Helena-Reet: Eelmise nädala ürituste kokkuvõte (kontori avamine, Lords of the Sound, Estella Elisheva esinemine, Ivanka Shoshana lühifilmid jne)

By

-

november 28, 2022

NordenBladet – Talv on saabunud ning eile lükkasime esimest korda lund. Mõnus trenn värskes õhus ning töö tulemus on kohe näha! ❄🌨☃🌲 Ma olen seda küll miljon korda öelnud, aga maal elamine on tõeline luksus!

Jah, suures plaanis peab paika, et maal saavad elada kas väga rikkad või väga vaesed, aga kui teil vähegi võimalik on, soovitan ükskõik siis kummana – rikkana või vaesena see teekond ette võtta. Kolige maale! Maa ja loodus ise on juba rikkus, mis annab jõudu, häid emotsioone ja tervist ning viimase väärtust rahas ei mõõdeta.

Minu meelest on elu maal imeline ning väga inspireeriv. Olen teinud mitmeid maale inspireerituna just kodust ja elust maal. Üks mu lemmikuid on minu sulest valmiva lasteraamatu “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene” tarvis maalitud akrüülmaal, kus tema kõrgeausus hiir lükkab lund. 🙂 See maal valmis peale seda, kui osad hiiremaalid olid juba Eesti Rahva Muuseumis näitusel käinud ja on seetõttu veel raamimata. See viga tuleb ruttu parandada ja leida talle auväärne koht kodus seinal! Antud maalist saate rohkem lugeda minu kunstiblogist ja veebipoest ElishevaShoshana.com lehelt SIIT.

Tundub, et looduse keskel kasvamine inspireerib ka lapsi. Ivanka Shoshana, kes on erivajadusega laps – autist – armastab koos minuga Elisheva & Shoshana brändile ravimtaimi korjata, looduskosmeetikat teha, valmistab imelist keraamikat ning osav on ta ka arvutis. Tema käe all valmis sellel aastal kooli nutiringis kaks lühifilmi (“Helkur päästab” ja “Klapid peast”), mis said koolis kiituse osaliseks. Kodus meeldib talle ka muusikaprogramme katsetada. Autisti kasvatamine on raske, aga vahel on sellised HELGED hetked ka 🙂

Eelmine nädal oli pea iga päev mingi üritus. Komöödiaõhtust juba kirjutasin eelmises blogis SIIN. Suurematest sündmustest võiks välja tuua veel Allani piduliku kontori avamise peo kolmapäeval ning pühapäevased kontserdid – Estella Elisheva esinemise MUBA-s ning noorte ukraina muusikute sümfooniaorkestri “Lords of the Sound” kontserdi ”The music of Hans Zimmer” Alexela kontserdimajas.

Allani uue Tallinna kesklinna kontori avamine – pidulik pooleldi “fourchette-“, pooleldi kokteilvastuvõtt. Oli tore ja hubane püstijala üritus, kus enamus tulid peredega.

Estella Elisheva MUBA esinemisel 29.11.2022.
Esitas Paganini sonaati nr 12 E-minooris, klaveril saatis Olga Kulikova.
Tallinna Muusika- ja Balletikooli solistide ja loominguliste gruppide avalikke kontserte saate vaadata MUBA sündmuste lehelt / esinemiskalendrist SIIT.

Pühapäeva õhtu täis saksa helilooja Hans Zimmeri filmimuusikat. Sümfooniaorkestrit “Lords of the Sound” dirigeeris Shahroh Fathizadeh.

Natuke toidujuttu (õigemini toidupilte) ka minu eile valmistatud kodusest õhtusöögist… 🙂

Menüü:
Keedetud bataat, hakkliha-kurgi koorekaste, hautatud peet, oliivide ja kodujuustuga.
Laua peal olevat nähtud ka Fazeri Dumle kaerajooki koos Nestlé Cini Minis kaneeliruutudega ning Fazeri Muumi-shokolaadi.
Joogiks vesi ja/või Refresco Finland OY valmistatud Moomin kõrremahl.

Tänaseks kõik!

Kallistan ning soovin teile kodusoojust ja rahu! XOXO ❤❤❤

Riigikohus: Eluaegne lastega töötamise keeld peab olema põhjendatud

By

Helena-Reet Ennet

-

november 28, 2022

NordenBladet — Lastekaitseseadus keelab lastega töötada inimestel, keda on karistatud raskete isikuvastaste ja seksuaalkuritegude ning veel mõningate õigusrikkumiste eest. Nende kuritegude loetelus leidub ka alaealise kaasatõmbamine kuriteole, mille eest selle kohtuasjaga seotud treenerit 26 aastat tagasi karistati.

Kohus tunnistas tollal 20-aastase mehe süüdi huligaansuses ja alaealise kuriteole kaasatõmbamises: tegemist oli koolinoorte omavahelise arveteklaarimisega, kus osales ka tema 17-aastane vend. Sel ajal kehtinud kriminaalkoodeks võimaldas alaealise kuriteole kaasatõmbamise eest määrata kahe- kuni viieaastase vangistuse, aga kohus mõistis juhtumi asjaolusid arvestades karistuseks vaid kuuekuulise tingimisi vangistuse, mis jäi tunduvalt alla alammäära.

Hiljem asus mees tööle tennisetreenerina, kuid eelmise aasta sügisel jättis Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus rahuldamata tema klubi palgatoetuse taotluse. Nimelt ei võimaldanud toetuse taotlemise kord maksta klubile laste treenimiseks toetust juhul, kui seal töötavalt treenerilt on lastega töötamise õigus ära võetud. Klubi vaidlustas sihtasutuse otsuse halduskohtus, kes rahuldas kaebuse ja algatas Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

Riigikohus: laste kaitsmine on väga kaalukas eesmärk

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rõhutas täna avaldatud otsuses, et vajadus kaitsta laste kehalist ja vaimselt tervist ning isikupuutumatust on iseenesest äärmiselt kaalukas eesmärk. Seetõttu on põhjendatud ka teatud kuritegude toimepanijatele eluaegse lastega töötamise keelu kehtestamine ja selle sidumine palgatoetuse maksmisega.

Samas nõustus Riigikohus halduskohtuga ning kohtuasjas oma arvamuse saatnud Riigikogu ja õiguskantsleriga, et praegusel juhul polnud alaline keeld põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei viidanud treeneri poolt 1994. aastal toime pandud kuriteo asjaolud sellisele ohule, mis õigustaks eluaegset lastega töötamise piirangut.

Näiteks aastail 2002–2012 sarnase teo eest karistatud inimestele kehtib alates sellest aastast vaid ajutine lastega töötamise keeld. Tegemist on põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, sest kui praeguse kohtuasjaga seotud treenerile oleks pandud ajutine keeld, oleks see juba 20 aastat tagasi lõppenud.

Seetõttu tunnistas Riigikohus põhiseadusevastaseks lastekaitseseaduse osas, mis keelas kogu elu lastega töötada inimesel, keda on kriminaalkoodeksi järgi karistatud alaealise kuriteole kaasatõmbamise eest, ega võimaldanud arvestada kuriteo asjaolusid.

Riigikohus juhtis lastega töötamise keelu probleemidele tähelepanu ka eelmisel aastal tehtud määruses, mis puudutas sama treenerit. Seetõttu muutis Riigikogu alates tänavu 1. oktoobrist lastekaitseseadust ja andis varem karistatud inimestele õiguse taotleda Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) lastega töötamise piirangu tühistamist.

Samas on seadusemuudatusel ainult tulevikku suunatud mõju, kuid piirang võis olla põhjendamatu juba enne muudatuse jõustumist. Sellepärast võimaldab Riigikohtu tänane otsus taotleda lastega töötamise keelu ümbervaatamist ka tagasiulatuvalt: kui SKA peaks treeneri taotluse alusel piirangu tühistama, siis on võimalik seda arvestada klubile toetuse määramisel 2022. aastaks.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Avafoto on illustreeriv (Foto: Pexels)

Eesti: Riigikogu kunstisaalis on skulptor Aime Kuulbusch-Mölderi tööde näitus

By

Helena-Reet Ennet

-

november 28, 2022

NordenBladet — Riigikogu kunstisaalis Aime Kuulbusch-Mölderi avatud näitusel „Nostalgiline“ on skulptori teoseid ja teoste seeriaid mitmetelt erinevatelt varasematelt väljapanekutelt.

Kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna tõi esile, et Kuulbusch on andekas portreeskulptor, kes on olnud Eesti kunstielus aktiivne enam kui pool sajandit.

„Aime Kuulbuschi teosed on klassikaliselt selged ja emotsionaalselt pingestatud psühholoogilised kunstiinimeste portreed, figuurid ja abstraktse vormikeelega reljeefid ning installatsioonid,“ märkis Kersna. Ta lisas, et nii portreedes kui ka figuraalsetes teostes tuleb kujukalt esile kunstniku paeluv inimese sisemaailma avamine.

Näitusel on näha Tallinna Jaani kiriku galerii isikunäituseks „Hommage“ 2019. aastal valminud portreed tuntud kultuuritegelastest – Tiit Pääsukesest, Juhan Viidingust, Aili Vindist, Malle Leisist ja teistest. Portreede puhul püüdis kunstnik portreteeritavat edasi anda võimalikult nappide vahenditega ja üldistatud vormiga tabada olemuslikku portreteeritavas.

Kunstniku enda sõnul annavad mõtestatud kujundite ja erineva iseloomuga materjalide koosmõju ning looduse muutumist ajas edasi 2016. aastal Viimsi Püha Jaakobi kirikus toimunud isikunäitusel „Puudutused“ eksponeeritud abstraktsed reljeefid ja vormimängud. Äsja Tallinnas Vabaduse galeriis toimunud isiknäitusel „Kehakeelsed“ eksponeeritud stiliseeritud figuratiivsete skulptuuride loomise tõukeks on aga inspireerivad autorid ja teosed kunstiajaloost.

Kuulbuschi tuntumate teostena võib nimetada Agu Aarna, Albrecht Altma, Paul Kogermani, Ottomar Madisoni, Jüri Nuudi, Juhan Vaabeli, August Velneri ja Aleksander Voldeki mälestussambaid Tallinna Tehnikaülikooli akadeemikute alleel; Heino Elleri monumenti Tallinnas, „Justitia“ Tallinna kohtumaja fassaadil (1991), mis alates 2018. aastast on eksponeeritud Lubja tänava kohtumaja saalis.

Skulptor Aime Kuulbusch-Mölder õppis aastatel 1963–1969 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri erialal. Töötas aastatel 1962–1963 Kunstikombinaadis ARS nahkehistöö ateljees, aastatel 1969–1972 Ehituskomitee Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses ja alates 1973. aastast töötab vabakutselise kunstnikuna. Näitusetegevuses osaleb aktiivselt alates 1969. aastast. Esimene isikunäitus toimus 1973. aastal Tallinna Kunstisalongis.

Näitus „Nostalgiline“ jääb avatuks kuni 19. jaanuarini 2023. Väljapaneku vaatamiseks tööpäevadel kella 10-16 on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.

Näitusi vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Avafoto: Riigikogu Kantselei/Erik Peinar

Soome: MAKSUSOODUSTUS vähendab alates detsembrist kõigi soomlaste elektriarveid

By

Helena-Reet Ennet

-

november 28, 2022

NordenBladet — Käibemaksu alandamine vähendab detsembrist aprillini Soome majapidamiste elektriarveid. Sõltuvalt tarbimisest ulatub sääst mõnest eurost sadade eurodeni. Soome valitsuse sügisel otsustatud elektri käibemaksusoodustus hakkab kehtima detsembri alguses, vahendab Helsingin Sanomat.

Maksumäär langeb 24 protsendilt 10 protsendile. Muudatus kehtib detsembri algusest aprilli lõpuni. Muudatuse põhjuseks on energiakriisist tingitud elektrihinna tõus. Mõnes majapidamises on elektri hind varasemaga võrreldes kordades tõusnud.

„Õigeaegsuse eesmärk on vähendada kulusid aasta kõige külmemal aastaajal, mil majapidamiste elektritarbimine on küttevajaduse tõttu kõige suurem,” seisis rahandusministeeriumi septembris avaldatud pressiteates.

Käibemaksusoodustus kehtib kõigile elektri ostjatele. See vähendab elektritasu, kuid mitte elektri ülekandetasu. Elektrifirmad võtavad alates detsembrist arvetel automaatselt arvesse alandatud käibemaksumäära.

Maksulangetus langeb kokku ajaga, mil paljude majapidamiste senine elektrileping kallineb. Näiteks energiafirma Helen teatas oktoobris, et tähtajatute elektrilepingute hinnad tõusevad detsembri alguses keskmiselt 60 protsenti.

Käibemaksu alandamine vähendab majapidamiste elektri koguarvet detsembrist aprillini sõltuvalt tarbimisest mõnest eurost sadade eurodeni. See vähendab riigi maksutulusid hinnanguliselt 290 miljoni euro võrra.

Valitsus otsustas sügisel ka kaks uut toetust inimestele, kelle elektriarve oluliselt kallineb. Need jõustuvad aasta alguses.

Üks neist on ajutine tulumaksu soodustus. Maksuameti andmetel saab elektri soodustust taotleda, kui elektrikulu perioodil jaanuar-aprill on kokku üle 2000 euro. Rahandusministeeriumi hinnangul puudutab elektrienergia soodustus ligikaudu 252 000 majapidamist.

Madala sissetulekuga inimesed, kes oma väikese sissetuleku tõttu ei suuda elektriarve alusel majapidamise soodustust täielikult ära kasutada, saavad seevastu taotleda elektritoetust sissetulekutoetuse näol kõrge elektriarve alusel.

Avafoto: Pexels

Soome: Detsembri lõpus makstakse välja erakorralised lastetoetused

By

Helena-Reet Ennet

-

november 28, 2022

NordenBladet — Selline ühekordne lastetoetus on Soomes erakordne. Seda pole teadaolevalt kunagi varem tehtud. Selle põhjuseks on olnud toidu, energia ja kütuse hinnatõus. Mõte on, et jõulude ajal toetatakse lastega peresid, ütles sotsiaalkindlusameti Kela toetuste ja teenuste planeerimise üksuse jurist Tiina Äijälä.

Lastega pered saavad järgmisel kuul kahekordse lastetoetuse. Täiendav lastetoetus makstakse soomlastele välja detsembri lõpus, 23. detsembril. Maksekuupäev on jõulupühade tõttu tavapärasest varasem, vahendab Ilta-Sanomat.

Kahe lapse eest makstav lastetoetus on 199,72 eurot kuus. Kahe vanema ja kahe lapsega leibkonnas on kahekordne lastetoetus seega detsembris 399,44 eurot ning ühe vanema ja kahe lapsega peres 652,64 eurot.

Lastetoetus on maksuvaba tulu, mida ei mõjuta varaline seis ega sissetulek.

Kela juristi Tiina Äijälä sõnul on täiendav lastetoetus tekitanud soomlastes küsimusi. Paljud inimesed tahavad teada, kas täiendav lastetoetus tähendab, et nad saavad kahekordse toetuse.

See on tõepoolest kahekordne lastetoetus, ütles Äijälä. Isegi kahe vanemaga peres, kus on üks laps, on lastetoetus ikkagi kahekordne. Ühe vanemaga peres makstakse kahekordselt nii laste- kui üksikvanematoetust.

Osa peresid saab juba praegu tuhandeid eurosid lastetoetusi ilma täiendava lastetoetuseta.
Näiteks 2022. aasta septembris maksis Kela viiele Soome perele lastetoetust 2177,40 eurot pere kohta. Tegemist oli kahe vanemaga peredega, kus oli vähemalt 13 last.

Detsembris makstakse paljudele üle tuhande euro suuruseid lastetoetusi.

Ühe vanema ja kolme lapsega leibkond saab detsembris 1046,82 eurot. Kela septembrikuu andmetel on neid peresid 9955.

Kahe vanemaga peres saavad neljalapselised pered ligi tuhat eurot. Nendel juhtudel makstakse lastetoetust detsembris 993,50 eurot.

Summa suureneb, kui peres on rohkem lapsi.

Oktoobris oli üle 500 euro saanud inimesi umbes 20 000. Kui seda kahekordselt maksta, saaksid nad kätte üle tuhande euro, ütleb Kela statistikaekspert Siru Keskinen.

Kela statistika järgi sai septembris kokku viis peret lastetoetust 2177 eurot. Kui pere suuruses muudatusi pole toimunud, on neil detsembris õigus saada selgelt üle 4000 euro.

Juristi Äijälä sõnul pole Kelale tulnud kaebusi, et lastetoetust liiga suureks peetakse. Äijälä tuletab meelde lastetoetuse põhimõtteid. See on ülalpidamistoetus, mis kuulub kõigile, olenemata sissetuleku tasemest.

Äijälä on kuulnud kriitikat, et hea sissetulekuga peredele ei tohiks lastetoetust maksta. Mõned on küsinud, kas täiendavast lastetoetusest on võimalik keelduda. Kahekordsest lastetoetusest keelduda ei saa, kuid lastetoetuse kaotamine on täiesti võimalik.

Äijälä sõnul on Kelalt küsitud, kas Soomest makstakse palju lastetoetust ka välisriikidesse. Mõnel juhul on see võimalik, kui ühel vanemal on õigus Soome sotsiaalkindlustusele. Tihti on põhjuseks olukord, kus laps elab välismaal, aga näiteks isa töötab Soomes. Täiendav lastetoetus läheb riigile maksma 112 miljonit eurot.

Avafoto: Pexels