Advertisement:

Kliima- ja energiakomisjon sai ülevaate Eesti võimalustest saavutada kliimaneutraalsus

NordenBladet — Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai eile (30.sept) ülevaate analüüsist, mis selgitas, kuidas on Eestil võimalik jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni ning millised on selle võimalikud kulud.

Peaminister Jüri Ratase sõnul näitas analüüs, et kliimaneutraalsuse poole liikumine on panustamine tulevikku. “Iga kliimamuutuste pidurdamisse investeeritud euro on investeering jõukusse ja nutikusse, mis annab nii innovatsioonis kui ka elukvaliteedis dividende. Meil on vastutus praeguste ja tulevaste põlvkondade ees ning neid samme ei saa vaadata lihtsalt kuluna. Kõik, mida me täna ja lähikümnenditel maakera ja meie elukeskkonna hüvanguks teeme, on panustamine meie tuleviku tarkusesse, kestmisesse ja jõukusesse,” sõnas peaminister.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on madala kasvuhoonegaaside heitega majanduseni võimalik jõuda targalt panustades. „Peame otsima keskkonnasõbralikke lahendusi tööstus-, transpordi – ja energeetikasektoris. Meil on võimekaid teadlasi, kes oskavad pakkuda nutikaid lahendusi, mis võiks tulevikus jõuda kasutusse ka mujal maailmas. Tegemist on väga oluliste ja suurt rahalist mõju omavate otsustega, mis vajavad veel põhjalikku ja sisukat arutelu,“ lausus keskkonnaminister.

Komisjonile tutvustati SEI Tallinna ja OÜ Finantsakadeemia “Eesti kiimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi“, mida tutvustatakse ajakirjandusele homme kell 9 keskkonnaministeeriumis. Uuringu käigus selgitati, kuidas saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus – millised peaksid olema selleks tehtud muudatused ning nende mõjud. Samuti, kui palju ja kuhu peavad panustama era-, avalik- ja mittetulundussektor.

Analüüsis loetletud tegevuste elluviimisel oleks Eestil võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Selleks tuleks avalikul, era- ja kolmandal sektoril teha nende aastate jooksul investeeringuid praeguses vääringus hinnanguliselt 17 miljardi euro ulatuses. Strateegiliselt tarkade otsuste korral oleksid need investeeringud pikaajaliselt tulutoovad.

Lisaks jätkas valitsuskomisjon arutelu Eesti Energia kava üle ehitada uus Enefit põlevkiviõlitehas ning Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamise plaani üle. Komisjon andis rahandusministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesande analüüsida eri võimalusi põlevkiviõli eelrafineerimistehase kaasrahastamiseks. Riigi eelarvestrateegia 2021-2024 koostamise protsessis arutatakse edasi, kas ning mil viisil riik eelrafineerimistehase investeeringut toetada plaanib.

Komisjon otsustas seada energeetika valdkonnas riiklikuks prioriteediks kliimaeesmärkide täitmist toetavate energiatehnoloogiate uurimis- ja arendustööd.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on puhtama energiatootmise poole mõistlik liikuda samm haaval, kahjustamata Eesti energiajulgeolekut ja töökohti Ida-Virumaal. „Põlevkivi annab täna suurema osa Eesti elektrist, eksporditulu ning tööd ja leiba tuhandetele inimestele. Seega tuleb liikuda väärtusahelas edasi ja toota põlevkivist senisest enam kõrgema lisandväärtusega ning madalama keskkonnajalajäljega tooteid,“ lisas ta. Tegevusi õigesti planeerides on see kooskõlas ka pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Samuti alustati arutelu ettepanekute üle, kuidas leevendada taastuvenergia arenduste piiranguid. Teemat arutatakse edasi valitsuse kabinetinõupidamisel oktoobris.

Kliima- ja energiakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil, kui teemakäsitlus seda eeldab. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service