Eile nägin esmakordselt juba 2009 aastal valminud filmi akita tõugu koerast Hachi’st ehk Hachiko’st. Ütlen ausalt, et film liigutas mind viimse kui keharakuni — see on lugu tõelisest ning tingimusteta armastusest ja truudusest…. pisarad tulevad siiani veel silma.
Kokkuvõtlikult on lugu professorist ning tema koerakesest, kes käis veel üheksa aastat peale peremehe surma teda rongijaamas iga päev ootamas. See on pärissündinud lugu ning seetõttu veel eriti südamesse minev. Ühtmoodi hea on nii “A dog’s story” stsenaarium kui ka filmi teostus. Ma tõeliselt soovitan vaadata, eriti neile, kes vahel tunnevad, et miski justkui enam ei köida-liiguta-eruta ega huvita. Elu on üürike ning see film paneb rohkem armastama inimesi enda ümber, rohkem lugu pidama loomadest ning kindlasti annab võimaluse vaadata ka oma südame sügavaimatesse soppidesse.
See film on kindlasti ka teraapiafilm inimestele, kes kardavad koeri… Näiteks mina olen üks nendest. Olen elu aeg koeri kartnud, täiesti paaniliselt kohe aga elus esimest korda on tunne, et ma olen lihtsalt “loll”. Koer on inimese parim sõber, see väljend ei ole pastakast imetud, see on tõsi, usun seda aina rohkem. Ma ei saa väita, et ma enam võõraid koeri ei kardaks aga olen kindel, et see film aitab ajapikku mind koerte hirmust üle. Peale filmi tuli lausa tahtmine endale koer võtta aga see oli muidugi esimeste emotsioonide ajendil tekkinud väga egoistlik mõte, sest kes ei sooviks nii truud sõpra, kui seda oli Hachi!! Unustada ei tasu aga seda, et ka tema peremees armastas teda jäägitult ja tegeles temaga kogu südamest… Koer on pereliige ning kui keegi koera võtab, peab enne sada protsenti veenduma, et saab talle pakkuda armastavat perekonda, hoolitsust, aega ja killukest oma südamest!
Väga väga armas film! Vaadake kindlasti!
Väljavõte Wikipediast
Kes oli Hachi päriselt?!
Hachik? oli akita tõugu koer, kes on tuntud kui oma omanikule erakordselt truu koer, seda isegi aastaid pärast tema surma. Jaapanis on Hachik? tuntud kui ch?ken Hachik?, “truu koer Hachik?” (“hachi” tähendab kaheksat, mis viitab mitmendana ta oma pesakonnas sündis, ning “k?” tähendab printsi või hertsogit))
Hachik? sündis ?date linna lähedal asuvas farmis 10. novembril 1923. Järgneval aastal võttis ta endale T?ky? ülikooli põllumajanduse professor Hidesabur? Ueno. Omaniku elujooksul, tuli Hachik? iga päeva lõppedes talle Shibuya rongijaama vastu. Niimoodi jätkus see kuni 1925. aasta maini, mil Ueno enam tagasi ei tulnud. Professoril oli ajuverejooks ja ta suri, naasmata enam kunagi rongijaama, kus Hachik? teda ootas.
Hachik? anti pärast omaniku surma ära, kuid ta põgenes sealt alatasa, naastes oma endisesse koju. Lõpuks ta ilmselt aimas, et professor ei ela enam seal, seega läks ta teda rongijaama otsima, kus nad olid varem kokku saanud. Hachik? tuli järgneva üheksa aasta jooksul iga päev Uenot Shibuya jaama ootama.
Hachik? suri 8. märtsil 1935. Tema surma kohta levisid kümnendeid erinevad kuulujutud, kuni 2011. aasta märtsis leidsid teadlased Hachik? tõelise surma põhjuse. Tal oli kaugele arenenud vähk ning ussid, samuti leiti kõhust 4 yakitori pulka, aga need ei põhjustanud surmavaid vigastusi.
Tema topist hoitakse Jaapani riiklikus teadusmuuseumis, T?ky?s.
Vaata filmi tutvustust:
