehtib 2025. aasta 4. märtsini.
Kooskõlastusring lõpeb 07.10.2022. Valitsuse eelnõu esitatakse parlamendile 2022. aasta sügisistungjärgul.
Elamisloa kehtivus kogu ajutise kaitse perioodi jooksul on parim lahendus
Praegu kehtib EL-is kehtestatud ajutine kaitse üks aasta EL-i nõukogu otsuse jõustumisest, so kuni 4. märtsini 2023. Pärast seda kestab kaitse automaatselt veel aasta, kui nõukogu ei otsusta seda lõpetada. Nõukogu saab veel teha üheaastase pikendamisotsuse kaitse pikendamiseks. Ajutise kaitse direktiivi kohaselt võib maksimaalne kestus olla maksimaalselt kolm aastat.
Otsuse kehtivuse ajal on Soome ja kõik EL-i riigid kohustatud andma otsuses nimetatud grupile ajutise kaitse ja selle alusel elamisloa. Soomes on ajutise kaitse alusel elamisluba antud ligikaudu 38 000 Ukrainast põgenenud inimesele. Aasta lõpuks on neid hinnanguliselt 48 000. Nende elamislubade praegune kehtivus lõppeb 4. märtsil 2023.
Praegu nõuab välismaalaste seadus, et uus elamisluba tuleb taotleda eraldi. See tähendaks, et ajutise kaitse alusel elamisloa saanud isikud peaksid taotlema pikendusluba migratsiooniametist.
Elamisloa kehtivuse jätkamine vahetult kogu kaitse kehtivusaja jooksul on nii asutuse kui ka kaitse saava isiku seisukohalt parim lahendus. Võrdse kohtlemise tagamiseks kehtivad ka esimesed pärast seaduse jõustumist antud load sama kaua.
NordenBladet — 14. septembril 2022 toimus Tallinna Vanasadama kruiisiterminalis Tallinna Sadama investorpäev „Tuleviku tuultes“.
Tallinna Sadam tänab kõiki osalejaid.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning kasum 26 miljonit eurot.
NordenBladet — Finantsinspektsioon on hinnanud Coop Pank AS ja Coop Finants AS riskijuhtimise põhimõtteid, täheldanud vajadust neid tõhustada ning tegi selle kohta 26.09.2022 ettekirjutused.
Finantsinspektsioon hindas Coop Panga krediidiriski juhtimist, üldjuhtimise korraldust, vastavuskontrolli funktsiooni toimimist, operatsiooniriski juhtimist, IT riski juhtimist, likviidsusriski juhtimist ning võtmeisikute sobivuse hindamise süsteemi toimimist. Coop Finantsi puhul hinnati sise-eeskirju, sisekontrolli meetmeid ning tarbija krediidivõimelisuse hindamise metoodikat.
Coop Pank AS ja Coop Finants AS on ettekirjutuses väljatoodud puudustest tänaseks mitmed juba kõrvaldanud, täiendades sise-eeskirju ja protseduurireegleid. Välja on töötatud aja- ja tegevuskava allesjäänud puuduste kõrvaldamiseks ning need on Finantsinspektsiooniga kooskõlastatud.
„Meie jaoks on alati olnud oluline täita kõiki regulatsioonidest tulenevaid nõudeid. Nii Coop Pank AS kui ka Coop Finants AS on dialoogis järelevalvega ning kõrvaldame viidatud puudused,“ kommenteeris Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 136 100 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust.
NordenBladet —Suve hakul sai Eesti Maaülikool kutse liituda ELLS (Euroleague for Life Sciences) võrgustikuga. Esialgu küll jälgijana alates 2023. aastast, kuid mis on aluseks, et saada täisliikme staatus.
Bioteaduste Euroliiga (ELLS) on juhtivate ülikoolide võrgustik, mis teeb koostööd loodusvarade majandamise, põllumajandus- ja metsandusteaduste, bioteaduste, loomateaduste, toiduteaduste, keskkonnateaduste ja maaelu arengu valdkondades, sh. põllumajandusökonoomikas või maasotsioloogias.
“Kutse oli suur üllatus ning au, sest seni on võrgustik püsinud suhteliselt muutumatu,” tõdes maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam. Neli uut ELLS-i liiget kuulutati välja võrgustiku aastakonverentsil, mis toimus 22 – 23. septembrini Prahas Tšehhi Põllumajandusülikooli juures.
Eesti Maaülikooli esindasid õppeprorektor Endla Reintam ja välissuhete spetsialist Karoli Kõiv. Uued liikmed said võimaluse endi tutvustamiseks, samuti anti neile ülevaade võrgustiku töökorraldusest ja võimalustest.
ELLS-i valdkonnad ja eesmärgid sobituvad väga hästi EMÜ omadega, tõdes Endla Reintam. Võrgustiku fookuses on ühine õpetamine ja õppimine, üliõpilaste ja töötajate mobiilsus ning kvaliteedi tagamine. “Võrgustikku kuulumine aitab suurendada EMÜ rahvusvahelist nähtavust ning pakkuda mitmekülgsemaid võimalusi üliõpilaste ja töötajate mobiilsuseks.”
Vanade ja uute liikmetega koos valmistatakse ette Euroopa Ülikooli võrgustiku projekti, kus Eesti osaleb täieõigusliku partnerina.
ELLS liikmed:
University of Natural Resources and Life Sciences, Vienna
Swedish University of Agricultural Sciences
University of Hohenheim
Wageningen University and Research Centre
Czech University of Life Sciences Prague
Warsaw University of Life Sciences
ELLS partnerid:
Hebrew University of Jerusalem, Robert H. Smith Faculty of Agriculture, Food and Environment
Lincoln University, New Zealand
Uued kutsutud jälgijad:
Eesti Maaülikool
Ghent University, Faculty of Bioscience Engineering
Norwegian University of Life Sciences
L´Institut Agro
NordenBladet —Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, millega soovitakse kehtestada mikro- ja väikeettevõtetele võimalus alates tänavu novembrist kuni 2023. aasta lõpuni osta elektrimüüja käest elektrienergiat universaalteenusena.
Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) järgi laieneb elektrienergia universaalteenusena ostmise võimalus ka kuni ühe gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. Eelnõuga soovitakse vältida sihtgrupis olevate ettevõtete konkurentsivõime kadumist ja nende tegevuse lõpetamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Keskerakonna fraktsiooni nimel Taavi Aas, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rene Kokk, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand ja Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk.
Riigikogu võttis vastu kaks otsust
Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2022.–2023. aasta tegevuse kontrollimiseks“ (671 OE) nimetatakse Riigikontrolli 2022.–2023. eelarveaasta tegevust kontrollima audiitor- ja konsultatsioonifirma OÜ KL Partners.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu oli üks saadik.
Samuti võttis Riigikogu vastu Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine“ (676 OE), millega nimetatakse Eesti Panga nõukogu liikmeks Riigikogu liige Andres Sutt, kelle volitused katkesid mullu seoses tema nimetamisega ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriks. Suti asemel nimetas parlament möödunud aastal Eesti Panga nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Jürgen Ligi.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks saadik.
Esimese lugemise läbis veel neli eelnõu
Rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE) näeb ette vabastada aktsiisist veeldatud maagaasi (LNG) taasgaasistamiseks kuluv maagaas. Seda sarnaselt maagaasiga, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks, ja elektriga, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et energiajulgeoleku ja maagaasi varustuskindluse tagamiseks energiakriisis ehitatakse Paldiskis kiirendatud korras LNG-ujuvterminali vastuvõtuvõimekusega haalamiskaid ja taristut, ent meie aktsiisiregulatsioonis ei ole veeldatud maagaasi taasgaasistamisega arvestatud ja regulatsioon vajab täiendamist.
Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE) näeb ette kohtunike spetsialiseerumise haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale. Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi.
Eelnõuga kaasajastatakse maakohtute juhtimisstruktuuri. Kohtumaja juhtide asemel nimetatakse ametisse tsiviilosakonna või süüteoosakonna juhatajad. Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja menetluspraktika ühtlustamiseks viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu Maakohtusse ja moodustatakse eestkoste järelevalve osakond Pärnu Maakohtusse.
Eelnõus nähakse ette kohtunikele tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist. Eelnõuga tagatakse kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda. Eelnõuga ühtlustatakse kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Eelnõu muudatuste kohaselt hakkab ka kohtunikuabisid ametisse nimetama maakohtu esimees.
Kohtulike registrite jätkusuutlikkuse ja töö väärtusele vastava palga tagamiseks tõstetakse kohtunikuabide ametipalka.
Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõuga (666 SE) ajakohastatakse vajalikud viited Euroopa Liidu õigusele seoses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisega. Samuti muudetakse rakendatavaid sätteid vastavalt ühise põllumajanduspoliitika reformipaketile. Eelnõuga tehakse muudatusi ka põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine viiakse vastavusse vastava ELi muudetud määrusega. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõuga (640 SE) soovitakse tõsta keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimääri ja täiendada seadust uute mõjutusvahenditega. Eelnõu järgi tõstetakse sunniraha määra asendustäitmisel 640 eurolt 25 000 eurole ning täiendava mõjutusvahendina äriühingute suhtes antakse võimalus süstemaatilise keeleseaduse rikkumise korral rakendada kohtu loal ärikeeldu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Helle-Moonika Helme ja Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner.
