Silvano Fashion Group 2022.aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

By

-

november 28, 2022

NordenBladet — Kontserni 2022. aasta 9 kuu käive moodustas 43 974 tuhat eurot, suurenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19,2% võrra. Jaemüügi käive suurenes 32,3% võrra, mõõdetuna eurodes.

Kontserni 2022. aasta 9 kuu brutokasum oli 22 066 tuhat eurot, suurenedes eelmise aastaga võrreldes 4,6%. Perioodi brutokasumi marginaal vähenes 2022. aasta 9 kuu jooksul 57,2%-lt 50,2%-le. Müüdud toodangu kulu suurenes 38,7% võrra.

2022. aasta 9 kuu konsolideeritud ärikasum vähenes 13,9% ja ulatus 10 611 tuhande euroni võrreldes 2021. aasta 9 kuu konsolideeritud ärikasumiga summas 12 325 tuhat eurot. 2022. aasta 9 kuu ärikasumi rentaablus oli 24,1% võrreldes 33,4%-ga eelmise aasta samal perioodil. Konsolideeritud EBITDA vähenes 10,6% ja moodustas 2022. aasta 9 kuuga 13 180 tuhat eurot, mis tähendab 30,0% rentaablust (14 744 tuhat eurot ja 40,0% eelmise aasta samal perioodil).

Ettevõtte puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele moodustas 2022. aasta 9 kuuga 11 835 tuhat eurot võrreldes puhaskasumiga 9 562 tuhat eurot 2021. aasta 9 kuuga, puhaskasumi marginaal emaettevõtte aktsionäridele moodustas 2022. aasta 9 kuuga 26,9% võrreldes puhaskasumiga 25,9%-ga eelmise aasta samal perioodil.

Finantsseisund
Seisuga 30. september 2022 ulatus kontserni konsolideeritud varade maht 69 731 tuhande euroni, suurenedes 29,7% võrreldes 31. detsembriga 2021.

Võrreldes 31. detsembriga 2021 suurenesid nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 266 tuhande euro võrra ja moodustasid 2022. aasta 30. septembri seisuga 2 591 tuhat eurot. Varude saldo suurenes 3 022 tuhande euro võrra ning 2022. aasta 30. septembri seisuga moodustas 23 928 tuhat eurot.

Emaettevõtte aktsionäride osa omakapitalis suurenes 13 945 tuhande euro võrra, ulatudes 2022. aasta 30. septembri seisuga 48 093 tuhande euroni. Lühiajalised kohustused vähenesid 2022.aasta 9 kuuga 1 148 tuhande euro võrra.

Investeeringud
Kontserni 2022. aasta 9 kuu investeeringute kogumaht materiaalsesse põhivarasse, tehasesse ja seadmetesse moodustas 228 tuhat eurot, 177 tuhat eurot eelmise aasta samal perioodil. Investeeringud teostati peamiselt oma poodide avamisse ja renoveerimisse, samuti seadmetesse ja hoonetesse tootmise efektiivsuse säilitamiseks tulevastes perioodides.

Personal
2022. aasta 30.septembri seisuga oli kontsernil 1 601 töötajat, neist 501 töötas jaemüügi segmendis. Ülejäänud töötajad tegutsesid tootmise, hulgimüügi-, haldus- ja tugiteenuste valdkondades. 31.12.2021 seisuga oli 1 602 töötajat, neist 485 töötas jaemüügi segmendis.

Kontserni 2022. aasta 9 kuu palgakulu koos maksudega oli 8 938 tuhat eurot (7 158 tuhat eurot 2021.aasta 9 kuud). Kontserni juhtkonna võtmeisikute töötasud, sealhulgas tütarettevõtete võtmeisikute tasud, moodustasid kokku 497 tuhat eurot.

AS Silvano Fashion Group
Tel: +372 6845 000
Email: info@silvanofashion.com

Asjatundja: Venemaal on Soome ligidal ühes piirkonnas suur sõjaline ülekaal ja seda tahetakse säilitada

By

Helena-Reet Ennet

-

november 28, 2022

NordenBladet — Venemaa püüab nüüd kindlustada ainsat ala, kus tal on veel sõjaline ülekaal, vastukaaluks alandustele Ida-Euroopas ja sõjalise positsiooni langusele Läänemerel, ütles Soome erukindral Pekka Toveri.

See on Arktika piirkond. Venemaa põhja laevastik on tema tugevaim laevastik ja sellel on Koola poolsaarel Murmanski oblastis ulatuslik baaside võrgustik, vahendab Iltalehti.

Arktika piirkonnas on neil korraliku lahinguvõimega mere- ja õhujõud. Nad on püüdnud uuendada vanu nõukogudeaegseid baase ja ehitada uusi, rääkis Toveri.

Toveri mainis ka Vaikse ookeani laevastiku Vladivostokis, mis on Venemaa suuruselt teine laevastik. Just selle protsessi kaudu on Venemaa rajanud kliimamuutuse tõttu avaneva kirdekoridori äärde baaside võrgustiku. Selle eesmärk on muuhulgas tugevdada kohalolekut ja kontrollivõimet.

Nad on mitu aastat harjutanud, et põhjasuunda tugevdatakse ja sinna viiakse dessantvägesid ja muid jõude.

Arktika piirkonnas on jäälõhkujate tähtsus suur ja sellel põhineb Venemaa eelis. Venemaal on maailma suurim jäälõhkujate laevastik, mis võimaldab jäämasside liikumise ajal opereerida põhjapoolsetes piirkondades. Lääneriikidel sarnast võimekust ei ole.

See, kus lääneriigid saavad võistelda, on vee all. Lääne allveelaevad on veidi suuremad, paremini varustatud ja välja õpetatud.

Venemaa mereväe üleolekule Arktika piirkonnas lääneriikide suhtes on raske täpset hinnangut anda, kuid Toveri tuletab meelde, et ka Lääs pole hambutu. USA suudab piirkonda üle viia näiteks õhu- ja mereväed. Kui kaugele ja kui hästi, sõltub aastaajast ja ilmast.

Siiski on USA-l jõudu. Õhujõudude poolelt mainib Toveri Alaskat, kus USA-l on kakssada 5. põlvkonna stealth-hävitajat. Vaikse ookeani poolse piirkonna kohta tuletab ta meelde, et USA-l on seal täielik õhuülekaal. Ka Venemaa ülemvõim põhjas ei pruugi olla igavene.
Venemaal on Arktikas oma piirkonnas üleolek, aga kui ta hakkab midagi ründama, siis see üleolek sulab üsna kiiresti, sest Läänel on mere-, maa- ja õhujõudusid märkimisväärses koguses.

Pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse, on ta pidanud viima lõunasse ka oma põhjaüksusi, kuid ilmselt mitte oma mere- ja õhujõude, vähemalt praegu.
Koola poolsaarelt on saadetud brigaadid, mille ülesandeks on kaitsta mereväge ja muud taristut selles piirkonnas. Enamasti on nad Ukraina lahingutes üsna palju hukkunud ja kõvasti räsitud.

Venemaa on oma Arktika piirkondi teadlikult militariseerinud üle 15 aasta. Nii et ülekaal on seal endiselt märkimisväärne, kuid see pole ka viimastel kuudel oluliselt suurenenud. Pigem vastupidi.

Põhja laevastikule reserveeritud kaugmaa raketid on kindlasti läinud ka Ukrainasse. Selles mõttes on nende arktiline võimekus vähenenud, märkis Toveri.

LHV Groupi AT1 võlakirjade märkimistulemused

By

Helena-Reet Ennet

-

november 28, 2022

NordenBladet — 25. novembril lõppes AS-i LHV Group esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade (AT1 võlakirjade) pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.

Kokkuvõttes märgiti AT1 võlakirju 38 investori poolt summas 24,9 miljonit eurot, seega märgiti emissiooni esialgne maht 10 miljonit eurot ligi 2,5-kordselt üle. LHV Group kasutas õigust suurendada emissiooni mahtu 20 miljoni euroni. 20 miljoni euro mahtu ületavaid märkimisavaldusi ei rahuldatud.

LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 860 inimese. LHV pangateenuseid kasutab oktoobri lõpu seisuga 369 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 130 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 150 000 klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 200 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.

Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee

Eesti: Autolaenude andja jäi ka Riigikohtus süüdi loata majandustegevuses

By

Helena-Reet Ennet

-

november 28, 2022

NordenBladet — Kohtus arutusel olnud kriminaalasjas süüdistas prokuratuur OÜ-d B8B – endise nimega OÜ Autopant – ja selle juhatuse liiget Sergei Ankipovitši tegevusloata majandustegevuses.

Nimelt sõlmis Autopant aastail 2016–2019 inimestega vähemalt 900 krediidilepingut kogusummas ligi 2,7 miljonit eurot. Laenu anti sõidukite tagatisel ja keskmine intressimäär oli ligi 50 protsenti aastas. Prokuratuuri hinnangul oli tegemist tarbijakrediidi andmisega, milleks ettevõtja vajas tegevusluba. Autopant oli ka korduvalt Finantsinspektsioonilt luba taotlenud, kuid taotlused jäeti puuduste tõttu läbi vaatamata.

Harju Maakohus tunnistas mõlemad süüdistatavad tegevusloata majandustegevuses süüdi ning karistas OÜ-d B8B 300 000 euro ja Ankipovitši 2500 euro suuruse rahalise karistusega. Samuti mõisteti äriühingult kriminaaltuluna välja üle 605 000 euro, mis hõlmas peamiselt ebaseaduslike laenudega teenitud intresse.

Tallinnas Ringkonnakohus leidis seevastu, et valdava osa lepingute sõlmimisel on süüdistatavate käitumine karistatav üksnes kuriteo katsena. Seda põhjusel, et on tõendamata, milleks laenusaajad raha kasutasid. Ringkonnakohus jättis süüdistatavate karistused muutmata, kuid vähendas OÜ-lt B8B konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summat 2752 euroni, sest teadmata otstarbel antud laenude pealt teenitud tulu ei saa käsitada kriminaaltuluna.

Ringkonnakohus peab konfiskeerimist uuesti arutama

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis samuti OÜ B8B ja Ankipovitši süüdimõistmise ja karistused muutmata, kuid asus seisukohale, et kuritegu oli kõigi lepingute puhul lõpule viidud.

Kolleegiumi hinnangul ei olnud asjas määravat tähtsust sellel, mis eesmärgil inimesed Autopandilt laenu võtsid või milleks nad raha tegelikult kasutasid. Tegevusluba nõudva tarbijakrediidiga on tegemist juba siis, kui inimesele antakse laenu, mida tal on võimalik ilma lepingut rikkumata kasutada ka isiklikul otstarbel ehk väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust.

Tegevusloa nõude eesmärk on tagada, et eratarbijatele annaksid krediiti üksnes ettevõtjad, kes on läbinud loa saamiseks kontrolli ja täidavad selleks vajalikke nõudeid. Selle eesmärgi saavutamiseks peab aga tegevusloakohustus laienema kõigile neile füüsiliste isikutega sõlmitavatele laenulepingutele, mis ei välista krediidi kasutamist isiklikul otstarbel.

Kaitsja väitel ei olnud Autopandil tegevusluba tarvis, sest loanõue ei laiene laenulepingutele, mille puhul tarbija vastutus piirdub üksnes krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega. Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et praegusel juhul see erand ei kehti, kuna tagatiseks olnud sõidukid jäid laenuvõtjate otsesesse valdusesse.

Kolleegium märkis, et tegevusloa kohustus on suunatud eelkõige tarbija kui nõrgema poole kaitsele ning selle eesmärk on piirata kergekäelist ja vastutustundetut laenamist. Erandina ei nõuta krediidiandjalt tegevusluba siis, kui inimene jääb laenu võttes tagatiseks oleva asja kasutamisvõimalusest kohe ilma, kuna sel juhul kaalub ta laenuga kaasnevaid riske eeldatavasti märksa hoolsamalt.

Konfiskeerimise küsimuses saatis Riigikohus kriminaalasja tagasi ringkonnakohtule. Teise astme kohus peab uuesti arutama, kas ja kui suur summa tuleks osaühingult välja mõista.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Muudatused Tallinna Sadama tütarettevõtte OÜ TS Laevad juhatuses

By

Helena-Reet Ennet

-

november 28, 2022

NordenBladet — ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Laevad (edaspidi: „TS Laevad“) nõukogu kutsus juhatusest tagasi Ave Metsla, tema volitused lõppevad 9.detsembril 2022.

Ave Metsla liitus TS Laevade juhatusega 12.märtsil aastal 2020 teenindusvaldkonna juhina. TS Laevad nõukogu tänab Ave Metslat tema suure panuse eest laevafirma teenindusvaldkonna arendamisel ja kõrge reisijate rahulolu saavutamisel.

TS Laevad juhatus on kolmeliikmeline, sinna kuuluvad juhatuse esimees Indrek Randveer ja laevandusvaldkonna juht Guldar Kivro. Kolmanda juhatuse liikme leidmiseks korraldatakse konkurss. Uus juhatuse liige hakkab teenindusvaldkonna kõrval vastutama ka kommertstegevuse ja äriarenduse eest ettevõttes.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning kasum 26 miljonit eurot.

Lisainfo:
Sirle Arro
Turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja
Tel. +372 513 0979
E-post: s.arro@ts.ee