NordenBladet — Soomest Eestisse veetavate ehitusjäätmete kogus kasvas eelmisel, 2019. aastal võrreldes varasema aastaga kümme korda. Ehitusjäätmete vedu Soomest Eestisse ongi praegu trend. Enamus Soomest Eestisse veetavatest jäätmetest on segaolmejäätmed, millega köetakse tallinlaste kodusid. See, mis põlemisest alles jääb ehk kahjulikud ühendid veetakse tagasi Soome ja nad jõuavad Fortumi ohtlike ainete töötlemise tehasesse, vahendab Yle.
Soome prügi moodustab 15-20 protsenti Iru põletusjaamas töödeldavast prügist. Aastas põletatakse Iru jaamas 250 000 tonni prügi. Ettevõte põhjendab Soome prügi põletamist selle hea kvaliteediga. See tähendab, et segaolmejäätmetes on vähem biojäätmeid ja muid põlemist takistavaid ühendeid.
Jäätmete põletus on äri, kus klient maksab peale, et prügist lahti saab. Soome ettevõtted on Eesti prügitöötlejatele head kliendid, kuna nad maksavad rohkem. Eestis on aga soomlastel oma prügi töötlemine odavam kui Soomes.
Aastal 2018 veeti Soomest Eestisse iga päev prügi ligi 300 tonni. Terve aasta jooksul veeti Soomest Eestisse 101 000 tonni jäätmeid. Üle poole sellest ehk 56 000 tonni olid põletamiseks mõeldud segaolmejäätmed. Ligi 10 protsenti olid pliiakud, mida töödeldakse Kirde-Eestis Sillamäel asuvas tehases. Seal korjatakse plii välja ja seda kasutatakse uute toodete valmistamisel. Samuti ka plastik.
Eesti keskkonnaameti hinnangul on kõige probleemsemad Soomest veetavad ehitusjäätmed. Eestis Soomest toodud ehitusjäätmed sorteeritakse ja kõik, mis annab edasi müüa, see müüakse. Alles jääb mineraalne aine, mille hulgas on plastik, puit, penoplast ja muu taoline. See alles jäänud aine tuleks viia prügimäele, aga Eestis veetakse see pinnatäiteks, kuigi selleks otstarbeks ei tohi kasutada muud kui liiva ja kive. Ehitusjäätmete käitlemist on aga raske kontrollida. Mõned aastad tagasi tuli välja juhtum, kus Eesti ettevõte vedas Soomest 184 tonni ehituprahti ja see sattus Eestis suures osas loodusesse.
Avafoto: Pexels