OHMYGOSSIP — Kuigi Soome president Sauli Niinistö on korduvalt kinnitanud, et Soome ei anna Eestile sõja korral kaitsegarantiid, tuleb Soome siiski sõja korral Eestile appi, kirjutab Iltalehti. Nimelt, nagu ütles ligi kuu aega tagasi välja Norra kaitseminister Ine Eriksen Søreide, on nii Soomel kui Rootsil sõja korral täita ühesugune roll. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist lisas, et asi puudutab Soome ja Rootsi õhuruumi.
Nendest ütlustest võib välja lugeda, et NATO vajab sõja korral Soome ja Rootsi õhuruumi, et NATO lennukid saaksid sealtkaudu toetada sõjalisi operatsioone Balti riikides. Soomet otseselt Balti riikide kaitsmiseks vaja pole, seetõttu ei tooda Soome ka USA lennukeid. Need lennukid jääksid liiga lähedale Venemaale, mistõttu satuksid kohe ründeobjektiks.
See on ka põhjus, miks Soome president Sauli Niinistö on pidevalt toonitanud, et Soome ei anna Eestile kaitsegarantiid. See on tõde, aga mitte kogu tõde. Soome ei anna küll aktiivset abi, aga ei keera ka selga. Soome on valmis toetama Eesti kaitsmist, kirjutab leht.
USA soovib, et Soome kaitseks küünte ja hammastega oma maad, et Venemaa ei saaks tuua oma vägesid Soome aladele Balti riikide ründamiseks. Lisaks saaksid Soome lennukid tagada läbi Soome lendavate NATO lennukite turvalisust. Hätta sattunud NATO lennukid saaksid kasutada Soome lennuvälju ning saada sealt abi.
Rootsis vajavad ameeriklased nii lennuvälju kui sadamaid ja selle vastu on lubatud tagada Rootsi turvalisust. Asi toimib samamoodi nagu külma sõja ajal, mil USA andis Rootsile turvagarantii ilma NATO liikmeks astumata.
Rootsi ja Soome omavaheline koostöö on ühtlasi üks osa NATO Balti kaitseplaanist. NATO liikmeks astumine pole Soome ja Rootsi puhul enam päevakorral. See on nn kolmas tee, mida on ajanud Soome president Sauli Niinistö.
Soome ja Rootsi on omavahel kaitsevõime ära jaganud nii, et Rootsi on tugevam merel ja Soome omakorda maal. Soomel on välja panna 280 000 sõjaväelast, Rootsil on omakorda 157 sõjalaeva ja 5 allveelaeva. Õhus on nad enam-vähem võrdsed.