NordenBladet – Euroopa Parlament ja Nõukogu jõudsid kokkuleppele uues vahe-eesmärgis teel kliimaneutraalsuseni.

  • Uus eesmärk: Vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks 90% (võrreldes 1990. aastaga).

  • Tingimus: Eesmärk kehtib juhul, kui vajalikud eeltingimused on täidetud.

  • Eesti seisukoht: Kokkulepe ühtib Eesti huvidega.

Mis muutub reeglites?

Uus kokkulepe toob sisse rohkem paindlikkust, mis rakendub peamiselt pärast 2030. aastat:

  1. Rahvusvahelised süsinikukrediidid: Alates 2036. aastast on lubatud eesmärgi täitmiseks kasutada väljaspool Euroopa Liitu tehtud keskkonnaprojekte (nt taastuvenergia arendamine mujal). Seda võib teha kuni 5% ulatuses 1990. aasta heitkogustest.

  2. Süsiniku sidumine: Täpsustati tehnoloogiate rolli, mis aitavad süsinikku atmosfäärist eemaldada ja siduda.

  3. ETS2 edasilükkamine: Maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) käivitumine lükati aasta võrra edasi – see algab nüüd 2028. aastal.

Mõju majandusele ja inimestele

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti sõnul on uus raamistik küpsem ja paindlikum kui praegune (kuni 2030 kehtiv) süsteem.

  • Konkurentsivõime: Kliimapoliitika peab toetama majandust, soodustades innovatsiooni ja investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse.

  • Järelevalve: Tugevdati kontrollmehhanisme, et regulaarselt hinnata:

    • riikide konkurentsivõimet;

    • energiahindu;

    • eesmärkide täitmist.

  • Fookus: Rõhk on lihtsustamisel ja sotsiaalsel õiglusel.

Kliimapoliitika ajatelg

Selle otsusega täiendati 2021. aasta Euroopa kliimamäärust:

  • 2030: Heite vähendamine vähemalt 55%.

  • 2040: UUS vahe-eesmärk: heite vähendamine 90%.

  • 2050: Lõppeesmärk: kliimaneutraalsus.

Järgmised sammud: Euroopa Parlament ja nõukogu peavad kokkuleppe veel vormiliselt heaks kiitma, et see jõustuks.