NordenBladet — Kaheksanda Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsi viimases paneelis arutleti nii üldisemate kui ka COVID-19st tingitud väljakutsete üle, mis puudutavad piirideülest koostööd ning inimeste ja ettevõtete vaba tegevust Põhjala riikides.

Eesti päritolu rändeuurija Olle Järv rääkis paneelis transnatsionaalidest – inimestest, kes ületavad riigipiire sageli oma igapäevaste tegevuste raames. Järve hinnangul on poliitikakujundajatel niisugustest praktikatest ja piirideülestest identiteetidest liiga vähe teadmisi. Tegemist on uurimisvaldkonnaga, millesse süvenemine avardaks arusaamist sellest populatsiooni osast ning võimalikust positiivsest mõjust nii piiriregioonidele kui ka riikidele tervikuna.

Piirideülese liikumisega arvestamine just indiviidi perspektiivist nii riigihalduse kujundamisel kui ka piiriregioonide ruumilisel planeerimisel on miski, millega peaks enam tegelema. Erinevat laadi suurandmed, näiteks mobiiliside ja sotsiaalmeedia andmestike kasutamine aitavad seda fenomeni uurida. Näiteks võivad suurandmed meile avaldada, kuidas inimesed liiguvad, mis keeltes ja kellega suhtlevad. Samuti võime teada saada, kui ühiskonda integreeritud nad on. Uuringute planeerimisel tuleb aga arvesse võtta privaatsusega seotud teemasid ja teemaga seonduvaid eetilisi küsimusi. Esmased suurandmetest saadud teadmised annavad uurijatele kindluse, et sellise andmestiku kasutamisest on pigem võita. Täpsemad uuringud aitavad kaasa piirideülesele koostööle ja ruumilisele planeerimisele täiesti uuel viisil.

Taanlane Uffe Palludan kõneles paneelis Öresundi silla rajamisest ning selle mõjust Malmöt ja Kopenhaagenit ühendavale Öresundi piirkonnale. Tema kinnitusel on Eestil ja Soomel omavahelise koostöö ning füüsiliste ühenduste planeerimisel taanlaste ja rootslaste mitme aastakümne pikkusest kogemusest palju õppida. Öresundi silla ehitamise visiooniks oli luua ühendlinn: piirkond, mis võidaks ühendatusest nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Silla avamisel 2000. aastal ei toimunud kohest muutust, ent aastate jooksul on piirkonna osatähtsus riikide majandustes märkimisväärselt kasvanud. Samuti seal elavate taanlaste ja rootslaste piiriülene mobiilsus. Siiski on alates 2015. aastast rändekriisi ja selle tulemusena ajutiselt taastatud piirikontrolli, ning ka tänavuse pandeemia tulemusel, kiiresti kasvanud sealsete transnatsionaalide ebakindlus. Vaja on poliitilist tähelepanu koos mõistlike otsustega, mis toetaksid piirideülese aktiivsuse taastumist ja edasist kasvu.

Kõik paneelis osalenud eksperdid nentisid, et poliitilist koostööd on Põhjamaades piirideülese liikuvuse potentsiaali maksimaalseks ära kasutamiseks liiga vähe. Vajaka jääb ka pikaajalisest visioonist – arusaamisest, kuhu ühise töö tulemusena jõuda soovitakse. Jonas Wendeli sõnul on regionaalse koostöö tähtsustamine viimastel aastatel siiski kasvanud. 90ndatel ei peetud regionaalset perspektiivi ei Soomes ega ka Rootsis oluliseks ja tähtsam oli integratsioon Euroopa Liidu tasandil. Viimastel aastatel on; erinevatel põhjustel; koostöö naabritega ebakindlatel aegadel tugevnenud ja tugevneb tema hinnangul veel.

Rolle Alho Helsinki Ülikoolist tutvustas paneeli raames 19 Soome ja Eesti teadlase ühistööna valminud uut rändeteemalist raamatut „Mobility, migration and transnational connections between Estonia and Finland“, mis avaldati ühtaegu nii eesti kui soome keeles ja tegeleb peamiselt Eesti ja Soome vahelist rännet puudutavate teemade analüüsiga.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT