NordenBladet — Soome elamutes leiduv radoon põhjustab igal aastal hinnanguliselt 200–300 kopsuvähki haigestumist. Iga kolmas haigestumine on ennetatav. Soomes on välis- ja siseõhk üldiselt puhas. Küll aga võib siseõhk sisaldada kahjulikke tegureid, mis on seotud pikaajaliste haiguste ohuga, vahendab Yle.

Nendeks puudusteks on näiteks välisõhust korteritesse sattuv tahkete osakeste õhusaaste, radoon, sigaretisuits, hoonete niiskuskahjustused ja asbest. Soome Terviseameti andmetel on peenosakeste kontsentratsioon siseõhus Euroopa keskmisest madalam, samas on Soome elamute radoonisisaldus Euroopa kõrgeim.

Kiirguskaitsekeskuse (STUK) hinnangul on Soome elamufondi hulgas radoonisisaldust mõõdetud vaid kümmekond protsenti.

Elamutes tehtud radoonimõõtmiste arvu kohta täpne info puudub, sest lisaks STUK-ile teevad mõõtmisi paljud eraõiguslikud radooniga tegelevad firmad.

Register, mis sisaldab kõiki Soome elamute radoonimõõtmisi, oleks tõesti kasulik. Nii saaksime kõige põhjalikuma info selle kohta, kus radooni on mõõdetud ja kus seda kõige rohkem esineb, ütleb Kiirguskaitsekeskuse juhtivinspektor Katja Kojo.

Radooni leidub Soomes eriti rohkelt seljandikel. Radooniriski piirkondade klassifitseerimisest tuleks Kojo sõnul aga loobuda, kuna see võib olla põhjuseks, miks inimesed radoonimõõtmisi ei tee.

Kojo sõnul toimub 75 protsenti Soome radooniga kokkupuutest inimese enda kodus. Seetõttu oleks hea mõõta Soome väikemaju ehk ühepereelamuid ja ridaelamuid, samuti kortermajade esimesi korruseid ja nende kortereid.

Naabri radoonimõõtmise tulemusest ei saa teha järeldusi oma kodu siseõhu kontsentratsioonide kohta, juhib Kojo tähelepanu.

Kõrgeid kontsentratsioone on mõõdetud kõikjal Soomes. Tahaksime STUKis sellisest radooniriskipiirkonna mõtlemisest väga lahti saada, ütleb Kojo.

Tampere ülikooli epidemioloogiaprofessor Anssi Auvinen läheneb mõõtmistele rahulikumalt.

Kui meil on alasid, kus pole mõõtmisi tehtud, on mõõtmine vajalik. Isegi piirkondades, kus on teadaolevalt palju radooni, on vaja mõõtmiste arvu veelgi suurendada. Kui seevastu piirkonnas on tehtud mõistlik arv mõõtmisi ja kõrgeid kontsentratsioone pole tuvastatud, siis selles mõttes pole ehk kõige mõistlikum ressursikasutus sinna mõõtmisi juurde panna, arutleb ta.

Radoon on radioaktiivne väärisgaas, mis kiirgab ioniseerivat kiirgust. Kui inimene hingab sisse radioaktiivseid aineid, siis need lagunevad organismis, hingamisteedes ja kopsudes ning eraldavad kudedesse alfakiirgust.

Pikaajaline kokkupuude ja kõrge radoonisisaldus siseõhus võivad suurendada kopsuvähi riski. Radooniga kokkupuude on eriti kahjulik suitsetajatele.

Korterites leiduv radoon põhjustab igal aastal hinnanguliselt 200–300 kopsuvähki haigestumist. Arvutuste kohaselt oleks iga kolmas radoonist põhjustatud kopsuvähk ennetatav.

Kui radoonimõõtmised oleksid tehtud terviklikult ja mõõtmiste põhjal tehtud radoonikorrektsioonid ja need õnnestuksid ehk saaks radoonisisaldust selgelt alandada, siis oleks ehk võimalik viis protsenti kõigist Soome kopsuvähkidest ära hoida, hindab Auvinen.
Radoonikiirgust ei ole tunda ja see ei põhjusta koheseid sümptomeid. STUKi asjatundja Katja Kojo hindab, et võib-olla seetõttu suhtuvad soomlased radooni liiga hooletult.

Kiirgus võib olla paljude inimeste jaoks keeruline asi. Me kardame ebatõenäolisi asju nagu tuumaelektrijaama rike ja tuumasaaste. Inimesed ei ole teadlikud, et kiirgus on meie elukeskkonnas kogu aeg olemas, märgib Kojo.

Radooni levimust siseõhus mõjutavad näiteks eluaseme ehitusviis ja ventilatsioon.
Viimastel aastatel on ehituses tähelepanu pööratud radooniohu kõrvaldamisele. Õigusaktis on sätestatud kaks kontrollväärtust. Vastavalt ehitusmäärustele tuleb uued elamud projekteerida ja ehitada nii, et radoonisisaldus ei ületaks 200 bekereli kuupmeetri kohta (Bq/m3).

Kui radoonisisaldus ületab varem ehitatud elamutes 300 Bq/m3, tuleks kasutusele võtta parandusmeetmed. Remondijuhised leiab näiteks Kiirguskaitsekeskuse kodulehelt.

Soome elamutes on radoonisisaldus keskmiselt kõrgem kui töökohtadel. Ilmselt tuleneb see eelkõige sellest, et töökohtade ventilatsioon on parem kui elamutes, ütleb Katja Kojo.
Keskmine radoonisisaldus Soome elamutes on umbes 94 Bq/m3. Soomes tehtud mõõtmistel on Kojo sõnul saadud halvimal juhul isegi kümnete tuhandete bekerelide näidud.

Siiski ei tasu Kojo sõnul paanikasse sattuda ka mõõtmisel saadud kõrgete näitude puhul.
Te peaksite alati püüdma võimalikult madala radooni kontsentratsiooni poole. Isegi kui kontsentratsioon on kõrge, on abinõusid, lisab ta.

Remondimeede valitakse lähtuvalt elamu hoonetüübist ja radooni kontsentratsioonist.
See võib olla õhuvahetuse suurendamine või veidi drastilisem meede, näiteks radoonikaevu või tolmuimeja paigaldamine. Siinkohal tasub pöörduda professionaalse radoonifirma poole, kellega koos mõelda enda elamu puhul õige remondiliigi peale, räägib Katja Kojo.

Mis on radoon?

Radoon (Rn222) on värvitu ja lõhnatu õhust raskem looduslik radioaktiivne gaas. Radoon on pärit maakoorest ning tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel. Kõikidele radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest, tekitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid elemente ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoonisisalduse mõõtühikuks on Bq/m³ (bekerell kuupmeetri kohta).

Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Radoon on suitsetamise järel teisel kohal kopsuvähki haigestumise tekitajaks. Eestis haigestub aastas umbes 100-150 elanikku kopsuvähki tulenevalt radoonist nende elukeskkonnas, seda on ca kaks korda rohkem kui hukkub aastas inimesi liikluses. Erilise riski all on suitsetajad, tingituna suitsetamise ja radooni sünergilisest efektist.

Radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on üldjuhul madal, sest radoon hajub välisõhus ning ei kujuta seetõttu ohtu tervisele. Kuid aluspinnasest siseruumidesse sattuv radoon võib õhu radoonisisalduse tõsta määrusega kehtestatud normidest oluliselt kõrgema tasemeni.

Kõrge radoonisisaldusega siseõhu peamiseks põhjuseks on majaaluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni settekivimite erimid jt. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest.

Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida gaasikindlam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Radoonitase hoone siseõhus sõltub ilmastikust, so õhurõhk, tuulesuund, maapinna niiskus %, maapinna külmumine jms. Lisaks mõjutab radooni taset hoones ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne. Mida pikemaajaliselt radoonitaset siseõhus monitoorida seda täpsema tulemuse saab.

Radoon pääseb hoonetesse läbi betoonipragude, kaablite ja torude läbiviikude. Pikaajaline elamine või töötamine suure radoonisisaldusega keskkonnas suurendab riski haigestuda kopsuvähki.

Avafoto: Unsplash