NordenBladet — Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnustas Kultuurisõbra 2019 galal kõiki kultuuri toetanud ettevõtteid ja metseene, kuid kinnitas, et kindlasti ei saa jääda siia pidama. Minister lubas lähiajal esitada valitsusele kava vabastada maksustamisest Kultuurkapitalile tehtud eraannetused, kuna Kultuurkapitali koondub eesti kultuuri- ja spordirahva taotluste lai ring ning see organisatsioon on aja jooksul näidanud end tasakaaluka ja usaldusväärse otsustajana.

Head kultuurisõbrad! 

Riigimees Winston Churchill on kunagi öelnud, et saamine on elatis, kuid andmine on elu. Inimene on miskipärast niimoodi kord juba „ehitatud“, et tema loomuses on pürgimus täiuse poole. Ilmselt püüdis ka Churchill oma tsitaadiga tabada seda miskit, mis aitaks meil tõusta kõrgemale argisest olmetasandist.

Oleme täna siin, et tunnustada ja tänada ettevõtjaid ja teisi metseene ning kultuurikorraldajaid, kes mõtlevad sarnaselt.

Andmine peaks kindlasti olema vastastikune. Kõik saab ju alguse ühisest mõtlemisest, hoiakutest, väärtustest. Väärtustest ja kasvatusest, mida kannavad ühtviisi nii need, kel on ideid, kui ka need, kel on vahendeid ja lai silmaring nägemaks, kuhu neid vahendeid panna. Ühistest ettevõtmistest on aastate pikku sündinud elamusi, mis muidu võinuksid jääda ootama paremaid aegu või ressursi puudusel hoopis tabamata unistuseks. Need on elamused, mis loovad meile tõesti mitmekesise ja elamusterohke elu, mis on elamist väärt. See tähendab elu, milles luuakse katkematult uusi ühised muljed, jagatud mõtteid, lõpuks uusi tähenduste ahelaid kogu ühiskonnale.

See ongi kokku kultuur.

Kultuurisõbra tunnustusi antakse välja juba üheksandat korda. Kultuuriministeerium loodab, et see initsiatiiv on aidanud sammhaaval ühiskonnas kinnistada arusaama, et kultuur ja selle arendamine on tõepoolest meie ühine hool ja rõõm. Kultuur on see, mis meid ühendab, ükskõik, kui erinevad me oleme oma maailmavaatelt või milline on meist igaühe maitse või eelistused. Riik, kogukonnad, erasektor – me tegutseme koos oma eestikeelses kultuuriruumis ja ka väljapoole seda. Et Eesti kultuuri originaalne kordumatu jälg rikastaks maailma mitmekesisust nii täna kui aegade lõpuni.

See aga ei tähenda, et Kultuuriministeerium püüab vastutust ära veeretada või loodab sellele, et „küll korraldatakse kuidagi ära“. Riigil on olemas kokku lepitud kultuuripoliitika, mida suunab ka veel sel aastal kultuuripoliitika alusdokument „Kultuur 2020“, mis, loodame, ei ole paber iseeneses, vaid elust võetud vajadusi korrastav plaan. Lähiajal tuleb sellele jätkuks pikem plaan tulevikuks. Ühine hool kultuuripärlite talletamisel ja arendamisel, samuti levitamisel on sinna sisse kirjutatud.

See tähendab, et seadusandlus ei tohi põhjendamatult kitsendada erasektori võimalusi panustades meie põhiseaduse mõtte elluviimisesse eesti keele ja kultuuri hoidmiseks üle aegade. Riik peab otsima teid andmaks võimalusi kultuurisündmuste toetamiseks kõigile, kes seda teha soovivad.

Võime küsida, kuidas me sellega hakkama oleme saanud.

Jah, ühelt poolt näeme, et Kultuurisõbra konkursi tiitlitele on palju esitatud kandidaate. Neid on igaaastaselt rohkelt ja valik on lai. Ka Kultuurkapital toimib ning eraraha jõuab maksuraha kõrval sinnagi. Tänuväärset tööd teeb Rahvuskultuuri Fond.

Kuid kindlasti ei saa jääda siia pidama. Lähiajal esitan ma valitsusele kava vabastada maksustamisest Kultuurkapitalile tehtud eraannetused. Kultuurkapitali koondub eesti kultuuri- ja spordirahva taotluste lai ring, sest see organisatsioon on läbi aja näidanud ennast tasakaaluka ja usaldusväärse otsustajana. Turvaline paik on see kindlasti ka koostööks metseenidele ning maksuvabastus annaks sellele koostööle kindlasti hoogu juurde. Loodan väga, et Riigikogu maksumaksjate esindusena toetab seda algatust!

Aga me ei looda ka tulevikus ainult erarahale. Väikeses ja kultuurses Eestis jääb riigi tugi kultuuri ja spordi toetamisel alati tähtsaks.

Eesti rahva vanasõna ütleb, et maailm püsib viljateral. Kõik algab kusagilt ning igaühe panus on tähtis. Nii nagu ehedat rukkileiba küpsetati üheskoos, nii on ka kultuuri arendamine kui üks suur lõpmatu ühine talgupäev.

Soovin teile kõigile selleks eelkõige jätkuvat tahet ja ühises suunas vaatamist!

Kultuurisõbrad – siiras tänu teile, et mõtlete laiemalt ja tahate teha midagi, milleks teid ei sunni ükski seadusepügal või määrus, vaid üksnes teie süda, mis on õige koha peal. Kultuurirahvas – ärge siis unustage oma häid partnereid tänada. Koos teeme me suuri asju ka tulevikus ja arendame koos Eesti tegelikku olemise mõtet, milleks ongi ju meie kultuur.

Aitäh!

Kultuuriministeerium andis 14. veebruaril üle konkursi Kultuurisõber 2019 tunnustused. Peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitliga pärjati Nordic Hotel Forumi omanik ja juht Feliks Mägus ning kütusefirma Olerex. Kokku tunnustas kultuuriminister Lukas kaaluka panuse eest kultuurivaldkonnale 23 ettevõtet või eratoetajat. Vaata lähemalt, kes osutusid 2019. aasta panuse eest kultuurisõpradeks.

 

Allikas: Eesti Kultuuriministeerium