NordenBladet — Soome politsei ja toll said õiguse automaatseks näotuvastuseks rahvamassis, aga praegu pole selle kasutamiseks veel vajalikku tarkvara. Piirivalvel on selline õigus olnud juba alates 2005. aastast. Ametivõimud saavad seega õiguse võrrelda isikute välimust andmebaasis olevate piltidega, vahendab Yle.

Seaduse järgi tohib näotuvastust kasutada vaid kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks või uurimiseks. Näotuvastust võidakse kasutada tagaotsitavate isikute leidmiseks.

Asja halvem pool on see, et kuigi luba on olemas, siis vastavaid seadmeid veel pole. Näiteks pole politseil ja tollil ühtegi näotuvastuseks kõlbulikku valvekaamerate süsteemi. Valvekaamerate pilti jälgivad endiselt inimesed, mitte arvuti või tehismõistus.

Kaamerad küll on, aga ükski neist ei tuvasta automaatselt isikut. Kaamerates pole näotuvastuseks vajalikku tehnikat.

Seadusemuudatus tuli nii ruttu, et ka toll pole suutnud veel hankida vajalikke seadmeid. Kaameraid uuendatakse, et biomeetriline jälgimine oleks võimalik.

Piirivalvel on juba aastaid olnud võimalus kasutada näotuvastust, aga praktikas on seda vähe kasutatud. Piirivalve kasutab seda võimalust vastavalt tehnoloogia arengule. Seda, milliseid seadmeid kasutatakse, piirivalve ei avalikusta.

Politsei on juba aastaid soovinud luba automaatseks näotuvastuseks. Vastavat tehnoloogiat testiti eelmisel aastal. Eesmärk on hõlbustada kuritegude uurimist. Toll on olnud sama meelt.

Tolli jaoks on oluline huvipakkuvad isikud massist kätte saada. Nüüd, kui luba käes, hakatakse tehnoloogiat hankima ja uuendama. Sadamates, tänavatel ja piiriületuskohtades on üleval sadu kaameraid. Kõige varem kolme aasta pärast on politseil olemas võimekus inimesi rahvamassist tuvastada.

Soome on aga väga kaugel Hiinast ja Venemaast, kus näotuvastuse tehnoloogiat on juba pikalt kasutatud. Hiinas arvatakse olevat üle poole miljardi valvekaamera. Teadlaste arvates kujutab see ohtu, kui inimest on võimalik igal pool jälitada. Soomes aga ollakse sellisest nn vanema venna jälitamisest veel väga kaugel.