NordenBladet — Täpselt 236 aastat tagasi pühapäeval algas sündmuste jada, mis muutis elu Islandil tundmatuseni. Pühapäeva hommikul 8. juunil 1783. aastal purskas vulkaan Laki*. Järgmise 8 kuu jooksul purskas vulkaani kraatrist laavat 600 ruutkilomeetri suurusele alale (võrdluseks, Tallinna pindala on 160 ruutkilomeetrit).
Samal ajal paiskus õhku palju mürgiseid gaase. Tegemist oli viimase 1000 aasta jooksul maailmas suuruselt teise vulkaanipurskega. Ainult Indoneesias 1815. aastal pursanud Mount Tamboran oli võimsam, vahendab BBC.
Pärast vulkaanipurset hukkus 50 000-st toonasest Islandi elanikust 10 000. Mürgine, väävliühendeid sisaldav suits tappis inimesi ka mujal Euroopas. Nii juhtus näiteks Suurbritannias, kus inimesed lämbusid mürkgaaside kätte. Gaaside mõju suurendas kuumalaine.
Suits vaibus alles sügiseks. Ent sellega katsumused ei lõppenud: pärast seda tuli viimase 250 aasta külmim talv. See oli seotud vulkaanipurskega, kuna väävel seob atmosfääris soojust.
Vulkaanipurskega seotud surmad polnud niivõrd seotud purske enda kui just keskkonnamõjudega. Saak hävis ja koduloomad surid. Inimesed jäid nälga.
__________________________
Laki (islandi Lakagígar ‘Laki kraater’) on vulkaan Islandi lõunaosas.
Vulkaani kõrgus on 818 meetrit.
8. juunil 1783 alanud ja 7. veebruarini 1784 kestnud purskes paiskas Laki koos kõrvalasuvate kraatritega välja 12–15 km³ laavat, mis kattis 565 km² suuruse ala. Laavafontäänid tõusid oletatavasti 800–1400 meetri kõrgusele. Vulkaaniline tuhk jõudis Euroopasse ja Põhja-Ameerika idarannikule. Atmosfääri ülakihtidesse levinud aerosoolid muutsid 1784. aasta suve jahedaks, “päikseta suveks”.
Laki purse oli Islandi elanikele üks ajaloo suurimaid katastroofe. Vulkaanilised gaasid ja tuhk hävitasid viljasaagi ja heina, mürgituse ja nälja tõttu suri kolmveerand kariloomadest. Nälga suri viiendik Islandi elanikest.