NordenBladet — Soomes on sõjaväeteenistusest keeldumine karistatav vanglakaristusega, ent ometi on hulk noormehi sellest pääsenud. Nad kasutasid ära auku seadusandluses. Sõjaväest keeldumine tähendab keeldumist nii ajateenistusest kui tsiviilteenistusest. Soome noormees Valtteri anti selle eest kohtu alla, aga karistada ta ei saanud, vahendab MTV.

Kohus vabastas Valtteri süüdistustest 13. juunil tehtud otsusega. Põhjuseks tõi kohus asjaolu, et tema süüdimõistmine oleks diskrimineerimine.

Valtteri sai vabastava otsuse, kuna tema süüdistamise ajal oli jõus seadus, mis vabastas Jehoovatunnistajad täielikult sõjaväest. Helsingi ringkonnakohus tegi 2018. aasta veebruaris esimest korda otsuse, mille kohaselt oleks süüdimõistmine sõjaväest keeldumine eest ebaõiglane võrreldes Jehoovatunnistajatega.

Pärast seda kohtuotsust muudeti Soomes kiiresti seadust, mis lõpetas Jehoovatunnistajate erikohtlemise alates 2019. aasta 1. aprillist. Valtteri asja menetleti aga veel vana seaduse järgi. Talle endale tundub see ebaõiglane, et ta sai vabastuse tänu sellele, et vana seadus tol ajal veel kehtis. Ta polnud samal ajal ainus, kes sai vabastuse vana seaduse järgi – seda võimalust kasutas tänavusel, 2019. aastal kokku 73 noormeest. Seda on palju, kui arvestada, et seni oli aastas olnud vaid 30-40 keeldujat.

Seaduse järgi on sõjaväest keeldumise eest ette nähtud vanglakaristus, mille pikkus on pool kandmata jäänud sõjaväeteenistuse ajast. Nii aja- kui tsiviilteenistuse puhul on karistuse pikkus sama, kuna keeldujate teenistus muudetakse algul arvestuslikult tsiviilteenistuseks. Tsiviilteenistuse pikkus on praegu 347 ööpäeva, mis tähendab, et pikim karistus on 173 päeva.

Valtteri põhjendab keeldumist sellega, et tema arvates on armeeteenistus ebaõiglane. Tema väitel on ebaõiglus see, et kui ei taha relva kanda, siis tuleb läbida poole pikem tsiviilteenistus.

Tsiviilteenistus kestab Soomes 347 ööpäeva, ajateenistuse saab tehtud 165 päevaga.

Soome seaduses on veel teinegi pügal keeldujate kohta – nimelt isegi kui teenistust ei läbinud ja vabanesid süüdistusest, võidakse sind uuesti sõjaväkke kutsuda. Kui inimene jätkuvalt keeldub, tehakse tema kohta uus kuriteoteade. Valtteri võib seega saada uue sõjaväekutse.

Valtteri pole aga tuleviku pärast mures, sest Euroopa inimõiguste konventsiooni järgi ei saa inimest süüdistada ega süüdi mõista kaks korda sama asja eest. Isegi kui tuleb uus süüdistus, siis pole sel mingit tähtsust, kui seaduse järgi ei saa sama asja eest uuesti kohtu alla anda.

Valtteri arvates tuleks kogu praegune sõjaväesüsteem likvideerida. Tema arvates on vale, et noormehed peavad läbima ajateenistuse isegi siis, kui nad seda ei taha. Kõigil peaks olema õigus otsustada, mis nad oma elus teevad. Kedagi ei saa sundida midagi tegema.

Üldine sõjaväekohustus puudutab ainult mehi. Valtteri arvates on aga tegemist Soome suurima soolise ebavõrdsuse probleemiga. Enamik soomlastest siiski nii ei arva, 65 protsenti on rahul praeguse süsteemiga. Valtteri arvates aga tuleks sõjaväkke võtta ka naisi.

Teine asi, mida Valtteri peab ebaõiglaseks, on pisike päevaraha, vaid 5,1 eurot päevas. See on naeruväärselt väike hüvitis ükskõik millise töö eest. Kui keegi tahaks maksta sellist palka töötajale, siis naerdaks ta välja.

Valtteri arvates on Soome jaoks parim viis end kaitsta luua vabatahtlikkusel põhinev palga-armee. Oleks õiglane, et makstaks selle eest palka neile, kes seda soovivad.

Praegu 19-aastane Valtteri peab koolist pausi ja käib tööl. Tulevikus tagab ta õppida graafilist disaini. Ta ei usu, et sõjaväeteenistuse läbimata jätmisel on tulevikus mingi mõju tema töölesaamisele. Tsiviilidel on tööd isegi kergem leida, kui neil on vastav kogemus.