NordenBladet — Soome läheb tasuta kohustuslikule gümnaasiumiharidusele üle 2021. aastal, aga enne seda hakatakse maksma õppematerjalide toetust kehvemal järjel perede gümnasistidele ja kutsekoolide tudengitele.
Alates augustis maksab Kela õppematerjalude toetust neile teise astme õppuritele, kelle vanemate sissetulek ei ületa aastas 41 100 eurot. Õppematerjalide toetus lisandub õppetoetusele ja see on 46,80 eurot kuus, vahendab Yle.
Toetust saab vanemate juures elav alla 20-aastane õpilane ja mujal elav alla 18-aastane õpilane. Toetust võib saada ka alla 17-aastane õpilane, kuigi ta muud õppetoetust ei saa.
Toetust saavate õpilaste arv on ligi 33 000, mis on ligi kuuendik teises astmes õppivatest alla 20-aastastest õpilastest.
Soome teise astme õpilasorganisatsiooni hinnangul on tegemist sammuga õiges suunas. See kergendab väiksema sissetulekuga perede õpilaste olukorda. Küsimusi tekitab ainult see, miks on toetus igakuine, kui õppematerjalid tuleb soetada õppeaasta alguses.
Soome gümnaasiumiõpilaste liidu arvestuste kohaselt läheb gümnaasiumiõpe maksma 2500 eurot. Selle arvestuse sees on minimaalne vajalik õppemaht, aga paljud teevad sellest rohkem. 2500 euro hulka kuuluvad õpikud, laptop arvuti, kalkulaator ja muud tarvikud ning ülikoolieksamite tasud. Selle sisse ei kuulu vabatahtlik tegevus.
Teise astme õpilased saavad õppetoetust 10 kuud aastas. Kui õpilane sooritab õpingud ette nähtud 3 aastaga, siis selle aja jooksul koguneb õppematerjalide lisa 1400 eurot. Sellest kõigi kulude hüvitamiseks ei piisa.
Kutsehariduse kulud on olenevalt erialast samuti mitusada eurot. Õpilane peab ise soetama kokanoa, juuksurivarustuse ning kaitsevahendid. Kutsekoole on Soomes vähem kui gümnaasiume, seetõttu peavad õpilased minema kodust eemale ja see suurendab kulusid. Õpilasel on ka muid kulusid materjalide kõrval nagu toit, elamine ja muud kulud.
Soomes võtab üha enam teise astme õpilastest õppelaenu ja satub nii võlgadesse. Möödunud aastal võttis iga kümnes alla 20-aastane õpilane õppelaenu, 2008. aastal iga kahekümnes. Laenu võetakse üha suuremaid summasid. Gümnaasiumis või kutsekoolis õppivatel 16-19-aastastel noortel oli eelmisel aastal keskmine laenusumma üle 4000 euro. Aastal 2008 oli laenusumma alla 2000 euro.
Suurim põhjus laenu võtmiseks on asjaolu, et õppetoetusest ei piisa. Õpilased on Soomes suurim grupp, kes on sunnitud laenu võtma hiljemalt ülikoolis.
Soome käesoleva valitsuse programmis on sees teise astme ehk gümnaasiumi- või kutsehariduse kohustuslikuks muutmine, millega seoses õpilastel enam kulusid ei kaasne. Kõige varem võiks uus kord jõustuda 2021. aasta sügisel. Siis on keskharidus tasuta kõigile Soome noortele.