NordenBladet — Soome maksuamet andis teada, et hakkab alates novembrist tõhusamalt kontrollima välismaalt interneti teel tellitud alkoholi. Eesmärk on saada kätte aktsiisimaks.
Alates novembrist peatub osa saadetistest tollis. Seal uuritakse, kas saadetise pealt on kõik maksud makstud. Tellimus on selle uurimise ajal tollis kinni, vahendab Helsingin Sanomat.
Kui tellimuse eest on maksud maksmata, teeb toll kauba konfiskeerimise otsuse. Kui pärast seda kuue kuu jooksul makse ei tasuta, siis tooted hävitatakse.
Mõnedel juhtudel lasub maksude maksmise kohustus kauba tellijal. Sellisel juhul kaupa ei konfiskeerita, vaid tellijale esitatakse maksuotsus.
Nõnda võib interneti teel tellitud õllepurgi hind ostja jaoks kahekordistuda.
Maksude osakaal internetist ostetud jookide hinnas võib üllatada oma suurusega.
Maksuamet toob oma teates kaks näidet.
Näiteks 24-ne pakk 0,33-liitrist keskmise kangusega õlut maksab välismaises veebipoes 13,90 eurot. Selle õlle alkoholimaks on 13,86 eurot, purgis müüdavate jookide joogipakendimaks 4,03 eurot. Aktsiisi osa on kokku 17,89 eurot ja 24 purgi hind koos maksudega on kokku 31,79 eurot.
Kolmeliitrine lähker punast veini maksab välismaises veebipoes 11,90 eurot. Veini alkoholimaks on 12,63 eurot ja joogipakendi maks 1,53 eurot. Aktsiisi osa on kokku 14,16 eurot ja lähkri hind koos maksudega on kokku 26,06 eurot.
Soome valitsus kaotab hinnanguliselt 80–100 miljonit eurot maksutulu selle tõttu, et välismaistest veebipoodidest tellitud alkoholilt ei maksta Soomes makse.
Alkoholi müük internetis kasvas koroona-aastatel oluliselt ning nähtuse populaarsus põhineb pea täielikult sellel, et maksud jäävad tasumata, seisab maksuameti teates. Terviseameti statistika järgi telliti Soome välismaalt 33 miljonit liitrit alkohoolseid jooke. Aastatel 2019–2021 on tellimuste mahud ligikaudu kolmekordistunud.
Järelevalve suurendamise põhjuseks on tellimuste suurenemine. Tõhustatud seiret kavatsetakse jätkata vähemalt 2023. aasta lõpuni.
Hea teada: kes maksab välismaalt Soome tellitud alkoholi pealt maksud?
Kui tellite alkoholi teises EL-i riigis asuvast veebipoest, sõltub maksude tasumise kohustus sellest, kuidas on korraldatud tellimuse transport.
Kui müüja osaleb veo korraldamises, lasub maksukohustus müüjal.
Kui ostja korraldab transpordi, vastutab maksu eest ostja.
Kui tellite alkoholi väljastpoolt EL-i, peab klient esitama tellimuse kohta tollideklaratsiooni ning tasuma tollis käibemaksu ning tolli- ja aktsiisimaksu.
NordenBladet —Riigikogu infotunnis vastas peaminister Kaja Kallas Rene Koka küsimusele riigi energiajulgeoleku kohta. Koka sõnul on LNG-laeva Soome minemine Eesti julgeolekule suur hoop. Ta küsis, kas laeva Soome minemine on kahest valikust turvalisem, kuigi Soome pole NATO liikmesriik. Samuti uuris ta, kuidas hakatakse Soome-Eesti gaasiühendust kaitsma.
Peaminister Kaja Kallas selgitas, et Eesti on juba ammu aru saanud, et Vene gaasist sõltumine pole mõistlik, mistõttu oleme vähendanud gaasi tarbimist ja sõltuvust Vene gaasist. „Meie gaasitarbimine oli varem 5 TWh, aga see on vähenenud 40 protsenti ja on umbes 3,5 TWh aastas,“ sõnas Kallas. Ta märkis, et Soome tarbib 14 TWh gaasi aastas.
Kallas toonitas, et Eesti pole kõiki oma panuseid pannud veeldatud maagaasi laevale, vaid oleme soetanud riikliku gaasivaru ja meil on erinevad tarnekanalid. Ta märkis, et Läti gaasihoidlas on 12,6 TWh gaasi ning meil on ligipääs Klaipeda LNG-terminalile, kus on 38 TWh, ja Hamina LNG-terminalile, kus on 1 TWh gaasi. Lisaks Balticconnector, mis on samuti läbilaskevõimekusega meie suunas ja katab meie vajadused.
Peaminister osutas, et Soome ei arvestanud võimalusega, et Venemaa võib neile gaasi täielikult kinni keerata, ning samuti on muret tekitanud rünnakud Nord Streami gaasitorude vastu. Kallas märkis, et soomlaste jaoks on riskid suuremad, kuna nende varustuskindlus tugineb FSRU-laevale, samas kui meil on ka teisi võimalusi.
Kallas lisas, et me ei ole selles sõjas üksinda, vaid oleme koos liitlastega ning meie liitlased on ka soomlased, kelle murede ja vajadustega peame arvestama.
Peaminister Kaja Kallas vastas veel Jaanus Karilaidi küsimusele tervishoiu, Siim Pohlaku küsimusele olukorra kohta riigis, Anti Poolametsa küsimusele LNG terminali, Alar Lanemani küsimusele liitlaste üksuste Eestis paiknemise kavade ja Ukrainale abina antud varude asendamise graafiku ning Peeter Ernitsa küsimusele valge laeva.
Riigihalduse minister Riina Solman vastas Tarmo Tamme küsimusele riigimajade ehituse, Anneli Oti küsimusele Kagu-Eesti programmi ja Jaak Aabi küsimusele kohalike omavalitsuste eelarvete kohta. Kultuuriminister Piret Hartman vastas Tõnis Mölderi küsimusele kultuuriobjektide kohta.
Avafoto: Kaja Kallas (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
NordenBladet – Investeerimine on panustamine paremale homsele. Et tulevikku ette ei näe, ei ole kunagi võimalik väita, et midagi õnnestub täielikult. Tulevik on alati ebaselge ning see tähendab, et iga ettevõtmine ja iga investeering hõlmab endas riski. Pole olemas riskivaba investeeringut.
Samas – riski võtmata ei ole paremat homset. Heaolu kasvu on alati vedanud ettevõtjate uudishimu ja nende tahe teha asju uutmoodi ja paremini. Sellest arengust on võimalik otse osa saada kahte moodi: olla ise ettevõtja või olla investor.
Elu näitab, et kõik ettevõtmised ei õnnestu; see aga ei tähenda, et riski ei pea võtma või riski peaks kartma. Riski tuleb mõista ning investeerida vastavalt oma riskitaluvusele.
Mis on investeerimine ja mis on spekuleerimine?
Aeg: Investor on üldjuhul pikaajalise vaatega. Investori eesmärk on teenida tulu pikas perspektiivis ettevõtte väärtuse kasvult ja kasumi väljamaksetelt (ehk dividendilt). Spekulandi eesmärk on üldjuhul teenida kiiret tulu lühiajaliselt hinnamuutuselt ning mitte pöörata tähelepanu ettevõtte pikaajalisele väärtusele.
Risk: Investor paigutab raha pigem keskmise ja madalama riskiga varadesse eesmärgiga teenida mõistlikku tulu pikas perspektiivis; spekulant paigutab raha kõrge riskiga varadesse eesmärgiga teenida kiiresti kõrget tootlus (mis kõrgest riskitasemest tulenevalt võib samamoodi tähendada ka kapitali kiiret vähenemist või kaotust).
Kuidas kujunevad aktsiate hinnad?
Börs on turg ehk kauplemiskeskkond, mis ise aktsiate hindu ei kujunda. Börsil paneb aktsia hinna paika nõudluse ja pakkumise vahekord ehk teisisõnu: hinnad kujunevad investorite poolt tehtud tehingute tulemusel.
Aktsiate hinnad võivad muutuda sekunditega ja seega teha börsipäeva jooksul läbi olulisi kõikumisi, rääkimata pikematest perioodidest. Aktsia hind, nagu ükskõik mille muu hind, mida sa sooviksid osta näiteks toidupoest, sõltub sellest, mille eest ja kui palju inimesed on nõus maksma. Kui toidupood küsib õunakilo eest 15 eurot, istuvad õunad mädanemiseni riiulitel, kuna keegi ei ole nõus nii palju maksma. Kui õunakilo hind langeb näiteks 1,2 euro peale, ostavad inimesed taas õunu, kuna see on ostjate arvates mõistlik hind.
Kuna aktsiate ostmine ja müümine käib digitaalselt ja kiiresti, mõjutavad aktsionäride ja potentsiaalsete aktsionäride ootused aktsiahindu peaaegu koheselt, mis omakorda väljendub aktsiahinna tõusus või languses ehk aktsia hind väljendab igal hetkel nõudluse ja pakkumise tasakaaluhinda.
Mis vahe on turuhinnaga ja limiithinnaga orderitel?
Turuhinnaga orderi ehk tehingukorralduse puhul tuleb meeles pidada, et kui tehingu tegemise hetkeks on väärtpaberi hind muutunud rohkem kui soovitud, siis tehakse tehing ikkagi ära. Sellest ka nimetus: turuhinnaga tehing.
Kui on soov seda riski maandada, tasub igal juhul sisestada order limiithinnaga ehk määrata hinnapiir. See tähendab, et ost või müük tehakse kas investori poolt määratud hinnaga või määratud hinnast parema hinnaga, sõltuvalt turul olevatest teistest orderitest.
Turuhinnaga tehing võimaldab tehingu teha üldjuhul kiiresti — tehing saab kindlasti tehtud (juhul kui vastas on müügikorraldused), limiithinnaga orderi puhul võtab investor aga riski, et tehingut ei tehtagi (nt kui sisestada ostuhind, mis on turuhinnast liiga palju madalamal). Samas pakub limiithind kaitset järskude hinnaliikumiste ja ebasobiva hinnaga tehingu tegemise vastu.
Rusikareegel on, et mida ebalikviidsem (st mida vähem kaubeldav) on aktsia, seda kindlamalt tasub kasutada limiithinnaga orderit.
Ettevõtte aktsia esimene kauplemispäev
Kui ettevõte on juba börsil kaubeldav, siis on investoritel võimalik alati vaadata, milline oli aktsia viimase kauplemispäeva sulgemishind. Kui ettevõtte aktsia aga veel ei ole kauplemisel, siis ei ole aktsial veel ka turuhinda. IPO hind on see hind, millega ettevõte müüs oma aktsiaid investoritele avaliku esmapakkumise käigus. Börsile kauplemisele võtmisel kujuneb aktsiatel turuhind, mis – nagu öeldud – peegeldab pidevalt tasakaaluhinda, mis kujuneb investorite nõudluse ja pakkumise tulemusena.
Iga börsipäev algab aktsiate avaoksjoniga, mis algab kell 9:45 ja kestab 15 minutit. Ordereid saab avaoksjoni jaoks sisestada alates kella 9-st. Avaoksjonil leitakse tasakaaluhind, mis kujuneb algoritmi alusel, kus võetakse arvesse nii ostu- kui müügipoolel olevate aktsiate arvu kui ka aktsiate hinda. Tasakaaluhind kujuneb ostu- ja müügikorraldustes olevate aktsiate koguse ja hinna kaalutud vahekorras. Kellaaeg, millal täpselt tehingu korraldus avaoksjoni ajal või sellele eelneval perioodil sisestatud on, ei avalda mõju avaoksjoni hinna kujunemisele.
Mis vahe on börsi põhinimekirjal ja First North turul?
Esimesed tänapäevases mõistes börsid tekkisid ca 400 aastat tagasi. Börside tegevust on nende aastasadade jooksul pidevalt reguleeritud, peamiselt just investorite kaitse tagamiseks. Tänapäeval on börs ehk reguleeritud turg kõikjal üle Euroopa Liidu sarnaselt reglementeeritud ja ELi börsidel noteeritud ettevõtted peavad vastama samadele standarditele. Börs ehk reguleeritud turg on aastatega kujunenud koduks suurematele ja stabiilsematele ettevõtetele.
First North on 15 aastat tagasi asutatud Nasdaqi alternatiivturg, mis tegutseb nii Põhjamaades kui Baltikumis. Sarnaseid alternatiivturge, mille roll on võimaldada väiksematel ettevõtetel raha kaasata ja oma kasvuambitsiooni ellu viia, on peaaegu kõigi börside juures. First North on mõeldud varasema faasi ettevõtetele: uutele, väiksematele, kiiremini kasvavatele. Nendele, kelle jaoks börs ehk reguleeritud turg oleks liiga suur samm. Mõned First Northi reeglid on leebemad kui börsi põhiturul, kuid näiteks investorite vaates ülioluline info avalikustamine on standardiseeritud täpselt nagu põhituru ettevõtete puhul ning selle avalikustamise täpsust ning korrektsust jälgib börs pidevalt.
Investoril on oluline vahet teha riskil, mis kaasneb investeeringuga väiksemasse ja alustavasse ettevõttesse ja mis kaasneb investeeringuga suuremasse ja stabiilsemasse ettevõttesse. Reeglina on nii, et mida varasema faasi ettevõttega on tegu, seda suurem on sellesse ettevõttesse investeerimise risk. Mündi teine külg on aga tootlus: mida suurem on risk, seda suurem on oodatav tootlus. Ehk siis risk ja oodatav tootlus on võrdelises seoses. Sellest tulenevalt on First Northil kaubeldavad ettevõtted investeerimiseks sobivamad nendele investoritele, kelle riskijulgus ja –isu ning ootus tootlusele on kõrgem.
Kokkuvõtteks:
* tee vahet investeerimisel ja spekuleerimisel
* kuidas kujuneb aktsia hind
* tea, mis on turuhinnaga ja mis on limiithinnaga tehingukorraldus
* tee vahet börsi põhinimekirjal ja First North turul
* võrdle võrreldavat ja ole valmis eesmärke vastavalt oludele kohandama
* vaata investeerimist kui maratoni, mitte sprinti
NordenBladet – Nasdaq Tallinn lõpetas ModernModular AS-lt saadud avalduse alusel kauplemisele võtmise menetluse Nasdaq Balti alternatiivturule First North.
Pinskom Eesti OÜ peamine tegevusala on Eestis toodetud puitelementmajade projekteerimine, tootmine ja ehitus! Oma põhitegevusalas oleme ligi 20 aasta jooksul kogunud hulga praktikat ja kogemusi.
NordenBladet – Eesti automüügitarkvara ettevõtte Modera alustas koostööd Eesti suurima kindlustusseltsi If Kindlustusega. Modera jaoks tähendab see olulist võimalust seniste ärimahtude kasvatamiseks.
“Koostöö laiendab hüppeliselt Modera haaret liiklus- ja kaskokindlustuse pakkumisel meie automüügiplatvormil üle kogu Baltikumi, kuna If Kindlustus on tugevalt esindatud ka meie lõunanaabrite juures,” ütles ettevõtte müügidirektor Janek Prümmel. Tema sõnul on koostöö If Kindlustusega mõlemale ettevõttele kasulik ja oluline ning tõendab, et Modera toode on atraktiivne ka oma ala tippudele.
If Kindlustuse jaoks on tegu osaga digitaliseerimisprotsessist.“Ifi laiem eesmärk on pakkuda oma klientidele väga mugavaid digitaalseid lahendusi. See, et oleme olnud juba mitmeid aastaid täielikult digitaalsele teenindusele keskendunud ning seejuures oma ärimahte ja ka turuosa jätkuvalt kasvatanud, näitab, et kliendid hindavad häid ja mugavaid lahendusi,“ selgitas If Kindlustuse Baltikumi Mobility valdkonna juht Aksel Erik.
Kõik ühest kohast
Modera automüügiplatvorm aitab senisest kiiremini teha klientidele automüügipakkumus koos kindlustuspakkumusega. Seni osati kohmakad ja ajamahukad tegevused saab Modera platvormil tehtud kõigest ühe minutiga.
Kliendi jaoks muutub kogu autoostu protsess märksa kiiremaks ja selgemaks, kuna kõik kaasnevad kulud ja lepingud antakse talle ühe korraga.
Modera ja If Kindlustuse koostöös on klientidel võimalik saada koos automüügipakkumusega nii kohustuslik liikluskindlustus kui ka vabatahtlik kaskokindlustusnii Eestis, Lätis kui ka Leedus.
Modera ja If Kindlustus
Automüügi tarkvara ettevõtte Modera pakub tehnoloogilist platvormi, mille kaudu ühendatakse autotootjad, maaletooja, edasimüüjad ja kliendid. Alternatiivbörsil First North noteeritud ettevõtte kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni. Modera süsteemi kaudu on eri riikides müüdud üle 55 000 sõidukit, mille tehingute rahaline väärtus ulatub üle 1,6 miljardi euro. Eestis on ettevõte saavutanud 60% turuosa. Modera tooteid kasutavad Toyota, Volkswagen, Renault, BMW, Mini, Ford, Nissan, Kia, Fiat, Jaguar, Land Rover, Jeep, Volvo, Mazda ning Mercedes-Benzi maaletoojad ja edasimüüjad.
Eesti ja Balti riikide üks suurimaid kindlustusseltse If pakub kahjukindlustusteenust Rootsi, Norra, Soome, Taani ja Balti riikide klientidele ning samuti rahvusvahelisi teenuseid Põhjamaade klientidele, kes tegutsevad välisriikides. Alates 1. juulist 2009 on kindlustustegevus Baltikumis koondunud ettevõttesse If P&C Insurance AS. Ettevõte on registreeritud Eestis ning on Lätis ja Leedus esindatud filiaalidena.
Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:
Raido Toonekurg
Aktsiaselts Modera
Juhatuse liige
Tel: +372 5087 617
E-mail: raido.toonekurg@modera.com
