NordenBladet – Vaktsineerimise töörühm otsustas, et 16-49-aastaste vanuserühma rohkem tükeldama ei hakata ning alates 17. maist saavad koroona vastu lasta end vaktsineerida kõik soovijad.

Kui veel möödunud nädalal oli õhus võimalus, et laiema elanikkonna vaktsineerimisel tehase täiendavaid vanuserühmi, nii et 40-49-aastased saavad ülejäänutest varem võimaluse vaktsineerida, siis nüüd otsustas vaktsineerimise töörühm eesotsas projektijuht Marek Seeriga, et edasi liigutakse üldpopulatsiooni vaktsineerimisega korraga.

See tähendab, et 16-49-aastased saavad alates 17. maist kõik ennast vaktsineerimisele kirja hakata panema.

Kui vaktsineerimisega alles algust tehti, said esiotsa kõik perearstid vaktsiini ühetaoliselt ehk 36 doosi kaupa. “Me võtame (vaktsiine jagades – toim) arvesse elanikkonna paiknemist ja on mõistetav, et Tallinnas on mõningane nõudlus suurem ja väljaspool väiksem. Jaotus põhineb elanikkonna jaotumisele,” ütles Seer.

Seer selgitas, et otsustamine võttis aega, sest jälgiti, milline on vaktsineerimisega hõlmatus vanemates vanuserühmades ning milliseks kujunevad vaktsiinitarned. Kõige paremini on tarnetest kinni pidanud Pfizer, ka Moderna tarned on kasvanud. AstraZeneca tarned on kõige ebakindlamad olnud.

Digiregistratuuris peaks tekkima vabu aegu järgmise nädala teise poolde. Seetõttu ei soovita Seer vaktsineerimisaegadele tormi joosta.

“Vabad ajad saavadki tekkida vastavalt sellele, milline on tarne riiki,” ütles Seer, lisades, et vastavalt sellele hakatakse ka vabu aegu digiregistratuuri jooksvalt lisama. “Loomulikult see võtab aega, me töötame täna ikkagi defitsiidi tingimustes.”

Koroonavaktsiini soovijatel tuleb aega kinni pannes teha valik Jansseni, Pfizeri ja Moderna vahel, Astra Zeneca vaktsiini alla 50-aastastele ei pakuta.

“Digiregistratuuris see lahendus toimib, et sa valid selle vaktsiini ja siis annab võimaluse, millise tervihoiuteenuse osutaja juures sa selle süstitud saad,” kirjeldas Seer.

Lähipäevil tuleb lisainfot, kas ja kuhu spetsiaalseid vaktsineerimiskeskuseid selleks rajatakse.

Plaani nädalas 100 000 inimest vaktsineerida, nagu on varem korduvalt kinnitanud riigi võimekust tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Marek Seeri sõnul aga ei ole, sest tarned jäävad sellest allapoole.

“100 000 nädalat ma ei mäleta, et mu tarnegraafikutes oleks selline pilt ees. Pigem maksimumnädal oli seal, kui mu mälu mind alt ei vea, 78 000 või 80 000, kuskil seal juuni teises pooles,” ütles Seer.

Alates 31. maist hakkab Eesti saama senisest märksa enam Pfizeri vaktsiini ning terviseminister Tanel Kiige sõnul peaks siis vaktsineerimistempo veelgi kasvama. Esialgu on vakstiini paarikümne tuhande süsti jagu nädalas. Kõik soovijad peaksid esimese süsti kätte saama mais-juunis.

“Praegu kogunenud andmed näitavad, et immuunsus kestab kauem kui kuus kuud, kujunemas on immuunmälu. Seetõttu me saame öelda, et need inimesed, kes jaanuaris said vaktsineeritud, nemad suvel, juulikuus korduvvaktsineerimist ei vaja,” ütles perearst ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige Marje Oona.

Immuunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitas kaotada kuue kuu piiri ja praegu käivad juriidilised arutelud, kuidas vaktsineerituse perioodi õiguslikult reguleerida.

“Küsimus on tõesti selles, kas me saame valitsuse korraldusse kirjutada n-ö tähtajatu või peaksime siiski mingi tähtaja panema, teades, et kuus kuud on liiga lühike aeg, aga omamata lõplikku infot, kas see peaks olema aasta või kaks aastat,” ütles Kiik.

Eesti pikendas märtsi alguses AstraZeneca kahe vaktsiinidoosi vahelist aega kaheksalt nädalalt 12-le ja Pfizer/Biontechi vaktsiini puhul 21 päevalt 42-le, Kiige sõnul mais ja juunis neid aegu tagasi ei muudeta.

“Me peame arvestama sellega, et kui me lühendame vaktsiinide intervalli, siis selle võrra vähem inimesi saab vaktsineerimise võimaluse,” põhjendas Kiik.

Vaktsineerimisjuhi Marek Seeri töö peaks kestma augusti lõpuni, selleks ajaks tuleb saavutada elanikkonna 70-protsendiline vaktsiiniga hõlmatus.