NordenBladet – Norra on väljastanud rahvusvahelise tagaotsimisteate mehele, keda seostatakse Bulgaaria ettevõttega, mis võis olla seotud lõhkeseadeldiste levitamisega Liibanoni militantidele Hezbollah, põhjustades möödunud nädalal surmavaid plahvatusi. Plahvatustes hukkus vähemalt 39 inimest ja vigastada sai üle 3000, sealhulgas palju tsiviilisikuid. Süüdistusi on esitatud Iisraelile, kuid Iisrael pole oma seotust kinnitanud ega ümber lükanud, vahendab Scmp.com.

Tagaotsimisteade on osa mitut riiki hõlmavast uurimisest, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas tuhanded piiparid ja raadiosaatjad olid seatud plahvatama ja kuidas need Liibanoni jõudsid. Norra politsei esindaja teatas, et rahvusvaheline tagaotsimisteade saadeti välja Oslo politsei palvel.

Norra ametivõimud ei ole avaldanud mehe nime ega rahvust, kuid on teada, et ta oli seotud Norra ettevõttega. Kohalike uudisteagentuuride andmetel oli 39-aastane mees eelmisel nädalal reisinud Ameerika Ühendriikidesse, kuid kadus pärast sinna jõudmist. Mehe tööandja, Norra ettevõtte DN Group tegevjuht Amund Djuve, teatas, et ettevõte on proovinud mehega ühendust saada, kuid tulutult.

Mees on Norra kodanik, kes on elanud riigis 12 aastat, kuid sündinud teises riigis. Ta oli väidetavalt üks Bulgaaria ettevõtte asutajatest, mis oli seotud piiparite tarnimisega Hezbollah’le. Bulgaaria ettevõte pole aga ainus, keda seadeldiste teekonnaga Liibanoni seostatakse.

Taiwani firma Gold Apollo, kelle nime piiparid kandsid, teatas, et oli andnud loa kasutada oma kaubamärki Budapestis asuvale BAC Consultingule, kuid rõhutas, et vastutus seadmete tootmise ja disaini eest lasub Ungari ettevõttel. Ungari julgeolekuteenistus teatas, et BAC Consultingu tegevjuhti on mitmel korral üle kuulatud, kuid nad ei usu, et ettevõte osales seadmete plahvatama seadmises.

Norra siseturvalisuse agentuur (PST) on samuti kontrollinud, kas Norra kodanikul võis olla seos ettevõttega, mis piiparid müüs, kuid rõhutas, et praegu ei ole alust ametlikuks uurimiseks ega kahtlustuste esitamiseks.

ÜRO on avaldanud seisukoha, et plahvatuste põhjustamine suhtlusvahenditega võib kujutada endast sõjakuritegu.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv