NordenBladet — Majanduskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab kasutusele võtta operatiivse asukohapõhise ohuteavitussüsteemi.

Komisjoni esimehe Kristen Michali sõnul saab asukohapõhist ohuteavitust kasutades konkreetses piirkonnas viibivate inimeste telefoni SMSi teel saata käitumisjuhiseid, näiteks saaks oma telefoni sõnumi keemiaõnnetuse, relvastatud rünnaku, plahvatusohu või ka metsatulekahju ja muu ohu läheduses viibijad. „Ohupiirkonnas viibiva inimese õigeaegne hoiatamine annab inimestele võimaluse hoida ära raskeid tagajärgi. Ette teada oleva kriisi puhul annab teavitus inimestele aega näiteks laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut, varjuda või evakueeruda. Teenust osutab Häirekeskus, kes laseb sideoperaatoritel saata sõnumi ohupiirkonnas paiknevatele telefonidele, ka rändlusteenuse klientidele. Uut infot riik ei kogu, vaid tellib konkreetses piirkonnas ohuteavituse SMSi edastamise,“ selgitas ta.

Komisjoni aseesimehe Rene Koka sõnul tuleb tagada, et ohuteavituse saatmise otsustamise õigust ei kuritarvitataks. „Õigus inimestele ohuteavituse SMSi saatmist tellida on paljudel asutustel alates Päästeametist Transpordiametini ja nüüd lisandus sellesse nimekirja erakorralise seisukorra puhul ka peaminister. Tuleb tagada, et ohuteavitust saadetaks tõesti vaid tõsisel vajadusel,“ toonitas Kokk.

Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi saadab sideettevõtja ohuteavituse kõikidele oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele sõltumata sellest, kus inimene viibib. Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele.

Kaitseministeeriumi ettepanekul on lisatud isikute ringi kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ka peaminister. Võrreldes kehtiva õigusega jääb isikute ja asutuste ring, kellel on ohuteavituse väljasaatmise üle otsustamise õigus, suuresti samaks. Need on eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus. Valitsusasutuste all on peetud silmas eelkõige Päästeametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit, Terviseametit, Keskkonnaametit, Riigi Infosüsteemi Ametit, Transpordiametit, Põllumajandus- ja Toiduametit, aga ka elutähtsa teenuse osutamist korraldavaid asutusi nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium.

Ohuteavituse edastamise teenust osutab Häirekeskus, kes sisestab ohuteavituse sisu ohuteavituse platvormi ning edastab selle mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele, kes saadavad teavituse SMSina ohualas asuvatesse mobiiltelefonidesse.

Majanduskomisjon otsustas saata elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele 19. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust, luues muu hulgas Päästeametile rohkem võimalusi kaasata demineerimistöödele vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke.

Komisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul suurendab eelnõu Päästeameti võimalusi kaasata demineerimistöödele abidemineerijaid. „Muudatus aitab kaasa sellele, et Päästeamet saaks demineerimistöid teha ohutumalt ning demineerijaid oleks piisavalt ka kriisiolukorras,“ lausus Pikhof. Ta lisas, et eelnõu aitab parandada ka tuleohutust läbi küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise küttesüsteemide portaalis. „Loodetavasti julgustab see muudatus inimesi küttekollete korrashoiule rohkem tähelepanu pöörama,“ lausus esimees.

Komisjoni aseesimees Marek Jürgenson osutas, et tuleohutuse parandamisse tasuks kaasata ka eraettevõtjaid, näiteks võiks kindlustusandjad enne kodukindlustuse sõlmimist küttekolde üle vaadata. Jürgenson lisas, et eelnõuga antakse Päästeametile ka õigus saata vajalikke teavitusi kõigile, kelle andmed on kantud päästeinfosüsteemi ja kes on seal teavitusteks oma nõusoleku andnud. „Päästeamet annab neile kõigile teada, kui on saabumas korstnapühkimise aeg või tuletõrje veevõtukohast on vett kasutatud,“ sõnas Jürgenson.

Istungil toodi välja, et eelnõuga antakse Häirekeskusele õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et vahetult pärast sündmust hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt talle osutatud teenusega rahulolu kohta tagasisidet küsida, et Häirekeskuse töö kvaliteeti parandada.

Istungil osalesid siseminister Lauri Läänemets ning Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 12. oktoobril.