NordenBladet — Soome teadlased tõestasid hiirte peal ära, et soolestikus olevatel bakteritel on seos inimese rasvumisega. Samasugused tulemused on saadud inimeste puhul Hiinas. Nimelt selgus soomlaste uurimisest, et rasvumist ja maksahäireid põhjustab sooltes elav teatud enterobakter. Selgus, et teistest kiiremini rasvusid hiired, kellele manustati bakterit Enterobacter cloacae, vahendab Helsingin Sanomat.
Järgmisena tahavad teadlased välja selgitada, milline on nende bakterite hulk rasvunud ja maksakahjustustega inimestel. Tulevikus saaks hakata mõtlema selle peale, kuidas nende bakterite hulka mõjutada.
Hiirte põhjal ei saa veel teha järeldusi inimeste jaoks, aga need annavad aimu mehhanismidest, mismoodi mõjutavad soolebakterid organite tööd.
Kuigi enterobakterid seostuvad inimese kõhuhädadega, pole kõik siiski kahjulikud. Enterobakterite suurt hulka seostatakse aga organismi ja maksa rasvumisega.
Ühes Hiina haiglas tuvastati selle bakteri suur kogus rasvunud inimesel. Kui inimene kaalust alla võttis, vähenes ka nende bakterite hulk.
Soolebaktereid on viimasel ajal palju uuritud ja sellest on saanud meditsiinis valitsev trend. Teadlaste arvates tuleb rasvumine teatud heade bakterite puudumisest ja teiste üleküllusest. Tegemist pole ainult soolestiku küsimuse, vaid laiemalt ainevahetusega. Teadlaste teooria on selline, et teatud bakterite, näiteks enterobakterite suur kogus lõhub bakteriaalset tasakaalu, mistõttu soole seinad kahjustuvad ja lõhenevad. Seeläbi pääsevad soolebakterid liikuma mujale kudedesse. Sellest tulenevad põletikud mõjutavad ainevahetust laiemalt ning soodustavad mitmete haiguste teket. Samal ajal inimene rasvub, mis veelgi soodustab põletikke. Inimese organism satub omamoodi nõiaringi.
Soolte bakteriaalset olukorda mõjutab eelkõige toitumine. Nii näiteks mõjuvad sooltele hästi kiudainerikkad toidud. Bakteriaalset olukorda mõjutab juba kaks nädalat kestnud toitumise muudatus. Samamoodi mõjutab vana toitumise taastamine ka vanade bakterite naasmist.
Prebiootilisi ehk soolestikule kasulikke baktereid saab põhiliselt taimetoidust. Liiga rasvane toit mõjutab aga kasulikke baktereid negatiivselt ning see võib põhjustada soolepõletikke. Baktereid saab mõjutada ka kaalust alla võttes ning isegi liikumisel on bakteritele oma mõju. Samal ajal mõjutavad bakteriaalset olukorda toidus leiduvad lisaained.
Hiirtele manustatud enterobakterite tulemusel rasvarakud suurenesid ning kudede insuliinitundlikkus vähenes – see aga on esimene etapp 2. tüübi diabeedi tekkeks. Insuliin omakorda mõjutab organismi suhkru ja rasvade ainevahetust.
Teadlaste arvates rasvus lisaks kudedele ka enterobaktereid saanud hiirte maks. Sellised muutused võivad põhjustada eluohtliku tsirroosi.
Soomlaste uurimus avaldati teadusajakirjas Plos One ning selles osalesid Jyväskylä ja Turu ülikoolide teadlased. Varem on sarnaseid tulemusi saadud 2012. aastal Hiinas läbi viidud uurimuses.
Avafoto: NordenBladet
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT