NordenBladet — Viimasel ajal on avalikkuse tähelepanu all Helsingi odavad üürikorterid. Kui muidu on Helsingis korterite üür 800 euro ringis, siis linn pakub kortereid poole hinna ehk 400 euroga. Inimesed tunnevad huvi, kuidas soodsat korterit saada. Korterite jaotamisega tegeleval Helsingi linna kinnisvaraettevõttel Heka mingeid järjekordasid ei ole. Valik tehakse lähtuvalt inimeste vajadustest, vahendab Helsingin Sanomat.
Kui näiteks Kontulas vabaneb korter, siis vaatab töötaja, kes on vastavat korterit taotlenud. Neist antakse korter sellele, kel on kõige suurem vajadus.
Kuidas aga vajadus välja selgitatakse? Reegel on see, et eelistatakse neid, kel on väike sissetulek ja vähe vara. Taotlejad jagatakse kolme kategooriasse: „eriti suure korterivajadusega”, „suure korterivajadusega” ja „korterivajadusega”.
Juhtum on eriti suure vajadusega siis, kui taotleja üürileping on lõppemas, taotleja on ilma elukohata või elab väga kitsastes tingimustes. Suure vajadusega on ka kodust omaette elama kolivad noored. Vajadust ei loeta suureks siis, kui inimene on ise üürileppe lõpetanud.
Kui on kaks taotlejat, kellest ühel lõppeb üürileping kolme kuu pärast ja teisel kuu lõpus, siis eelistatakse viimast. Põhiprobleem on selles, et enamus taotlejatest on üksikud inimesed, aga üksikutele mõeldud ühe- ja kahetoalisi kortereid on kõige vähem.
Paremas olukorras on need, kes elavad kahekesi või kel on pere. Üksi taotlejatest saab korteri iga kümnes taotleja, pere puhul iga neljas.
Taotlejate puhul eraldi sissetuleku piiri pole seatud. Seda prooviti varem, aastatel 2017-2018. Siis oli tulu piir üksi elavatele 3000 eurot kuus ja kahekesi elavatele 5100 eurot kuus.
Tulupiiride varjukülg on asjaolu, et siis pole inimene nõus võtma vastu kõrgema palgaga töökohta, kuna kaotab korteri. Kuigi tulupiiri pole, siis arvestavad korterite jagamisega tegelevad ARA bürood siiski taotlejate sissetulekutega.
Väikse sissetulekuga inimesi eelistatakse korterite jagamisel, sest Helsingis on üürihinnad kõrgemad kui mujal Soomes ja see mõjub halvasti väikse sissetulekuga inimestele. Keskmine üürihind Helsingi kinnisvaraturul on 780 eurot kuus ühetoelise korteri eest.
Kõige tähtsam kriteerium pole aga siiski sissetulek, vaid inimese vajadus. Praktikas tähendab see seda, et väikse sissetulekuga inimesel on raske leida soodsat linnakorterit, kui tal on kehtiv üürileping – isegi, kui olukord on majanduslikult keeruline.
Korteri võib saada seoses sissetulekuga, kui eluasemekulud on üleloomulikult suured ehk vähemalt 40 protsenti brutosissetulekust. 2200 eurot kuus teeniv ja 800 eurot üüri maksev hooldetöötaja seega selle kategooria alla ei mahu, kuigi pärast maksude maksmist neelab üür enamuse sissetulekust.
Tuludest tähtsam kriteerium on oht eluasemest ilma jääda. Samuti arvestatakse inimeste varalist seisu. Üksi elaval inimesel ei tohi olla vara enam kui 92 000 eurot, kahekesi elaval kokku 112 000 eurot. Enamasti pole see probleem, sest korteri taotlejatest valdaval enamusel pole mingit vara.
Helsingis on olnud põhimõte segada omavahel eri tulutaseme ja vanusega inimesi. Samuti paigutatakse migrante laiali üle linna. Erandiks on uued elurajoonid, kus elavad paremal järjel inimesed.
Helsingi linna korterite taotlejatest saab korteri vaid iga kümnes ehk 10 protsenti. Hekal on ligi 50 000 korterit, millest vabaneb aastas ligi 3000. Uutesse korteritesse paigutatakse vanematel pindadel elajad korterivahetuse käigus.