NordenBladet – Eesti kohalikud omavalitsused vajavad lisaraha ajutiselt siin töötavate välismaalaste laste õppeks, sest raha abiõpetajate palkamiseks napib. Paide Hillar Hansoo põhikoolis õpib kaheksa Ukraina päritolu ja püsiva registreeritud elukohata last, kelle vanemad on siia tulnud ajutise elamis- ja tööloaga, Viljandi põhikoolides on kolm last Ukrainast ja üks Bulgaariast, vahendab Eesti Rahvusringhääling.
Paide abilinnapea Anneli Tumaski rääkis Olev Kengile, et kuna nende laste koolitamine toimub samuti eesti keeles, tavapäraste koolitundidega nad hakkama ei saa ja vajavad eesti keeles abiõpet. “Kool taotleb praegu ühte abiõpetaja kohta ja palgasumma üheks õppeaastaks selle jaoks oleks 21 000-22 000 eurot. Tulevikus ilmselt see vajadus kasvab, veel on vaja juurde teist või kolmandatki abiõpetajat. Siis oleks väga tore, kui riik ja ministeerium meid selles osas aitaksid.”
Viljandi abilinnapea Janika Gedvil pöördus registreerimata elukohaga laste koolikohustuse rahastamise pärast ministeeriumisse mullu septembris. “Lisaks tugimeetmetele on üldse meil mitmed küsimused ka õppekoha rahastuse suhtes. Ja kuna meil on juba ka kogemust välisriikidest tulnud lastega, siis neil ei ole haigekassa kindlustust. Aga vastus oli nii, et loomulikult peame me koolikohustuslikele lastele tagama koha koolis ja see kehtib vaid niiöelda põhihariduse ulatuses. Ja soovitati siis kohalike linna ettevõtjatega tihedamat koostööd teha,” rääkis Gedvil.
Haridus- ja teadusministeeriumi hariduskorralduse osakonna juhataja Ingar Dubolazov ütles, et ministeerium toetab juba praegu kõiki omavalitsusi, kes taotlevad lisaraha selleks, et pakkuda keeletuge mitte-eesti kodukeelega sisserändajatele. Toetusi vahendab sihtasutus Innove.
Allikas: Err.ee